3-07-529/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-529 Otsuse kuupäev 28.09.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Stanislav Issajev´i kaebus Justiitsministeeriumi vastu Pärnu Vangla tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju 70 000 krooni hüvitamise ja Pärnu Vangla 26.07.2006.a vastuse nr 5-24/98 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 28.06.2006.a sisenes Pärnu Vanglas valvur kinnipeetava Stanislav Issajev´i kambrisse ning nõudis, et S. Issajev läheks pesema. Kaebuse esitaja ei nõustunud sellega ning valvur lahkus. S. Issajev esitas nimetatud intsidendi peale kaebuse vangla direktorile, sest väidetavalt ei käitunud valvur kaebuse esitaja suhtes viisakalt ning ähvardas teda.

Pärnu Vangla 26.07.2006.a vastuses nr 5-24/98 kaebuse esitajale märgitakse, et pesemine vanglas toimub vastavalt vanglaametnike poolt koostatud graafikule, üks kord nädalas. Vastuse kohaselt võimaldati 28.06.2006.a kaebuse esitajale dušširuumi kasutamine hommikul alates kella 10:20-st, mispeale asus kaebuse esitaja vanglaametnikega vaidlema ja nõudma pesemiseks teist aega ning käitus ebakorrektselt. Vanglaametnike käitumine nimetatud situatsioonis oli õiguspärane.

S.Issajev ei nõustunud Pärnu Vangla 26.07.2006.a vastusega nr 5-24/98 ning esitas 12.03.2007.a kaebuse Tallinna Halduskohtule, mis edastati kohtualluvusel Tartu Halduskohtule.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

2. Kaebuse kohaselt sisenes 28.06.2006.a kell 10.19 Stanislav Issajev´i kambrisse vanemkorrapidaja eesnimega Ain ning hakkas S. Issajev´i suhtes kurjustama ning ei kasutanud sõna „teie“. Korrapidaja sundis kaebuse esitajat pesema minema. S. Issajev ei nõustunud sel hetkel pesema minema, sest on saanud ise tavaliselt valida kellaaja, kuna pesema läheb ning sel hommikul oli tal vaja veel enne kella 11.00 helistada kohtusse ja prokuratuuri. Korrapidaja läks selle peale endast välja ning ütles, et kaebuse esitaja ei saa sellisel juhul ennast üldse pesta, et teda ei lasta välja, telefoniga helistada ei saa ja et ta ei kaagutaks enam. Seejärel väljus korrapidaja ust paugutades kambrist. S. Issajev esitas 29.06.2006.a eelnimetatud intsidendi peale kaebuse vangla direktorile, et võetaks tarvitusele vajalikud meetmed, kuid midagi ei juhtunud. S. Issajev ei nõustu Pärnu Vangla 26.07.2006.a vastusega nr 5-24/98. Kaebuse esitaja leiab, et korrapidaja rikkus EV Põhiseaduse §-e 12, 18 ja 25 ja Vangistusseadust. Korrapidaja rikkus kõiki oma kohustusi ning moraalija eetikareegleid põhjustades kaebuse esitajale stressi, muret ja ebamugavust ning psüühilisi üleelamisi. Kaebuse esitaja palub ministeeriumilt välja nõuda 70 000 krooni inimväärikuse alandamise eest ja palub tunnistada Pärnu Vangla 26.07.2006.a vastus nr 5-24/98 õigusvastaseks.

Vastustaja vastuväited 3. Justiitsministeerium, olles tutvunud kinnipeetav Stanislav Issajevi kaebusega Pärnu Vangla tegevusega põhjustatud kahju 70 000 krooni hüvitamise ja Pärnu Vangla 26.07.2006.a vastuse nr 5-24/98 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjustel.

Pärnu Vangla direktor on 26.07.2006.a andnud selgitustaotlusele vastuse nr 5-24/98. Nimetatud vastuses selgitab vangla direktor, et pesemine toimub Pärnu Vanglas vastavalt graafikule kord nädalas. Samuti selgitatakse, et 28.06.2006.a võimaldati S. Issajevile duši kasutamine hommikul alates kella 10.20-st. Olles olukorraga tutvunud, tuuakse kirjas esile, et S. Issajev hakkas vanglaametnikega vaidlema ning nõudis pesemiseks teist aega ning käitus ebakorrektselt. Pärnu Vangla direktor hindab oma ametnike käitumist õiguspäraseks. Vastustaja selgitab, et kinnipeetava isiklikku hügieeni reguleerib VangS § 50. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Lõige 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš. Eeltoodust järeldub, et vangla peab andma isikule võimaluse kasutada dušši korra nädalas. Vastavalt Pärnu Vangla kodukorrale toimus pesemine Pärnu Vanglas vastavalt graafikule, mis oli ka kinnipeetavatele teada, ning oma aja planeerimisel peavad kinnipeetavad sellega arvestama. Kui isik keeldub duši kasutamisest, siis ei ole vanglaametnikul õigust teda sunniviisiliselt pesema viia, välja arvatud, kui on tarvilik kasutada sundi isikliku hügieeni tagamiseks vastavalt VangS §-le 51. Nimetatud sätte kohaselt võib vangla alles siis sundi kasutada, kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ning see on kaasa toonud reaalse ohu kinnipeetava või teise isiku tervisele. Antud olukorras ei esinenud sellist vajadust. Selgitustaotluses toodud olukorra osas esitas S. Issajev kohtule moraalse kahju hüvitamise kaebuse. Vastustaja järeldab kaebusest, et S. Issajev leiab, et temale tekitati moraalset kahju sellega, kuidas ametnik pöördus S. Issajevi poole 28.06.2006.a ning et nimetatud pöördumistel ei käitunud ametnik S. Issajeviga viisakalt. Kaebuses viitab S. Issajev tõenäoliselt Pärnu Vangla vanemvalvurile Ain Laas´ile. Vastustajale jääb aga arusaamatuks, et milles konkreetselt kahju seisnes. Oma kaebuses viitab S. Issajev sellele, et tema väärikust alandati, kuid see ei nähtu kaebuses toodud asjaolude kirjeldusest.

Siinkohal selgitab vastustaja, et moraalse kahju hüvitamise alused on toodud Riigivastutuse seaduses (RVS). RVS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Esimeseks eelduseks on siinjuures, et tegemist peaks olema Pärnu Vangla õigusvastase tegevusega. Teiseks eelduseks on see, et moraalne kahju kuulub hüvitamisele ainult kindlatel juhtudel. RVS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud kaasuse asjaoludest ei nähtu, et Pärnu Vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, mistõttu puudub alus ka kahju hüvitamiseks. Samuti on S. Issajevi väited tema ebainimlikust kohtlemisest paljasõnalised ning kaebusest ei nähtu, et ametniku tegevusviis oleks tõlgendatav väärikuse alandamisena. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) on leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklit 3, mille kaitsealasse kuulub ka inimväärikus, tuleb pidada ühe demokraatliku ühiskonna kõige põhilisemaks väärtuseks. See keelab mistahes tingimusel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse, olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest. Samas on aga EIÕK on välja öelnud olulise põhimõtte, et vangistusega ning isiku õiguste piiramisega kaasneb paratamatult ka teatud ebamugavustunne, mida ei saa käsitleda kui väärikuse alandamist. Sellest järeldub, et kinnipeetavad peavad jälgima neile kehtestatud vangla režiimi ning päevakava. Päevakava korrektne järgimine on vangla kontekstis äärmiselt oluliseks, kuna vanglas viibivad ka teised kinnipeetavaid, kellega ametnikel tuleb tegeleda ning keda oli samuti vajalik dušši kasutama viia. Samuti on valvuritel ka teisi kohustusi, mis eeldavad operatiivset päevaplaani täitmist.

Tulenevalt HKMS § 7 lõikest 1 võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sellest nähtub, et kaebeõiguse olemasoluks peab esinema isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Pärnu Vangla vastusega S. Issajevi selgitustaotlusele põhjendati ning selgitati Pärnu Vanglas kehtiva kodukorra ning vangistusalase õigusliku regulatsiooni sisu. Nimetatud vastus ei riku isiku õigusi. Seega pole isikul õigust nõuda vastuse õigusvastasuse tuvastamist kui sellega ei rikuta isiku õigusi, isegi kui möönda, et põhjendatud huviks antud juhul on kahju hüvitamise nõude esitamine. Mis aga puutub kahju hüvitamise nõuet, siis ei tulene kaasuse asjaoludest, et Pärnu Vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, mistõttu puudub alus ka kahju hüvitamiseks. S. Issajevi väited tema ebainimlikust kohtlemisest on paljasõnalised ning kaebusest ei nähtu, et ametniku tegevusviis oleks tõlgendatav väärikuse alandamisena.

Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus 4. Vanglas kinni peetav isik ja vangla on avalik õiguslikus suhtes, milles osaleb käesolevas haldusasjas vastustajana Justiitsministeerium Pärnu Vangla õigusjärglasena. HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 6 lõike 1 kohaselt algatab halduskohus haldusasja kaebuse või protesti alusel. Sama paragrahvi 3. lõike punkti 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, mis eeldab aga sama lõike 1. punkti kohaselt avalikõigusliku vaidluse põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.

Seega on esitatud kaebus lubatav. Kaebus on ka tähtaegne, kuna on esitatud HKMS § 9 lõigetest 4 ja 5 tuleneva kolme aastase aegumistähtaja jooksul. 5. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 4 koostoimest tuleneb, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks hüvitus välja mõista ainult juhul, kui vaidlusalune toiming on objektiivselt õigusvastane ja rikub isiku õigusi või piirab tema seadusega kaitstud vabadusi. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kaebuse esitaja poolt haldusasja menetlemise kestel esitatud kõigi taotlustega, vastustaja kirjaliku vastusega kaebusele, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et avalik-õigusliku vaidluse põhjustanud vastustaja ametniku toiming ja toimingu kohta direktori poolt kirjas väljendatud hinnang on kooskõlas kehtiva õigusega. Kuna toiming ja toimingu kohta esitatud vastus selgitustaotlusele ei ole objektiivselt õigusvastane, siis ei ole toiminguga ka süüliselt rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiratud tema seadusega kaitstud vabadusi, mille tõttu puudub halduskohtul alus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja vastustajalt kaebuse esitaja kasuks mittevaralise kahju hüvituse väljamõistmiseks. Kohus jagab kaebuse esitaja seisukohta, et vanglaametnikud peavad nende töö erilisest iseloomust tingituna käituma ametnikule kohaselt korrektselt, moraalija eetikareegleid järgides ja kinni peetavatesse isikutesse suhtuma lugupidavalt ja antud oludes võimalikult maksimaalselt kinni peetavate isikute õigusi järgides ning nende õiguspäraseid soove arvestades. Sealjuures tuleb kõiki kinni peetavaid isikuid kohelda võrdselt, mis tähendab süsteemipärast käitumist vanglaametnike poolt, mis eeldab ajalimiidiga arvestamist toimingute puhul, mis puudutab enamust või suurt osa kinni peetavatest isikutest. Kinni peetavate isikutega suhtlemisel tuleb muuhulgas arvestada ka VangS § 6 lõikes 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nimetatud eesmärgi saavutamine eeldab kinni peetavatelt isikutelt distsipliini järgimise nõudmist ja kinni peetavate isikute poolt vanglaametnike seaduslike korralduste täitmist.

Pärnu Vangla direktori 26.07.2006.a vastusega nr 5-24/98 kaebuse esitajale (tl 8) on tõendatud, et direktor on ametkondlikult tuvastanud, et kaebuse esitajale võimaldati 28.06.2006.a duširuumi kasutamine. Samuti on tõendatud, et kaebuse esitaja algatas vaidluse vanglaametnikega ja nõudis pesemiseks teist aega käitudes sealjuures ebakorrektselt. Vastuse kohaselt on direktor tuvastanud vanglaametnike käitumise õiguspärasuse. Samad asjaolud tulenevad ka kaebusest. Nimelt osundab kaebuse esitaja, et ta ei nõustunud vanglaametnike poolt pakutud hetkel pesema minema, sest on tavaliselt saanud ise valida kellaaja, kuna ta läheb pesema ning sel hommikul oli tal vaja veel enne kella 11.00 helistada kohtusse ja prokuratuuri. Kohus on seisukohal, et nendele tõenditele tuginedes saab vastustaja ametniku tegevuse lugeda õiguspäraseks ja kaebuse esitaja käitumise vanglaametnike korralduste mittetäitmisel õigusvastaseks. VangS § 50 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Nimetatud säte on täitmiseks kohustuslik nii kaebuse esitajale kui vastustajale. Kaebuse esitajal lasub kohustus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja vastustajal kohustus võimaldada kaebuse esitajal isikliku hügieeni eest hoolitsemist. Kuid nimetatud sätte eesmärgipärasel kohaldamisel lasub vastustajal ka täiendav kohustus, nimelt võtta seisukoht kaebuse esitaja taotluste osas puudutavalt duši võtmise ajaga. Kohus on seisukohal, et vastustaja tuvastas õigustatult, et kaebuse esitajal ei olnud taolisi edasilükkamatuid

toiminguid, mis oleksid tinginud kaebuse esitajale duši võimaldamise hilisemal ajal. Kaebuse esitaja puhul on tegemist vanglas kinni peetava isikuga. Kehtivad menetlusseadustikud ei näe ette ühtegi menetluskorda, mis tingiksid vajaduse kinni peetaval isikul suhelda kohtu või prokuratuuriga telefoni teel ja seda veel teatud kindlal ajahetkel. Kinni peetavatele isikutele on õigusaktides kohtu ja prokuratuuriga suhtlemiseks ettenähtud kirjalik taotluste esitamise ja menetlemise kord ja seetõttu puudus vastustaja ametnikul kohustus ja õigustus eirata kinni peetavate isikute pesemiseks kehtestatud graafikut, mis on koostatud põhimõttel, et igal kinni peetaval isikul oleks kord nädalas võimalus võtta duši, sauna või vanni. Kaebuse esitaja ei ole osundanud, et keegi prokuratuuri või kohtu ametnikest oleks teda kohustanud nendesse asutustesse helistama või võtma telefonitsi ühendust just sellel ajahetkel, mille tõttu on kaebuse esitaja apelleerimine nendele institutsioonidele asjakohatu. Kaebuse esitaja väited vanglaametniku käitumise ebakorrektsusest on paljasõnalised ja kohtul puudub igasugune alus kahelda vangla direktori poolt tuvastatust, et kaebuse esitaja suhtes käituti õiguspäraselt. Kuna tõendamist ei ole leidnud vastustaja toimingu õigusvastasus, ei saa selle toiminguga olla ka kaebuse esitajale tekitatud mittevaralist kahju, mille tõttu jätab kohus kaebuse mõlema nõude osas rahuldamata.

Roby Koik Kohtunik