2-07-23257/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 21.september 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-23257 Tsiviilasi N N hagi S K vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N N (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx maakond xxxxxx xxxxx x. x-x).

Kostja: S K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx maakond xxxxx xxxxx xxxx-xxxxx xxx. x-x) Kohtuistungi aeg 18.september 2007.a. RESOLUTSIOON

Välja mõista S Klt NN kasuks alates 19.juunist 2007.a. (hagi esitamisest) igakuuliselt 1200.- krooni elatusraha tütar D K ülalpidamiseks s.o. suurendada Rapla Maakohtu 14.mai 1997.a. otsusega välja mõistetud igakuulist elatist 520 krooni võrra.

Välja mõista S Klt NN kasuks tagasiulatuvalt alates 19.juunist 2007.a. ühe aasta eest 6240 krooni elatist.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtukulude jaotus

S K kanda jäävad riigilõiv 250.- krooni ja hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et pooltel on ühine laps – xx.xxxxxxxxx xxxx.a. sündinud tütar D K. Rapla Maakohtu 14.mai 1997.a. otsusega on kostjalt välja mõistetud lapse ülalpidamiseks elatis 680 krooni kuus, mis on praeguseks ebapiisav ja mida kostja on tasunud ka ebaregulaarselt. Nii on kostja tasunud kuus 200-500 krooni, vahel ei ole üldse maksnud. 2006.a. suvel oli laps kaks nädalat küll kostja juures. 2002.a. märtsikuust hakkas kostja elatise maksmisest kõrvale hoiduma ja hageja pidi teda otsima ning pöörduma politsei poole, kostja on elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest ka kohtu poolt karistatud. Neil põhjustel palub hageja oma avalduses kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest elatise 1800 krooni kuus ning ka hagi esitamise päevast tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet 1200 kroonini kuus.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi ja nõustub maksma kuus 1200 krooni, tema pangakonto on kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse pärast arestitud, netotöötasu on 7000-8000 krooni kuus, tema ülalpidamisel on veel kaks last.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse PkS § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Hageja seletustest nähtub, et kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud. PkS § 61 lg. 4 kohaselt on alates 01.jaanuarist 2007.a. elatise alammääraks 1800 krooni kuus, PkS § 61 lg. 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka mõlema vanema sissetulekut, PkS § 61 lg. 5 kohaselt võib elatise määrata ka alla alamäära, kui elatist maksma kohustatud vanemal on teisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuvad vähemkindlustatuiks. Hageja nõustub kostja poolt esitatud asjaoluga, et kostjal on veel kaks last ülal pidada ja viimaste pärast on ta nõus elatisega 1200 krooni kuus. PkS § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja seletustest nähtub, et kostja on tasunud selle aja sees erinevaid summasid, millised on kõik jäänud alla varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatise. Seepärast tuleb kostjalt välja mõista ühe aasta eest taotletava elatise ja varem välja mõistetud elatise vahe s.o. (1200-680)x 12= 6240 krooni. Kuni hagi esitamise päevani kehtis kostja jaoks kohustus tasuda elatist vastavalt varasemale kohtuotsusele 680 krooni kuus ning ta on kohustatud tasuma ka selle otsuse täitmisel tekkinud võla. Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena,

3 hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest. Antud juhul tuleb lähtuda mitte kogu väljamõistetavast elatise summast, vaid elatise suurendatud osast, milleks on 520 krooni. Hagi hinnaks tuleb seega lugeda 4680.- krooni, millele vastab Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt riigilõivu määr 250.- krooni.

TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmiseks tehtud otsuse hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kuna ei ole ka varasema kohtuotsuse järgi elatist korrektselt tasunud ja väljamõistetav elatis jääb alla alammäära, siis on hageja huvides ilmselt vajalik tunnistada kohtuotsuse täies ulatuses viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik