2-07-10874/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-10874 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi O M´i hagi A J´e vastu elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

17. september 2007 Hageja: O M (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: A J (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 17. veebruari 1999 kohtuotsusega A J´elt O M kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista A J´elt elatis O M´i kasuks alaealise lapse A J´e (IK xxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest s.o 22. märtsist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

3. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 28.septembril 2007. a kell 16.00.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O M´i hagi A J´e vastu alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtla-Järve Linnakohtu 17. veebruari 1999 kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks poja A J´e ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 300 krooni. Hagiavalduses palub hageja muuta elatise suurust ning välja mõista kostjalt elatise 1 800 krooni kuus.

2(3) KOSTJA VASTUS

Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel maksab ta elatist poja Andruse ülalpidamiseks summas 300 krooni kuus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 17. septembril 2007 jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt elatise igakuise elatusrahana 1800 krooni. Kostja poolt makstav elatis on lapse kasvatamiseks ebapiisav.

Kostja hagi ei tunnistanud ja jäi oma varem esitatud seisukoha juurde, et asjas on tehtud 1999 aastal kohtuotsus ja välja mõistetud elatis 300 krooni kuus. Kostja väitel on tema keskmine neto sissetulek 3500-3800 krooni kuus. Elatisena on ta võlgu 20 000 krooni. Rohkem lapsi ei ole. Muud abi hagejale ta osutanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu sõlmiti 1995 aastal ja lahutati 1999 aastal. Poolte abielust sündis xxx poeg A J. Kohtla-Järve Linnakohtu 17. veebruari 1999 kohtuotsusega mõisteti välja kostjalt elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 300 krooni. Hagiavalduses palub hageja muuta elatise suurust ning kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1 800 krooni.

Kooskõlas Perekonnaseaduse (PkS) § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

Vastavalt (PkS) § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimummäär

1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni).

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

Kiviõli Tervisekeskuse tõendi (tl 7) kohaselt on Olga Malmi keskmine töötasu 4529 krooni.

Kostja selgituste kohaselt on ta Kiviõli Keemiakombinaadis ja tema keskmine netosissetulek on 3500 – 3800 krooni.

Kostja väiteil on ta elatisena suuteline maksma kuus 300 krooni, kuna tema töötasu on väike, samuti on tal elatise võlgnevus.

3(3) Vastavalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 60 lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele.

Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni PkS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. PkS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, või et tal oleksid sellised põhjused, mida kohus saab pidada mõjuvaks põhjuseks, mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Halb materiaalne olukord, samuti elatise võlgnevus sellisteks asjaoludeks, mida kohus saaks tunnistada mõjuvateks ning mis annaksid alust elatise väljamõistmiseks alla PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruse, ei ole. Samuti tuvastas kohus, et kostjal puuduvad teised lapsed, seega ei ole antud juhul kohaldatav ka PkS § 61 lg 5.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 17. veebruari 1999.a otsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmine on põhjendatud.

Vastavalt PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest põhjendatud olevat muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 17.02.1999.a kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 22.03.2007 summas 1800 krooni kuni poja A J´e täisealisuseni, s.o. xxx .või vanema majandusliku seisundi muutumiseni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Helgi Vinni Kohtunik: