3-05-234/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-234 Haldusasi Sergei Grigorjevi kaebus Eesti Riikliku Autoregistri- keskuse 24.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2202 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.02.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Grigorjevi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Sergei Grigorjev Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Grigorjevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2007 kohtuotsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Grigorjev on toime pannud muuhulgas alljärgnevad liiklusseaduse (LS) rikkumised: Rikkumise kuupäev Rikkumine Otsuse kuupäev Jõustumine 25.10.2004 LS § 7422 lg 2 25.11.2004 10.12.2004 30.10.2004 LS § 7422 lg 2 30.10.2004 15.11.2004 07.03.2005 LS § 7422 lg 2 07.03.2005 23.03.2005

2. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) 24.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 2202 peatati Sergei Grigorjevi mootorsõiduki juhtimisõigus liiklusseaduse (LS) § 413 lg 4 alusel 6 kuuks kuni 23.09.2005.

3. S. Grigorjevi kaebuses paluti tühistada ARK 24.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus. Otsuse tegemisel ei olnud tagatud õigus olla ära kuulatud. Juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413 sätestatud asjaolude esinemisel on ebaproportsionaalne. LS § 413 ei anna ARK-le võimalust arvestada liiklusalaste rikkumiste asjaolusid ega valida õiguslike tagajärgede vahel. Kuna

3-05-234 2(4) kaebaja töötab sõiduõpetajana, toob juhtimisõiguse peatamine kaasa töökaotuse. Seetõttu on LS § 413 sisalduv õiguste riive niivõrd oluline, et tõusetub küsimus kaalutlusõigust mittevõimaldava regulatsiooni põhiseaduspärasusest. Juhtimisõiguse peatamine on materiaalses mõttes iseseisev karistus. Juhtimisõiguse peatamise puhul on tegemist haldustõkendiga, mis riivab paratamatult kaebaja põhivabadusi ja -õigusi.

3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud õigesti kuueks kuuks. Kaebaja töökohustuse arvestamine on pigem raskendavaks asjaoluks. Mootorsõiduki juhtimine on eriõigus, mis antakse teatud tingimuste täitmisel ja mille kasutamisel tuleb järgida liikluseeskirju. Juhtimisõigus ei ole põhiõigus, selle piiramise aluseks võivad olla teiste isikute põhiõigused või muud põhiseaduslikud väärtused.

4. Tallinna Halduskohtu 26.02.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimis- õiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud sama seaduse § 745 või § 7422 lg 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kaebajal oli kaevatava otsuse tegemise ajal kolm karistusotsust LS § 7422 lg 2 rikkumiste eest - 25.10.2004, 30.10.2004 ja 07.03.2005 otsus. Karistamisotsused olid jõustunud ja karistusandmed eelmiste karistuste koha polnud kustunud. Riigikohtu üldkogu asus 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04 seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lõigete 1, 4 ja 8 järgi ei ole vastuolus põhiseadusega. Üldkogu tõdes, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 1-8 alusel kujutab endast oma olemuselt karistust, kuid selgitas nii selles kui ka asjas nr 3-3-1-29-04 tehtud otsuses, et kuigi formaalselt kujutavad väärteomenetlus ja ARK-s toimuv juhtimisõiguse peatamise vormistamine kui haldusmenetlus endast iseseisvaid menetlusi, on need vaadeldavad ühtse tervikuna. Nimelt tehakse suur osa juhtimisõiguse peatamise seisukohast asjakohastest toimingutest (asjaolude tuvastamine, isiku ärakuulamine) väärteomenetluses. Juhiloa väljaandnud asutus ei kontrolli juhtimisõigust peatades liiklusrikkumise asjaolusid, vaid lähtub väärteomenetluses tehtud otsustest. Samuti ei ole juhtimisõiguse peatajal kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise kestuse osas. Seetõttu on juhtimisõiguse peatamise vormistamine ARK-s LS § 413 lg 1-8 alusel käsitatav väärteo- menetluses tehtud karistusotsuse automaatse järelmina. Väärteomenetluse ja juhtimisõiguse peatamise ühtse tervikuna käsitlemise kasuks räägib ka asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine on loetav karistuseks materiaalses tähenduses just seetõttu, et haldusorgan ei hinda täiendavalt juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu ning juhtimisõiguse peatamine sõltub väärteomenetluses tuvastatud rikkumisest ja süüst. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsustes nr 3-4-1-2-05 ja 3-4-1-1-05 leiti, et üldkogu 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04 väljendatud seisukohtade muutmiseks puuduvad alused. Kuna kaebajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest seadusandja oli ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes LS § 413 lõiget 4 ja peatada kaebaja mootor- sõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kaevatava otsusega on piiratud kaebaja võimalus autot juhtida. Samas tuleb silmas pidada, et õigus vabale eneseteostusele on lähtuvalt PS § 19 lõikest 2 piiratud isiku kohustusega austada ja arvestada teiste isikute õiguste ja vabadustega ning järgida seadust. Riigikohtu 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 leiti, et seadusandja on juhtimisõiguse peatamise kui materiaalses mõttes karistusega piiranud isiku õigust vabale eneseteostusele just teiste isikute õiguste ja õiguskorra kaitseks. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades õiguserikkumise iseloomu. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle kahekümne kilomeetri tunnis kujutab endast olulist rikkumist. Seega on tegemist proportsionaalse ja põhiseadusega kooskõlas oleva eneseteostusvabaduse piiranguga.

3-05-234 3(4)

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. S. Grigorjevi apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus. Kaebaja ei nõustu tõlgendusega, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1-8 alusel peaks toimuma ilma vastava haldusmenetluse toiminguteta. Sellisel juhul oleks seadusandja pidanud seda seadusesse sisse kirjutama. Juhtimisõiguse peatamise menetluse osas puudub kuni käesoleva ajani ühene ja selge arusaam. Kaebaja leiab jätkuvalt, et juhtimisõiguse automaatne peatamine on ilmselgelt vastuolus põhiseadusega. Kohtumenetluse ajal tekkis kaebajal olmevigastus, mille tagajärjel on ta käesoleva ajani haige ja otsustamisel on invaliidsuse määramine. Ta informeeris kohut operatsioonide toimumisest ja haiguslehtedest. Kuigi kaebaja palus kohtult täiendavat aega kuni paranemiseni, et tutvuda materjalidega ja võtta endale esindaja, ei võimaldatud seda talle teadmata põhjustel. Seetõttu olid kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks piiratud. Vastustaja ja kohus ei arvestanud, et juhtimisõigus on kaebajale vajalik tööülesannete täitmiseks. Jalavigastuse tõttu on kaebaja liikumine ja toimetulek veelgi rohkem takistatud. Tervise paranemisel on uue töökoha leidmine raskendatud, mistõttu antud otsus tingiks ka töötuks jäämise. Kaebajal on 70 aastased abivajavad vanemad ja märtsi lõpus sündimas laps. Kaebaja kahtleb, kas kaalutlusõiguseta kohaldatud karistus juhtimisõiguse peatamise näol on proportsionaalne ja tagatud on võrdne kohtlemine. Liiklusseadus sellele vastust ei anna. Autoregistrikeskuses sisulist arutamist ei toimu, asutuse roll seisneb juhtimisõiguse peatamise formaalses vormistamises, seega LS § 413 lg 4 sätestatud tagajärg saabub alles pärast väärteo- menetluses määratud karistuse jõustumist. Rahatrahvi määramise menetluses ei selgitatud ega arutatud juhtimisõiguse peatamise asjaolude üle, seega puudus kaebajal võimalus väärteomenetluses antud asjaolude kohta arvamust avaldada ja esitada võimalikke vastuväiteid. Kaebajale ei olnud tagatud õiguskaitse juhtimisõiguse peatamise otsustamise menetlemisel võimaliku õigusvastase tegevusega kaasnevate tagajärgede eest.

6. ARK palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu kaevatava otsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks.

8. Halduskohus ei ole asja lahendamisega kirjalikus menetluses rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on kaebaja taotluste alusel lükanud asja arutamist korduvalt edasi, selgitanud kaebajale tema protsessuaalseid õigusi ja lahendanud kaebuse kirjalikus menetluses alles pärast kaebajalt selleks nõusoleku saamist, andes kaebajale enne kohtuotsuse tegemist võimaluse esitada avaldusi ja dokumente vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lõikele 1.

Käesolevas asjas koosneb halduskohtu toimik protsessiosaliste poolt esitatud dokumentidest ja taotlustest ning kohtulahenditest. Kuna halduskohus on edastanud kaebajale vastustaja poolt esitatud dokumentide ja taotluste koopiad ning kohtulahendid, siis on kaebajal olnud võimalik ilma selleks kohtusse minemata nendega tutvuda ja esitada kohtule oma seisukohad vastustaja poolt esitatud dokumentide ja taotluste ning kohtulahendite suhtes.

9. Halduskohus leidis õigesti, et kuna kaebuse esitajat karistati 24.03.2005 kolmandat korda LS § 7422 lg 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste LS § 7422 lg 2 rikkumiste eest määratud karistuste kohta eest ei ole karistusregistrist karistusregistri

3-05-234 4(4) seaduse kohaselt kustutatud, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes LS § 413 lõiget 4 ja peatada mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

10. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi juhtimisõiguse peatamist reguleerivate liiklus- seaduse sätete vastuolust põhiseadusega.

Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04 ja 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 kontrolliti LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 kooskõla põhiseaduse §-des 11, 12, 13, 14 ja 23 sätestatud teistkordse karistamise keeluga, õigusselguse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud, võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti neist sätetest tulenevate liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabaduse ning eneseteostuse vabaduse piirangute proportsionaalsust ja perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangute õigustatust, ning asuti seisukohale, et LS § 413 lg 1, 4 ja 8 on kooskõlas eeltoodud põhimõtetega. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited ei lükka ümber Riigikohtu üldkogu otsustes toodud seisukohti juhtimisõiguse peatamist reguleerivate liiklusseaduse sätete kooskõlast põhiseadusega. Riigikohtu 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 mööndi, et liiklusseaduses sel ajal sätestatud juhtimisõiguse peatamise regulatsioon takistas isiku õigeaegset taotluste ja seisukohtade esitamist juhtimisõiguse peatamist välistavate asjaolude kohta, millega on piiratud tema PS §-st 14 tulenevat õigust õiglasele ja tõhusale menetlusele, mis muuhulgas sisaldab õigust olla enne otsuse tegemist ära kuulatud (vt otsuse p-d 33-36). Samas leidis Riigikohus, et riive oli proportsionaalne, kuna ta ei olnud intensiivne, sest üldjuhul ei too isiku ära kuulamata jätmine kaasa ebaõiget lahendit, ja riive tõsiduse kaalub üles avalik huvi juhtimisõiguse peatamise asjade efektiivseks menetlemiseks (vt otsuse p 37). Käesoleval juhul ei sõltu juhtimisõiguse peatamise otsuse õiguspärasus ainuüksi asjaolust, et kaebajale ei võimaldatud enne selle otsuse tegemist esitada oma seisukohti juhtimisõiguse peatamise kohta. Kaebaja ärakuulamine ei oleks võimaldanud LS § 413 sätete alusel peatada tema juhtimisõigust lühemaks tähtajaks, kui halduskohtu kaevatavast otsusest tulenev.

11. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et juhtimisõiguse peatamine piirab tema võimalusi vanemate ja lapse eest hoolitsemisel. Juhtimisõiguse näol on tegemist eriõigusega, mis võimaldab kaebajal oma õigusi ja kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid mille puudumine ei takista tal perekonna hoolitsuskohustuse täitmist.

12. Kuna kaebaja võimalus töötada sõiduõpetajana sõltub juhtimisõiguse peatamisest, on tegemist PS §-s 29 sätestatud elukutse valiku vabaduse riivega. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja elukutse vahetus ja selle tagajärjel materiaalse olukorra võimalik halvenemine ei kaalu üles vajadust kaitsta õiguskorda ja teiste isikute elu ja tervist ning omandiõigust. Viimaste näol on tegemist väga kaalukate põhiseaduslike huvidega. Kuna juhtimisõigus peatati kuueks kuuks, on tegemist lühiajalise piiranguga. Seetõttu on kaebaja õiguste riive põhiseadusega kooskõlas.

13. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Lauri Madise Ruth Virkus Lilianne Aasma