2-07-24828/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (3) Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-07-24828 Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

A. Ž.`i hagi ühisvara lahusvaraks tunnistamise ja abielu kehtetuks tunnistamise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

Hageja:

A. Ž. (IK X)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.Ž.`i hagi ühisvara lahusvaraks tunnistamise ja abielu kehtetuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest.

2. Tagastada hagiavaldus koos lisadega avaldajale.

3. Tagastada A.Ž.`ile 05. septembril 2007 Rahandusministeeriumi arvele (viitenumber 2900072136) tasutud riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Nimetatud summa tuleb kanda A. Ž.`i arveldusarvele nr X Hansapangas.

4. Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele ning peale määruse jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja A. Ž. esitas 4. juulil 2007 kohtule hagiavalduse ühisvara lahusvaraks tunnistamise ja abielu kehtetuks tunnistamise nõudes.

Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning andis kostja täpsustamiseks, hagihinna nimetamiseks ja vastava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Hageja esitas kohtule maksekorralduse ning hagiavalduse täpsustuse.

2 (3) KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale.

Hageja palub tunnistada X aastal sõlmitud A. Ž.`i ja V. B. abielu kehtetuks, kuna abielu oli näilik ning abielusuhted puudusid. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on poolte abielu lahutatud 21. mail 1996 ning V. B. on surnud X.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama lõike p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 1 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 1 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 1 kohus tunnistab abielu kehtetuks üksnes siis, kui abielu sõlmides on rikutud perekonnaseaduse § -de 3 ja 4 sätteid, samuti kui sõlmiti näilik abielu või kui abielu sõlmimise nõusolek saadi abielluja tahte vastaselt pettuse või sunniga. PKS § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Kuna A. Ž.`i ja V.B.abielu on lahutatud 21. mail 1996, siis on tegemist lõppenud abieluga, mille kehtetuks tunnistamise võimalust perekonnaseadus ette ei näe ja seega on põhjendatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine abielu kehtetuks tunnistamise nõude osas.

Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole võimalik ka tuvastada, milliste hageja õiguste või huvide kaitseks on esitatud nõue tunnistada ühisvara lahusvaraks.

Hageja palub hagiavalduses tunnistada lahusvaraks korteri asukohaga X. Kohtule esitatud hagiavaldusest ei nähtu, mis asjaoludel on antud korteriomand vaja tunnistada lahusvaraks. Samuti juhib kohus tähelepanu sellele, et hageja poolt esitatud huvitatud isikuks on hagiavalduses märgitud Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakond, kellel puudub aga igasugune varaline huvi hageja vara vastu ning seega ei saa tegemist olla huvitatud isikuga.

Rahvastikuregistri andmetel on V. B.`l kaks pärijat. Kohus selgitab, et pärimisõigus kestab pärimisseaduse kohaselt 10 aastat. Seega kui V. B. pärijad on avaldanud soovi pärandvara osas, mis hageja arvates on tema ainuomandis, siis on hagejal võimalik esitada V. B. pärijate vastu omandiõiguse tunnustamise hagi.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt esinevad TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2 tulenevad alused hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks ning see tuleb tagastada koos lisadega avalduse esitajale.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

3 (3) Hageja poolt on 05. septembril 2007 Rahandusministeeriumi arvele tasunud 250 krooni. Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis kuulub tagastamisele hageja poolt tasutud riigilõiv.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: