2-07-4868/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2007 Rapla

Tsiviilasja number 2-07-4868

Tsiviilasi M S hagi T S vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M S (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx x-xx), hageja esindaja advokaat V L, kostja T S ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxx x-x)

Kohtuistungi toimumise aeg 19.09.2007

Resolutsioon Jagada M S ja T S ühisvara järgmiselt:

Jätta korteriomand, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx, xxxxxx x-x, väärtuses 500 000.- krooni T S omandisse.

Välja mõista T Slt kompensatsioon ühisvara arvelt enamsaadu eest 250 000.- krooni M S kasuks.

Kanda Andrus Tordti poolt 14.05.2007 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 kantud ekspertiisitasu 1800.- krooni Krausberg Kinnisvara OÜ, reg nr 10979887, arveldusarvele nr 221023039646.

Edasikaebamise kord T S võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

M S võib kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest .

Asjaolud Poolte abielu registreeriti 15.11.1986 ja lahutati 05.03.1999 kohtuotsusega. Abielu kestel 18.08.1994 omandati abikaasade ühisvarana xxxxxx x-x xxxxxxxxx asuv eluruum. Eluruum kinnistati korteriomandina kostja nimele 06.03.2001. Pooled ei ole ühisvara jaganud. 07.11.2006 saatis kostja hagejale pöördumise, milles teeb ettepaneku korteriomand kohtuväliselt jagada. 28.11.2006 vastuses teatas hageja lepingulise esindaja vahendusel, et on nõus ühisvara jagamisega kohtuväliselt ja tegi oma ettepaneku ühisvara jagamise viisi suhtes. 20.12.2006 vastuses teatas kostja, et ei nõustu ühisvara jagamisega hageja poolt väljapakutud viisil ning et kohtuvälist kokkulepet ei ole võimalik saavutada.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et mõlemad pooled soovivad ühisvara jagada. Samuti on pooled samal seisukohal, et ühisvara hulka kuuluv xxxxxx x-x xxxxxxxxx asuv korteriomand tuleb jagada selliselt, et see jääb kostja omandisse ja hagejale tagatakse õiglane hüvitis korteriomandi kaotamise eest. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ühisvara hulka kuulub korteriomand vallasasjana või kinnisasjana; millal kaotab hageja korteriomandi omandi ja sellest tulenevalt mis ajahetke seisuga tuleb välja arvutada kostjale makstav õiglane hüvitis korteriomandi kaotamise eest.

Poolte abielusuhted lõppesid 1999.a, s.o peale korteriomandi vallasasjana omandamist ja enne selle kinnistamist. Korteriomand vallasasjana omandati poolte abielu kestel ja kuuluv seetõttu ühisvara hulka. Kuna korteriomand kinnisasjana tekkis ühisvaraks olnud vallasasja baasil, siis kuulub hageja ja kostja ühisvara hulka korteriomand kinnisasjana, mitte enam vallasasjana. Sellisel seisukohal on analoogsetes kaasustes olnud korduvalt ka Riigikohus ( nr 3-2- 1-164-05 ja 3-2-1-15-06). Seega tuleb korteriomand jagada poolte vahel kinnisasjana. Korteriomand tuleb hageja ja kostja ühisvara kuuluvaks lugeda ka vaatamata sellele, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud vaid üks abikaasa (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14-04) ning hagejal on õigus esitada kohtusse nõue ühisvara jagamiseks vaatamata sellele, et ta ei ole korteriomaniku omanikuna kinnistusraamatus märgitud.

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-05. Seega saab kohus hageja hagiavalduse alusel ühisvara jagada. Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand koos seal olevate esemetega. Hageja soovib ühisvara jagada selliselt, et ühisvara jääb kostja omandisse ja kosta on kohustatud hagejale maksma õiglase hüvitise korteriomandi omandi kaotamise eest. Arvestades asjaolu, et kostja kasutab korteriomandit elukohana, on ühisvara selline jagamine igati mõistlik ja põhjendatud. ’Arvestades ka kostja enda varasemaid seiskohti peaks ühisvara selline jagamine olema vastuvõetav ka kostjale.

Riigikohtu lahendid nr-d 3-2-1-61-05 ja 3-2-1-18-06. Kuna hageja ei soovi korteriomandit oma elukohana kasutada, siis on põhjendatud korteriomandi jätmine kostja omandisse ja omandi kaotamise eest hagejale õiglase hüvitise väljamõistmine PerekS § 19 lg 4 alusel. Õiglase hüvitise väljamõistmiseks on vaja võimalikult täpselt kindlaks määrata omandi väärtus selle kaotamise aja seisuga (Riigikohtu lahendid nr-d 3-2-1-15-06 ja 3-2-1-65-06). Kui kohus hagiavalduse rahuldab, kaotab kostja õiguse korteriomandile ja selle omandi kohtuotsuse jõustumisel.

Hageja hinnangul on korteriomandi väärtuseks hagiavalduse esitamise hetkel vähemalt 500 000.- kr. Õiglase hüvitise võimalikult täpseks kindlaksmääramiseks tegi hageja kostjale ettepaneku tellida Eesti krediidiasutuste poolt aktsepteeritud ja poolte kokkuleppel määratud kinnisvarahindajalt korteriomandi hindamisakt, milles nimetatud korteriomandi väärtusest pool oleks õiglane hüvitis, mille kostja oleks kohustatud hagejale tasuma. Kostja n imetatud etepaneku suhtes seisukohta ei võtnud ja ei soovi asja kohtuväliselt lahendada. Kuna korteriomand on kostja valduses, siis ei ole hagejal võimalik hindamisakti ise tellida.

Võttes arvesse xxxxxxxxx asuvate 2, 4 ja 5-toaliste korterite hindasid vastavalt 415 000, 690 000 ja 825 000 kr, on hageja hinnangul korteriomandit võimalik võõrandada vähemalt 500 000.- kr eest. Arvestades ühisvara jagamisel PerekS § 19 lg 1 toodud osade võrdsuse põhimõttega, oleks hagejale makstav õiglane hüvitise omandi kaotamise eest seega 250 000.- kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub Perekonnaseaduse §-de 14 lg 1; 18 lg 2; 19 lg 1; 19 lg 3; 19 lg 4 alusel jagada M S ja T S ühisvara järgmiselt:

Jätta korteriomand, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx, xxxxxx x-x, väärtuses 500 000.- krooni T S omandisse.

Välja mõista T Slt kompensatsioon ühisvara arvelt enamsaadu eest 250 000.- krooni M S kasuks.

Kostja vastuväited Kostja eelja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli ta isiklikult kätte saanud.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Perekonnaseaduse § 18 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

Perekonnaseaduse § 19 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

Perekonnaseaduse § 19 lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

Perekonnaseaduse § 19 lg 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: