3-07-823/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-823 Otsuse kuupäev 28.09.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Stanislav Issajev´i kaebus Justiitsministeeriumi toimingu, mis seisnes 12.03.2007.a vastuse andmises, õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Tartu Vangla poolt toimingu sooritamise, mis seisneb tõlketasu kinnipidamises, keelamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

24.04.2007.a esitas Stanislav Issajev Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi ja Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt esitas S. Issajev 05.02.2007.a kaebuse Justiitsministeeriumile, et teada saada, miks talle ei maksta sotsiaaltoetust summas 29.90 eurot. Vastuse Justiitsministeeriumilt sai S. Issajev 12.03.2007.a ning selles teatati, et toetust summas 29.90 eurot ei hakata maksma ja et kaebuse esitajal tuleb tasuda tema poolt 05.02.2007.a ministeeriumile esitatud kaebuse tõlkimise eest eesti keelde 117.29 krooni.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

Kaebuse kohaselt saatis S. Issajev 05.02.2007.a Justiitsministeeriumile venekeelse kaebuse ning 19.02.2007.a ja ka 05.03.2007.a esitas kontaktisik kaebuse esitajale allkirjastamiseks blanketi, kus oli selgitatud, et vangla edastab kinnipeetavate kirjad/vaided tõlkimisele ning seejärel võetakse tõlkimise tasu maha kinnipeetava isikuarvelt. Kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et tema isikuarvelt tahetakse raha maha võtta, sest ei olnud 05.02.2007.a sellisest regulatsioonist teadlik. Kaebuse esitaja märgib, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei ole tema ühtegi korda saanud Justiitsministeeriumi vastuseid tõlgitud kujul. Kaebuse esitaja palub, et kohus tühistaks blanketi ja vastuse ning teeks ettekirjutuse, et 117.92 krooni ei

võetaks tema isikuarvelt maha ja et ta saaks kirjutada vene keeles, ilma et võetaks tasu tõlkimise eest. Samuti soovib kaebuse esitaja, et Justiitsministeeriumile tehtaks ettekirjutus, et viimane annaks kaebuse esitajale vastuseid koos tõlkega vene keelde.

Vastustaja Justiitsministeeriumi vastuväited

Justiitsministeerium, olles tutvunud kinnipeetav Stanislav Issajevi kaebusega Justiitsministeeriumi toimingu, mis seisnes 12.03.2007.a vastuse andmises, õigusvastasuse kindlakstegemises, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjustel.

S. Issajev väidab ekslikult kaebuses, et Justiitsministeerium on andnud talle vastuse 12.03.2007.a. Justiitsministeeriumi dokumendihalduses sellise kuupäevaga vastust S. Issajevi kirjadele ei ole. Samas nähtub asja sisust, et S. Issajev peab silmas vastust kirjale, milles ta soovis informatsiooni 29,90 eurose sotsiaaltoetuse maksmise kohta ning selle kohta, miks Justiitsministeerium ei aktsepteeri võõrkeelseid dokumente. See kiri on S. Issajevi poolt dateeritud 05.03.2007.a kuupäevaga. Vastuse sellele kirjale on Justiitsministeerium andnud 27.03.2007.a. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse juhataja kt Priit Posti allkirjastatud vastuses on viidatud sellele, et Justiitsministeerium on juba S. Issajevile oma 26.02.2007.a kirjas nr 4-1-08/115 selgitanud võõrkeelsetele kirjadele vastamise korda. Sellest aga nähtub, et sisuliselt ei olnud S. Issajev saanud oma küsimusele vastust osas, mis puudutab eurotoetust. Põhjuseks see, et tema kirjast ei olnud menetlejal võimalik esmapilgul välja lugeda seda, mida isik soovib. Küll aga on tänaseks S. Issajev vastuse oma küsimusele 29,90 eurose sotsiaaltoetuse osas saanud. Samuti on nimetatud asjas toimunud kohtumenetlus haldusasjas nr 3-07-822.

Seega jääb Justiitsministeeriumile arusaamatuks, millise selgitustaotluse õigusvastasuse tuvastamist S. Issajev taotleb.

S. Issajevi kaebusest võib veel välja lugeda, et ta soovib ettekirjutuse tegemist Justiitsministeeriumile, saamaks venekeelseid vastuseid. Põhiseaduse (PS) § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. PS § 52 lõikest 1 tulenevalt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt sätestatakse võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamine riigiasutuses ning kohtu-ja kohtueelses menetluses seadusega.

Märgukirjale ja selgitustaotlustele vastamise seadus (MSVS) reguleerib isiku pöördumisele vastamise korda, nimetatud seaduse eesmärgiks on tagada Põhiseaduse §-is 46 sätestatud üksikisiku põhiõigus pöörduda märgukirjadega riigiasutuste poole ning saada neile seaduses ettenähtud korras vastus. MSVS § 1 lõikest 2 tulenevalt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses (KeeleS) sätestatud korras. KeeleS § 3 kohaselt on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel eesti keel.

Võõrkeelsete vastuste andmise kohustust ei tulene seadusandlusest. Samuti ei tulene ka niinimetatud Euroopa vangistusõigusest kohustust väljastada kinnipeetavatele, kes ei valda riigikeelt, vastuseid keeles, mis ei ole riigikeel. Ministrite Komitee soovitus Euroopa vanglareeglistiku kohta toob välja küll asjaolu, et vanglad peaksid võtma meetmeid keeleoskamatusest tulenevate probleemide lahendamiseks – seda kas tõlkide kaasamisega (punktis 38.3; 59.a ja e) ja/või aktide teistes keeltes kättesaadavaks tegemisega (punktis 30.1, 38.3), samuti sellega, et administratsioon valdaks keelt mida enamus kinni peetavatest

isikutest räägivad (punktis 87.2). Vangistusalased peamised õigusaktid on olemas nii vene kui ka inglise keeles, samuti valdavad vanglaametnikud enamasti neid võõrkeeli. Sellega on tagatud ka riigikeelt mittekõnelevate isikute õigused.

Samuti selgitab vastustaja, et lähtuvalt kehtivast seadusandlusest võivad riigiasutused soovi korral küll aktsepteerida teatud juhtudel võõrkeelseid dokumente, kuid neil puudub kohustus oma vastuseid võõrkeeles anda. S. Issajevi nõue, et Justiitsministeerium oma kirjad vene keelde tõlgib, ei oma õiguslikku alust.

Lähtudes eeltoodust palub vastustaja Justiitsministeerium jätta Stanislav Issajevi kaebus rahuldamata.

Vastustaja Tartu Vangla vastuväited

Tartu Vangla leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele vastu. 01.02.2007.a hakkas kehtima uus justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) redaktsioon. Uue VSkE redaktsiooni §-s 49¹ sätestatu jõustus 15.02.2007.a. Nimetatud paragrahv reguleerib Justiitsministeeriumile võõrkeelsete kirjade saatmist ja tõlkimist.

VSkE § 49¹ lg 1 sätestab, et Justiitsministeeriumile saadetavad kirjad peavad olema riigikeelsed või koos riigikeelse tõlkega. VSkE § 49¹ lg 6 kohaselt katab tõlketeenuse kulud kinnipeetav. Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne kirja või vaide vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist arvestab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tõlketeenuse hinnakiri ning raha arvutamise kord tehakse enne allkirja võtmist kinnipeetavale vangla poolt teatavaks.

VSkE § 49¹ lg 8 sätestab, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Vanglasisesel isikuarvel oleva raha alammäära ei ole kehtestatud. VSkE § 49¹ lg 9 kohaselt sätestatakse tõlkimise protseduuri täpsem korraldus vangla ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Tartu Vanglal on tõlketeenuse osutamise leping sõlmitud OÜ-ga Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo.

Uut 01.02.2007.a kehtima hakkavat Vangistusseaduse ja Vangla sisekorraeeskirja redaktsioone tutvustati kõigile Tartu Vanglas viibivaile kinni peetavatele isikutele isiklikult. Stanislav Issajev keeldus uute redaktsioonidega tutvumast väites inspektor-kontaktisikule, et temal on endal kehtivad versioonid olemas. Vangla ei saa kedagi kohustada millegagi tutvuma, kui isik seda ise ei soovi.

19.02.2007.a andis kaebaja kinnises ümbrikus kirja inspektor-kontaktisikule Justiitsministeeriumile saatmiseks. Inspektor-kontaktisik selgitas kaebajale uue, 15.02.2007.a kehtima hakanud Vangla sisekorraeeskirja nõuet, et kiri peab olema kirjutatud riigikeeles või minema enne tõlkimisse. Samuti selgitati kaebajale, et kinnipeetav peab ise tõlketeenuse eest tasuma. S. Issajev oli nõus tõlketeenuse eest ise tasuma, andes omakäelise allkirja selleks ettenähtud blanketil. Blanketil on selgitus ka vene keeles, seda eesmärgiga vältida arusaamatusi inspektor-kontaktisiku poolt selgituste andmisel. 23.02.2007.a esitas tõlketeenuse osutaja arve kaebaja kirja tõlkimise eest summas 318,36 krooni. Kaebajalt ei ole seda summat kinni peetud.

05.02.2007.a soovis kaebaja jälle saata kirja Justiitsministeeriumile ja toimus sama protseduur, mis 19. veebruaril ning ka seekord nõustus kaebaja ise tõlketeenuse eest tasuma. Arve tõlkimise eest saabus 06.03.2007.a ja oli summas 117,29 krooni. Kaebajalt on see summa isikuarvelt maha arvestatud, kuna nõusolek toimingu tegemiseks ja raha vanglasisesel isikuarvel olid olemas.

Seega leiab vastustaja, et Tartu Vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud, võttes tema vanglasiseselt isikuarvelt maha Justiitsministeeriumile saadetava kirja tõlkimiseks kulunud summa. Tartu Vangla poolt teostatud toiming oli sooritatud kehtiva õiguse alusel ja kinnipeetava enda nõusolekul.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta Stanislav Issajevi kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

Vanglas kinni peetav isik ja vangla ning täidesaatva riigivõimu asutus, on avalik õiguslikus suhtes, milles osalevad käesolevas haldusasjas vastustajatena Justiitsministeerium, kelle pädevusse kuulub muuhulgas kinni peetavate isikute kaebuste ja taotluste lahendamine ja Tartu Vangla kui kinnipidamisasutus. HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 6 lõike 1 kohaselt algatab halduskohus haldusasja kaebuse või protesti alusel. Sama paragrahvi 2. lõike punkti 2 ja 3. lõike punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda toimingu tegemise keelamist ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Seega on esitatud kaebus lubatav. Kaebus on ka tähtaegne, kuna on esitatud HKMS § 9 lõigetest 2 ja 5 tuleneva 30 päevase keelamiskaebuse esitamise tähtaja ja ka kolme aastase toimingute õiguspärasuse vaidlustamise tähtaja jooksul.

HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohus saab isiku kaebuse rahuldada ainult juhul, kui vaidlusalused toimingud rikuvad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiravad tema vabadusi, kusjuures kaebuse esitajal peab olema ka põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Kaebuse esitajal on küll huvi taotletava konstateeringu suhtes, kuna on arusaadav, et emakeeles on täitevvõimu asutustega kergem suhelda, kuid kaebuses esitatud huvi emakeelseks asjaajamiseks riigiasutustega ja riigiasutustelt emakeelsete vastuste saamiseks ei ole käsitletav põhjendatud huvina HKMS §- de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 mõttes, mille tõttu on välistatud vaidlusaluste toimingute õigusvastasuse kindlakstegemine. Samuti puudub halduskohtul alus vastustajale toimingu tegemise keelu panemiseks, kuna puuduvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, mille alusel saaks tuvastada õigusvastasuse vastustaja käitumises. Vastustajate toimingud on kooskõlas kehtiva õigusega.

Kohus, tutvunud kaebuse ja kaebuse esitaja kõigi kirjalike pöördumistega kohtu poole, mis on selles asjas esitatud, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 kohaldades seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus jagab vastustaja Justiitsministeeriumi seisukohta sotsiaaltoetuse küsimuses. Kohus on seisukohal, et Euroopa vanglareeglistik võimaldab liikmesriikidel ise otsustada kuidas ja milliste meetmetega korraldada kinni peetavate isikute sotsiaalne toetamine. Meetmed peavad olema piisavad ja tagama kinnipeetavatele põhiõigused. Vangistusseaduse 6. jaos on

sätestatud normid, mis reguleerivad sotsiaalhoolekannet vanglas. Käesoleval ajal on seadusandaja pidanud seda piisavaks, et tagada kinnipeetavate sotsiaalne kindlustatus vanglas ja pärast vabanemist. Sotsiaaltoetuste süsteem sõltub muuhulgas riigi rahalistest vahenditest ja kohus on seisukohal, et Eestis kehtestatud süsteem ei riku kaebuse esitaja põhiõigusi.

Vastustaja on asjakohaselt osundanud ka PS §-dele 46 ja 52. MSVS sätestab isiku pöördumisele vastamise korra. Seaduse eesmärgiks on tagada PS §-is 46 sätestatud üksikisiku põhiõigus pöörduda märgukirjadega riigiasutuste poole ning saada neile seaduses ettenähtud korras vastus. MSVS § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras, kusjuures seaduse 3. paragrahvi kohaselt on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel eesti keel.

Seega ei tulene vastustajatele seadustest ega Euroopas kasutusel olevatest standarditest kohustust võõrkeelsete vastuste andmiseks. Ministrite Komitee soovitus Euroopa vanglareeglistiku kohta sätestab eesmärgid, mille kohaselt peaksid vanglad võtma meetmeid keeleoskamatusest tulenevate probleemide lahendamiseks, kas tõlkide kaasamisega või aktide teistes keeltes kättesaadavaks tegemisega. Soovitatav on samuti, et administratsioon valdaks keelt mida enamus kinni peetavatest isikutest räägivad. Vastustajad on kinnitanud kirjalikes vastustes kaebusele, et vangistusalased peamised õigusaktid on olemas nii vene kui ka inglise keeles ja et vanglaametnikud valdavad enamasti neid võõrkeeli. Kohus on seisukohal, et nende meetmetega on tagatud ka riigikeelt mittekõnelevate isikute õigused. Kohus osundab vastuseks kaebuse esitajale, et eelnevates kohtumenetlustes on kaebuse esitaja suhelnud nii eesti-, vene- kui ka inglise keeles, mistõttu on kohus seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud menetluskeelega seonduvate toimingutega ei ole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud.

Kohus osundab vastuseks kaebuse esitajale, et ka vastustaja Tartu Vangla on kirjalikus vastuses kaebusele käsitlenud asjakohaseid õigusnorme õigesti, kusjuures arvestatud on õigustloovate aktide eesmärki.

VSkE § 49¹ lõige 1 sätestab, et Justiitsministeeriumile saadetavad kirjad peavad olema riigikeelsed või koos riigikeelse tõlkega. VSkE § 49¹ lõike 6 kohaselt katab tõlketeenuse kulud kinnipeetav. Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Määruses on ettenähtud ka menetlusabi isikutele seonduvalt tõlkimisega. Nimelt sätestab VSkE § 49¹ lõige 8, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Kohus on seisukohal, et seega on tõlkimisega seonduv kehtivas õiguses lahendatud kinni peetavate isikute põhiõigusi arvestades, kusjuures määravaks on asjaolu, et vahendite puudumine ei saa olla takistuseks vaidemenetluse algatamisele ning vaidmenetluses osalemisele ega riigiasutustega suhtlemisele. Kaebuse esitaja õiguste realiseerimist ei ole käesolevas asjas takistanud kaebuse esitajal rahaliste vahendite puudumine. Samuti on kohus seisukohal, et vangla poolt pakutavad tõlketeenuse hinnad jäävad alla tõlketuru tavapärastele hindadele.

Neil asjaoludel on vaidlusalused toimingud õiguspärased, mille tõttu puudub alus toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja toimingu tegemiseks keelamiseks.

Roby Koik Kohtunik