2-07-26514/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 17.september 2007.a. Rapla Tsiviilasja number 2-07-26514 Tsiviilasi T K hagi E T vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx maakond xxxxx xxxxx xxxxxxxx mnt. xx)

Kostja E T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx maakond xxxxx xxxx xxxxx t. x)

Kohtuistungi aeg

17.september 2007.a. RESOLUTSIOON

Välja mõista E Tlt T K kasuks alates 01.juulist 2007.a. igakuuliselt 2000 krooni elatusraha tütar C T (xxxxxxxxxxx) ja 2000 krooni tütar S T (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Kui välja mõistetud elatis jääb palga alammäära tõstmisel alla seaduses ette nähtud alammäära, siis kuulub elatis suurendamisele kuni uue alammäärani.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kohtukulude jaotus

E T kanda jäävad riigilõiv 2250.- krooni ja hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord TsMS § 415 lg. 2 kohaselt on kostjal õigus 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, esitada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) avaldus menetluse taastamiseks s.o. kaja, kui kohtuistungile mittetulemiseks oli mõjuv põhjus.

Hageja nõue

Hagist ja hageja seletustest nähtub, et pooltel on ühised lapsedxx.xxxxxxx xxxx.a. sündinud tütar C T ja xx.xxxxxx xxxx.a. sündinud tütar S T. Alates 2006.a. detsembrikuust elavad pooled eraldi ja lapsed on hageja juures. Kostja on laste ülalpidamiseks hagejale raha andnud ja ka lastele riideid ning jalatseid ostnud, kuid materiaalne toetus on ebaregulaarne. K.a. juulikuus kostja hagejale raha ei andnud, augustikuus tasus 2000 krooni ja septembris 2500 krooni. Hageja soovib, et oleks tagatud laste ülalpidamiseks igakuuliselt kindel summa ja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista vanema lapse ülalpidamiseks 3550.- krooni ja noorema lapse jaoks 3750.- krooni. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet kummagi lapse kohta 2000.- kroonini.

Kostja seisukoht

Kostja on hagiavalduse ja kohtukutse kätte saanud ning andnud hagile kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja kinnitab, et ta on hagejale laste ülalpidamiseks pidevalt raha andnud, ostnud lastele riideid ja muud vajalikku, ta tasub ühiselt võetud eluasemelaenu ja elamu kindlustusmakseid. Kostja soovib maksta vanema tütre ülalpidamiseks kuus 1300 krooni ja noorema tütre ülalpidamiseks 1235.- krooni. Kohtuistungile ei ole kostja aga tulnud. Kohtukutsega on kostjale selgitatud, et niisugusel juhul võib kohus teha tagaseljaotsuse ja hagi rahuldada.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et antud juhul on küllaldane alus teha tagaseljaotsus vastavalt TsMS § 413 lg. 1 ja hagi rahuldada. Perekonnaseaduse PkS § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Hageja seletustest nähtub, et kostja ei ole oma kohustust täitnud küllaldaselt. Kostja poolt soovitud summad jäävad alla PkS § 61 lg. 4 ette nähtud elatise alammäära, milleks alates 01.jaanuarist 2007.a. on 1800 krooni kuus ja seepärast ei ole alust neis summades ka elatist määrata. PkS § 61 lg. 6 ette nähtud erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine. Kuna elatiselt tuleb tasuda tulumaks, siis on hageja soov saada elatist selle alammäärast suuremana põhjendatud. Hageja ainus sissetulek on riiklikud toetused 1500 krooni kuus.

Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg. 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS § 129 lg. 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest. Hagi hinnaks kujuneb seega 16200.- krooni, millelt Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1250.- krooni. PkS § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja on hagiavalduses soovinud elatise väljamõistmist alates 01.juulist

2007.a., mis tuleb lugeda põhjendatuks. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik