2-06-4535/9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-06-4535 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2007, Tallinn Tsiviilasi AT Rent OÜ hagi Piret Jalakase vastu 55 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.04.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Piret Jalakase apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

04. september 2007, avalik kohtuistung Menetlusosalised Hageja AT Rent OÜ (reg.kood 10147075, E.Vilde tee 150, Tallinn 12618), esindaja Eino Tamm Kostja Piret Jalakas (isikukood xxxxxxxxxxx, x), kostja esindaja adv Pirgit Punison

Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 10.04.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 27.02.2006 esitas AT Rent OÜ Piret Jalakase vastu hagi tekitatud kahju 55 000 krooni hüvitamiseks.

2(5)

2. 22.09.2005 sõlmisid hageja ja kostja rendilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduauto Audi 100 Avant registreerimisnumbriga xxx xxx. Rendilepingu kohaselt oli kostja kohustatud sõiduauto tagastama 05.10.2005 kell 17.00.

3. 04.10.2005 hommikul umbes kell 08.20 avastas kostja, et renditud sõidukit ei ole enam maja ees, kuhu see oli eelmisel õhtul pargitud. Kostja elukaaslane Margus Õunapuu teavitas sõiduki kadumisest koheselt politseid ja OÜ-d AT Rent. 04.10.2005 tagastas Margus Õunapuu sõiduki võtmed ja dokumendid OÜ-le AT Rent. 05.10.2005 esitas kostja vastavalt lepingu punktile 13 juhtunu kohta kirjaliku seletuse.

4. 05.10.2005 esitas OÜ AT Rent kostja vastu kahjunõude varastatud sõiduki maksumuse –

55 000 krooni tasumiseks. Kahjunõude alusena on viidatud rendilepingu IV osa punktidele 1 ja 7 ning leitud, et nendest tulenevalt ei vabane rentnik kolmanda isiku (varga) poolt rendileandjale tekitatud kahju hüvitamisest. Kostja vaidles kahjunõudele vastu, viidates rendilepingu punktile, mille kohaselt kannab rentnik vargusega tekitatud kahju ulatuses, mida ei kanna kindlustus (pretensioon toimikus). Kostja leidis, et varastatud sõiduki kogumaksumuse nõudmine temalt on alusetu.

5. Hageja juhindus oma nõudes kostja vastu rendilepingu III osa punktist 12 ja IV osa punktist 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 2 sätestatust. Kuriteoteate kohaselt oli kostja parkinud auto ööseks Vilde tee 88 elamu ette. Rentnik, parkides auto ööseks mitte parklasse vaid maja ette, rikkus üürilepingu punktis 10 sätestatud hoolsuskohustust.

6. Kostja vaidles hagile vastu. Ta ei ole rendilepingu IV osa punkti 1 kohaselt auto varguse puhul tekkinud kahju osas vastutav ulatuses, mille katab Kasko kindlustus, mistõttu on kahjuhüvitise summas 55 000 krooni nõudmine kostjalt alusetu. Samuti ei ole ta lepingust tulenevat hoolsuskohustust rikkunud.

7. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja Piret Jalakaselt 55 000 krooni ja riigilõivu 3000 krooni AT Rent OÜ kasuks.

9. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele hagiavalduses tuginetud VÕS §-de 128 lg 3 ja

334 lg 2 alusel.

10. Tunnistaja Margus Õunapuu ütluste kohaselt oli auto Audi Avant tema kasutuses ainult ühe korra, mis oli vahetult enne auto varastamist. Auto uksed said lukustatud. Seega rendilepingu sätete kohaselt vastutab hageja ees kostja, kes peab hüvitama hagejale auto turuväärtuse 55 000 krooni. Ka on kostja süüdi selles, et ta ei olnud kokku leppinud Margus Õunapuuga, kes parkis auto ööseks maja ette, kust see varastati.

11. Kohus leidis, et kaskokindlustus ei ole antud asjas menetlusosaline. Asjas puuduvad tõendid, et varastatud sõiduautol oleks olnud kaskokindlustus.

Apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus

12. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõigust, oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning hinnanud vääralt tõendeid, mis on lõppastmes toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise.

13. Rendilepingu IV osa p 1 sätestab, et liiklusõnnetusest või kolmanda isiku õigusvastasest käitumisest tekkinud kahju kannab rentnik ulatuses, mida ei kanna kindlustus (s.h omavastutuse määra). Rendilepingu IV osa punkti 7 kohaselt kannab rentnik sõiduki vargusel tekkinud kahju täielikult juhul, kui ta ei tagasta rendileandjale sõiduki võtmeid ja

3(5) signalisatsioonipulti ja immobilaiseri dening aktivaatorit ja sõiduki registreerimistunnistust ja kindlustuspoliise.

14. Kostja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et OÜ AT Rent koduleheküljel Internetis on kõigile tutvumiseks avalikustatud rentnikule esitatavad põhitingimused, mille punkti 2 kohaselt on rendi hinna sees auto liikluskindlustus, kaskokindlustus ja käibemaks. Nimetatud üldtingimused olid internetis avalikustatud rendilepingu sõlmimise ajal ning ei ole muutunud. Rendilepingus ei sisaldu erikokkulepet ega märget varastatud sõidukil kaskokindlustuse puudumise kohta.

15. OÜ AT Rent koduleheküljel avalikustatud põhitingimuste näol on tegemist lepingu tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses. Selliste tüüptingimuste kasutamisel on OÜ AT Rent lisaks rentniku kohustuste sätestamisele sidunud ka ennast nimetatud tingimustes väljatoodud lubadustega. Seega, väites kaskokindlustuse olemasolu, ei ole OÜ-l AT Rent hiljem kindlustuse tegelikul puudumisel alust rentnikult kogusummas kahjuhüvitist nõuda.

16. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse põhjendavas osas analüüsinud kostja vastuväiteid seoses hageja poolt antud kinnitustega renditud sõidukil Kasko kindlustuse olemasolu kohta. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta kostja väited selle kohta, millistel tingimustel rendileping sõlmiti ning milline on AT Rent OÜ poolt antud kinnituste iseloom (tüüptingimused).

17. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et arvestades hageja poolt internetis avalikustatud rendilepingu põhitingimuste punktis 2 rendi kohta väljatoodut, on varguse puhul sõiduki kogumaksumuse nõudmine rentnikult alusetu. Kuna hageja poolt avalikustatud OÜ AT Rent autorendi põhitingimustes on sõnaselgelt öelnud, et rendimakse hõlmab ka Kasko kindlustust, ei ole rentnik rendilepingu IV osa punkti 1 kohaselt auto varguse puhul tekkinud kahju osas vastutav ulatuses, mille katab Kasko kindlustus. Kostja lähtus lepingu tõlgendamisel hageja poolt kindlaks määratud lepingutingimustest, eeldades, et kõikidel hageja poolt renditavatel sõidukitel on Kasko kindlustus ning tasu Kasko kindlustuse eest sisaldub rendimakses. Kui kostja oleks olnud teadlik Kasko kindlustuse puudumisest, ei oleks ta soovinud endale sõiduki vargusega kaasnevat riski võtta.

18. Hageja väitis maakohtu menetluses, et Kasko kindlustuse puudumine oli kostjale teatavaks tehtud. Ühtegi tõendit hageja oma väidete kinnitamiseks ei esitanud. Hageja üritas oma väiteid põhjendada rendimakse suuruse abil, kuid tema poolt võrdluseks toodud rendiarved ei kajastanud ei sõidukite vanust, läbisõitu ega muid tehnilisi andmeid, mille pinnalt oleks olnud võimalik erinevate sõidukite rendihindu võrrelda.

19. Maakohus kuulas tunnistajana üle Margus Õunapuu, kes viibis rendilepingu sõlmimise ja renditud sõiduki võtmete ja dokumentide üleandmise juures, ning kes kinnitas, et hageja ei teavitanud teda rendilepingu sõlmimisel asjaolust, et konkreetsel sõidukil puudub Kasko kindlustus. Tunnistaja kinnitas, et kostjat ja teda ennast teavitati Kasko kindlustuse puudumisest alles peale seda, kui tunnistaja oli AT Rent OÜ-d sõiduki vargusest teavitanud. Maakohus on vääralt hinnanud tunnistaja poolt antud ütlusi ning need põhjendamatult tähelepanuta jätnud.

20. Hageja ei ole esitanud arvestust selle kohta, millise osa varastatud sõiduki maksumusest kataks kindlustus, kui see oleks varastatud sõidukil kooskõlas hageja enda poolt kehtestatud rendilepingu üldtingimustega olnud, mistõttu kostja peab hageja kahjuhüvitusnõuet summas 55 000 krooni põhjendamatuks. Kostja oli valmis kompromissi korras tasuma hagejale 10 000 krooni (teadmata seejuures, milline oleks olnud tema omavastutuse summa), kuid hageja ei olnud nõus sellistel tingimustel kompromissi sõlmima. Kostja kinnitab, et ei vaidle vastu oma rendilepingujärgsele kohustusele hüvitada sõiduki maksumus omavastutuse ulatuses, kuid seni, kuni hageja ei ole esitanud vastavat arvestust, on hagi tervikuna põhjendamata. Kostja ei ole enam ka nõus kompromissi sõlmimisega niivõrd suures summas, kuna üldjuhul on Kasko

4(5) kindlustuse olemasolul sõiduki kahjustumise või varguse puhul omavastutuse summas 3000-4000 krooni.

21. Kostja tagastas hagejale koheselt peale sõiduki varguse avastamist sõiduki võtmed ja dokumendid. Kostja on korrektselt täitnud ka rendilepingu III osa punktides 11 ja 13 sätestatud rentniku kohustused (politsei ja rendileandja teavitamine vargusest ning seletuskirja esitamine). Eeltoodust tulenevalt on täidetud rendilepingu IV osa punktis 7 sätestatud nõuded, mis välistavad rentniku kohustuse hüvitada tekkinud kahju täielikult.

22. Kostja ei ole lepingust tulenevat hoolsuskohustust rikkunud. Kostja parkis sõiduki oma maja ette nähtavale kohale. Sõiduki uksed olid lukustatud ning sõiduki võtmekomplekt oli kostja valduses. Sisse oli lülitatud ka sõiduki alarmsüsteem. Seega oli kostja teinud kõik tavapäraselt vajaliku sõiduki varguse ärahoidmiseks. Sõiduki hoidmine suletud ja valvatud territooriumil võiks hoolsuskohustuse täitmise tingimusena kõne alla tulla juhul, kui tegemist oleks väga hinnalise sõidukiga. Antud juhul oli tegemist sõidukiga, mille väärtus oli 55 000 krooni. Kostja järgis nimetatud sõiduki otsese järelevalveta jätmisel kõiki vajalikke ja tavapäraselt eeldatavaid ettevaatusabinõusid sõiduki varguse takistamiseks.

23. Kui hageja peaks vajalikuks igal juhul nõuda renditud sõiduki paigutamist tasulisse valvega parklasse, peaks selline tingimus olema kas hageja poolt kasutatavates rendi üldtingimustes või rendilepingu tingimustes sõnaselgelt välja toodud. Vastasel juhul on ebamõistlik eeldada, et tarbija peab aru saama, millist käitumist rendileandja temalt hoolsuskohustuse täitmisel nõuab. Täpsustatud hoolsusnõuete puudumisel on rentnik kohustatud tegema kõik tavapäraselt eeldatava ja vajaliku sõiduki varguse vältimiseks. Kostja on seisukohal, et sõiduki uste lukustamise ning signalisatsiooni aktiveerimisega täitis ta oma hoolsuskohustuse nõuetekohaselt.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

26. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

27. Maakohtu otsus on täielikult põhjendama. Otsusest ei ole võimalik aru saad, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et nõue on põhjendatud. Kohus märgib otsuses, et rendilepingu sätete kohaselt peab kostja hagejale hüvitama renditud auto turuväärtuse. Kohus ei viita ühelegi konkreetsele rendilepingu sättele, mis kostjale sellise kohustuse paneks. Kostja vastuväidete kohaselt tuleneb pooltevahelisest rendilepingust hoopis kostja piiratud vastutus kolmandate isikute poolt renditud auto kahjustamise või varguse korral ja see piirneb kindlustuslepingujärgse omavastutusega. Neile kostja vastuväidetele ei ole maakohus mingit hinnangut andnud ega neid ümber lükanud.

28. Maakohus märgib otsuses, et kasko kindlustus ei ole antud asjas menetlusosaline. Kuna kostja vastuväited puudutavad kaskokindlustuse lepingut, mille sõlmimine oli avaldatud üldtingimuste kohaselt rendileandja kohustus, ei ole otsusest võimalik aru saada, keda kohus menetlusosaliseks ei pidanud.

5(5)

29. Kohus ei analüüsinud ega andnud mingit hinnangut ka kostja hoolsuskohustusele ja selle võimalikule rikkumisele, millele hageja viitas. Kohus märgib otsuses, et kostja on süüdi selles, et ta ei olnud kokku leppinud Margus Õunapuuga, kes parkis auto ööseks maja ette, kust see varastati. Otsusest ei ole võimalik aru saada, millist kokkulepet kostja ja Margus Õunapuu vahel kohus silmas pidas ning milline seos on sellel pooltevahelise rendilepingu ja hageja kahju hüvitamise nõudega.

30. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kui ringkonnakohus esmakordselt tuvastab asjaolud, rikub see poolte õigust tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras ei ole selles osas otsuse peale võimalik kaevata.

Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom