2-07-5130/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-5130

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2007. a, Tartu Tsiviilasja number 2-07-5130 Tsiviilasi AS Hansapank hagi X vastu 16 769,98 krooni nõudes

Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg - hageja AS Hansapank (RK: 10060701, asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn); - hageja esindaja Silva Kark (asukoht: Rakvere 5, 41592 Jõhvi - kostja X

10. september 2007

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista X 16 769 (kuusteist tuhat seitsesada kuuskümmend üheksa) krooni ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti AS Hansapank kasuks.

2. Välja mõista X põhiosa võlgnevuselt (põhivõlg 15 140,66 krooni) viivis alates 09. veebruaurist 2007. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

3. Kohtuotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel viivitamatult täitmisele.

Otsus toimetada kätte pooltele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

09. veebruaril 2007. a saabus Tartu Maakohtusse AS Hansapank hagi X vastu 20. aprillil 2006. a sõlmitud laenulepingu alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes, kogusummas

16 769,98 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 16 769,98 krooni, viivise põhiosa võlgnevuselt alates 09. veebruarist 2007. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

KOHTUISTUNG

10. septembril 2007. a toimunud istungil jäi hageja oma hagiavalduse juurde, nõudes kostjalt võlgnevuse 16 769,98 krooni väljamõistmist, alates 09. veebruarist 2007. a viiviseid põhiosa võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni ja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja teavitas istungil, et võtab hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on istungil hageja nõudeid tunnustanud ja hagi õigeks võtnud (tl 27). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik