3-07-956/10 · Tartu Ringkonnakohus

3-07-956

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2007 Tartu

Haldusasja number

3-07-956

Haldusasi

J.L. i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 24.04.2007 vaideotsuse nr 13-25/93 ja 16.03.2007

käskkirja

nr

1-3.13-3/11

ning

24.04.2007

ettekirjutuse

nr 13-9/47 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15. juuni 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.L. i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – J.L.

Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 15. juuni 2007 otsus muutmata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.L. esitas kaebuse, milles taotleb PRIA käskkirja 16.03.2007 nr 1-3.13-3/11, vaideotsuse

24.04.2007 nr 13-25/93 ja ettekirjutuse 24.04.2007 nr 13-9/47 tühistamist.

PRIA peadirektori käskkirjaga nr 1-3.13-3/11 16.03.2007 „Põllumajandusmaa metsastamise

toetuse tagasi nõudmine“ on tagasi nõutud kohustuseperioodil makstud põllumajandusmaa

metsastamise toetus ning tehtud ettekirjutus selle tagasimaksmiseks. Käskkirjale on aluseks

võetud Euroopa Komisjoni 29.04.2004 määrus nr 817/2004 art 36, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 11 lg 1, § 44 lg 1, § 45 lg 1 ja

§ 66, Põllumajandusministri 12.01.2005 määrus nr 1 “Põllumajandusmaa metsastamise toetuse

saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise

täpsem kord“ § 21 lg 1 ning eriolukorrad nr 13-20/67 ja nr 13-20/68.

Ettekirjutusega nr 13-9/47 24.04.2007, mille aluseks on PRIA peadirektori 16.03.2007 käskkiri

nr 1-3.13-3/11 ning ELÜPS § 64 lg 1 p 4 ja § 65, kohustati J.L. i tagasi maksma toetusraha

summas 61 552.46 krooni. Vaidemenetluse käigus on 24.04.2007 vaideotsusega nr 13-25/93

jäetud rahuldamata kaebaja vaie 16.03.2007 põllumajandusmaa metsastamise toetuse

tagasinõudmise käskkirja nr 1-3.13-3/11 peale.

Kaebuse kohaselt on aastaid hiljem võimatu sellisel looduslikult metsastuval maa-alal taastada

toetusõiguslikke piire 2003-2004 seisuga, mistõttu ei ole 2006-2007 mõõtmised siduvad kaebaja

2003 ja 2004 taotletud toetustel näidatud pindade suhtes, kuna kaebaja on lähtunud tol perioodil

kehtinud nõuetest. 2005 põllumaade metsastamise taotlus on vastu võetud, seda on menetletud

ning toetussumma on välja makstud ning on ebaõige seda tagasi nõuda.

Kaebaja on deklareerinud 2003 endale kuuluva loodusliku rohumaa PRIA põldude registri poolt

kaebajale väljastatud ja hiljem ka toetusõigusliku pinna määramisel aluseks olnud ortofoto abil.

2004 oli see aluseks pindalatoetuste taotlemisel ja 2005 põllumaade metsastamise toetuse

taotlemisel. 2005 põllumaade metsastamise toetuse abiga metsastatud maa-ala asub Meelespea

kinnistul, mis on maatulundusmaa alasihtotstarbega looduslik rohumaa 6,59 ha ulatuses ja

metsamaa 0,88 ha ulatuses ning 2005 asus ühe põllumassiivi nr 48950081370 koosseisus koos

kahe teise kinnistuga, kogupindalaga 30,10 ha. Metsastamistoetuse taotluse on kaebaja esitanud

02.03.2005 ning kaebaja eesmärgiks on istutada looduslikult metsastuvale maa-alale okaspuud.

2006-2007 on toetusõiguslikke pindalasid PRIA poolt täpsustatud ja läbi viidud erinevaid

mõõtmisi, mille käigus on mõõdetud välja loodusliku rohumaa aladel lagedad pinnad ning alla

0,3 ha pinnaga põllud on registrist kustutatud.

2. PRIA vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on kaebaja põllumassiividel teostatud mõõtmisi ning kontrolli tulemusena

on tuvastatud põllumassiivide registrisse kantud massiivipiiride ja pindala mittevastavuse

kindlakstehtud piiridele ja pindaladele. Deklareerija peab ise kandma hoolt selle eest, et kõik

esitatud andmed põllumassiivide kohta oleksid õiged, s. h õigesti märgitud piirid, pindalad, ning

õige maakasutus. PRIA peadirektori vaidlustatud käskkirjaga nõuti kaebajalt tagasi alusetult

saadud põllumajandusmaa metsastamise toetus, kuna taotletud pinna ja kindlakstehtud pindala

erinevus on üle 20%. Põllumajandusministri 12.01.2004 määruse nr 1 § 21 lg 1 kohaselt

nõutakse alusetult makstud toetus tagasi.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 15. juuni 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on PRIA toiminud seaduspäraselt ning ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid

õigusi. J.L. on deklareerinud 30.01.2004 tema kasutuses olevad põllumassiivid, s. h

põllumassiivi nr 48950081370 suurusega 30,10 ha. Asja materjalide kohaselt on J.L. taotlenud

põllumajandusmaa metsastamise toetust neljale põllule kokku 4,46 ha (põld nr 1 - 2,85

ha; nr 2 - 0,75 ha; nr 3 - 0,55 ha; nr 4 - 0,31 ha), mille eest on kaebajale määratud ja makstud

toetust 61 552.46 krooni PRIA peadirektori 15.08.2005 käskkirjaga nr 1-3.13-3/1. Pärast toetuse

maksmist on PRIA teostanud kohapealse põldudele kontrolli, mille tulemusena leiti, et põldude

pindalad on 20% väiksemad võrreldes taotleja poolt märgituga. Kontrolli tulemuse kohta on

koostatud

lisakontrolli

akt.

Täiendavalt

teostas

PRIA

kontrolli

veel

09.01.2007

põllumajandusmaa metsastamise toetuse kontrolli protseduuri alusel GPS-

mõõdistamisega, mille kohta on vormistatud lisakontrollakt 18.01.2007. Mitme kontrolli

tulemusena on jõutud järeldusele, et pinnaerinevus on 20%.

PRIA on kindlaks teinud toetusõigusliku pinna ja taotletud pinna vahed, pinnaerinevus on kokku

2,42 ha. Põllumajandusministri 12.01.2005 määrusega nr 1 on kinnitatud „Põllumajandusmaa

metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotlemise menetlemise

ja

toetuse

maksmise

täpsem

kord“.

Määrusega

on

kehtestatud

täpsemad

nõuded

põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotleja ja kavandatava tegevuse kohta, toetuse

taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord, taotlemise vormid, toetuse

määrad ning toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise alused. Toetuse vähendamist

reguleerib nimetatud määruse § 16, mille lg 1 kohaselt kui metsakultuuri rajamise, hooldus- või

täiendamistoetuste taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et metsastatud põllumajandusmaa

tegelik pindala erineb taotlusel esitatud pindalast, rakendatakse komisjoni määruse (EÜ)

nr 796/2004 artiklis 50 lg 1 ja artiklis 51 lg 1 toodud vähendamise aluseid. Komisjoni viidatud

määruse artikkel 51 reguleerib toetuste vähendamist ja väljaarvamist üledeklareerimise puhul,

mille lg 1 järgi „kui pinna erinevus on suurem kui 20% määratletud maa-alast, siis ei anta

asjaomase põllukultuurigrupi puhul pindalaga seotud toetust“.

Antud juhul on PRIA poolt tuvastatud taotleja pinna erinevuseks üle 20%. Kui taotleja poolt

märgitud pinnad ei vasta tegelikule olukorrale ja see hilisema kontrolli tulemusena tuvastatakse,

loetakse väljamakstud toetus alusetuks ning see tuleb tagasi nõuda.

Asjaolu, et toetuse taotlus on vastu võetud, seda on menetletud ning taotleja jaoks tehtud

positiivne otsustus, ei ole seadusest tulenev takistus uue kontrolli läbiviimiseks ja uue otsustuse

tegemiseks. Antud juhul on J.L. ile määratud ja välja makstud põllumajandusmaa metsastamise

toetus ning hilisema kontrolli tulemusena on tuvastatud PRIA poolt, et tegelik pindala erineb

taotlusel esitatud pindalast üle 20%, mis andis aluse eelnevalt makstud toetussumma

metsakultuuri rajamise eest 61 552.46 krooni tagasinõudmiseks. Põllumajandusmaa

metsastamise toetuse tagasi nõudmine on vormistatud PRIA poolt käskkirjaga 16.03.2007 nr 1-

3.13-3/11.

Põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 § 21 lg 1 kohaselt nõutakse toetus tagasi ELÜPS

§ 66 alusel, mille kohaselt kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud

alusetult või et seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult

tagasi Euroopa Liidu asjakohastest määrustes sätestatud alustel. Nimetatud seaduse § 66 lg 2

kohaselt teeb otsuse toetusraha tagasinõudmiseks PRIA ning § 66 lg 5 kohaselt nõutakse toetus

tagasi toetuse saajalt.

ELÜPS § 63 alusel teostab PRIA riiklikku järelevalvet nimetatud seaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning § 64 lg 1 p 4 kohaselt teeb PRIA ettekirjutuse

rikkumise lõpetamiseks, edasise rikkumise ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede

kõrvaldamiseks. Antud asjas on PRIA teinud kaebajale ettekirjutuse toetussumma

tagasimaksmiseks.

Vaidlustatud vaideotsuses on PRIA asunud seisukohale, et põllumajandusmaa metsastamise

toetuse tagasi nõudmine on õiguspärane ning jätnud vaide rahuldamata.

Metsastamistoetuse taotlusel on kaebaja omakäeliselt kinnitanud andmete esitamise õigsust ning,

et taotleja vastab metsakultuuri rajamise toetuse saamiseks vastavatele tingimustele. PRIA on

rõhutanud kirjalikus vastuses kohtule, et kohapealse kontrolli teostamisel (mõõtmisel) PRIA

poolt on kasutatud GPS-seadmeid, mis on kalibreeritud ning kohapealset kontrolli läbi viivad

inspektorid on saanud mõõtmiste teostamiseks vajaliku väljaõppe, mistõttu kohtul puudus alus

kahelda PRIA poolt esitatud andmetes.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 15. juuni 2007 otsuse

tühistamist osas, mille kohaselt PRIA ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on jäetud arvestamata, et vastavalt metsastamistoetuse nõuetele on lubatav looduslik

metsastamine, mis oli märgitud ka metsastamistoetuse taotlusele ja aktsepteeritud PRIA poolt.

Apellant deklareeris 2003 talle kuuluva loodusliku rohumaa PRIA põldude registri poolt

kaebajale väljastatud ja hiljem ka toetusõigusliku pinna määramisel aluseks olnud ortofoto ja

abiks taotlejale juhendi abil, võrreldes neid samal ajal katastriplaani, maa-ameti väljavõtte ja

Lihula Vallavalitsuse maa maksustamishinna aktil oleva pinnaga. Apellant taotles toetust

teadmises, et seda taotletakse toetusõiguslikele pindadele. Hoolimata olulistest muudatustest

toetusõiguslike põllupindade suuruses 30.06.2005, andis PRIA peadirektor 23.08.2005 välja

käskkirja apellandile metsastamistoetuse määramise kohta endistel pindadel ning 23.09.2005

maksti toetus välja. Taotlemise hetkel oli PRIA-l eraldamata põllumassiivist nr 48950081370

need pinnad, mida PRIA aktsepteerib toetusõiguslikena, kusjuures toetusõiguslike pindade

määramisel arvestati peamiselt lagedate alade pinda ja arvesse ei võetud looduslikult

metsastunud osa, mis on lubatav vastavalt metsastamistoetuse nõutele. Siin ilmnes ka

GPS-aparaatide tehniline võimetus mõõta metsastunud alasid, kuna siis kaob signaal satelliidiga.

2006 ja 2007 on püütud kohapealsete kontrollide käigus uuesti mõõdistada vaidlusalustel

põldudel pindalasid;

2) ei ole taotletud pindade täpse seisu taastamine tagasiulatuvalt 2003 seisuga enam võimalik,

kuna looduslikult metsastuval maal metsastuva osa ja lageda osa piirid on pidevalt muutuvad

ning see nõuaks eraldi ekspertiisi. Kohus on jätnud hindamata, kas kaebuse esitaja 2005,

taotledes põllumaade metsastamise toetust, eksis teadlikult määruse ja abiks taotlejale toodud

nõuete vastu ning kas tal taotlemise hetkel ja hiljem oleks olnud võimalus pöörata toetuse

menetlemine ja väljamaksmine tagasi;

3) on apellant nõus teostatud põllumassiivide piiride muudatustega, mis lähtuvad muutuvatest

tingimustest, uutest ortofotodest ja täiustuvast mõõtmistehnikast, kuid 2003 maade

deklareerimisel, 2004 pindalatoetuse taotlemisel ja 2005 metsastamistoetuse taotlemisel aluseks

olnud pindade määramisel tegi apellant enda teada kõik õigesti.

5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 15. juuni 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) pidi deklareerija esitama deklaratsioonis ja põllumassiivide kaardil õiged, tegelikkusele

vastavad põllumassiivide andmed. Ortofotol võib näha mitut väikse pindalaga põllumassiivi ja

hulga maad ei kuulu ühegi põllumassiivi koosseisu. Kaebaja esitas aga maade deklareerimisel

30.01.2004 põllumassiivide registrisse kandmiseks suure põllumassiivi nr 48950081370

pindalaga 30,10 ha. Esitatud kaardil ja deklaratsioonil ehk teatisel on kaebaja allkiri. Maade

põllumassiivide registrisse deklareerimisel pidi deklareerija põllumassiivi pindalast välja jätma

põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused puude grupid (metsatukad). Ka maade

põllumassiivide registrisse deklareerimise ajal kehtinud metsaseaduse kohaselt loeti metsa mõiste

alla kuuluvaks vähemalt 1,3 m kõrguseid puittaimi. Konkreetse toetuse taotlemisel pidi taotleja

esitama taotluse selle konkreetse toetuse nõuetele vastava (toetusõigusliku) pinna kohta;

2) on looduslik metsastumine tõepoolest lubatav ja see kajastub ka metsastamistoetuse taotlusel.

Kuid metsastamistoetuse eesmärk ei saa olla ega ei olegi puude juurdeistutamise toetamine juba

kasvanud metsa. Metsastamistoetuse saamise nõuete osas sätestab Euroopa Komisjoni määruse

nr 817/2004 artikkel 32, et liikmesriik määrab kindlaks metsastamistoetuse tingimustele vastava

põllumajandusmaa, mis hõlmab eelkõige viljelusmaad, heinamaad, pikaajalist kultuurkarjamaad

ja

mitmeaastaste

taimede

kasvatamiseks kasutatavat maad, kus toimub regulaarne

põllumajandustegevus.

Eesti on metsastamistoetuse tingimustele vastava põllumajandusmaa nõuded ette näinud

põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse

saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise

täpsem kord“ §-is 3 lg 1 ja §-is 4 lg 2. Viidatud sätete kohaselt võib toetust taotleda taotleja

omandis olevale, põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuvale vähemalt 0,3 ha

suurusele põllule (s. t põllumajandusmaale), mida kasutatakse põllumajanduskultuuri

kasvatamiseks või püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas.

Viimasel juhul on tingimuseks see, et see maa on olnud põllumajanduslikus kasutuses vähemalt

üks kord viimase 5 aasta jooksul;

3) on ebaõige kaebaja väide, nagu ei oleks looduslikult metsastuval alal hiljem võimalik

toetusõiguslikku pinda kindlaks teha. Kasvavate puude järgi on võimalik tuvastada, kui kaua

need puud on kontrollitaval alal kasvanud. Metsastamistoetuse nõuetele vastavuse kontrollimisel

12.09.2006 ja 09.01.2007 tuvastati taotletud pindadel ulatuslikult alasid, kus kasvasid oluliselt

üle 5 m kõrgused lehtpuud või üle 1,5 m kõrgused okaspuud, samuti kõrge tihe võsa. Arvestades

puude keskmist kasvamist, ei saanud selliste kõrgete puudega maa-alad olla toetuskõlbulikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

15. juuni 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete

piires.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Apellandi väite kohaselt on ta nõus teostatud põllumassiivide piiride muudatustega, mis

lähtuvad muutuvatest tingimustest, uutest ortofotodest ja täiustuvast mõõtmistehnikast, kuid

2003 maade deklareerimisel ja 2005 metsastamistoetuse taotlemisel aluseks olnud pindade

määramisel tegi ta kõik õigesti.

Seega sisuliselt apellant ei vaidlusta seda, et PRIA peadirektori 15.08.2005 käskkirja

nr 1-3.13-3/1 alusel makstud põllumajandusmaa metsastamise toetus oli määratud osaliselt

mittetoetusõigusliku pinna eest ja seetõttu on tegemist alusetult makstud toetusega ning PRIA-l

oli õigus teha ettekirjutus ning nõuda alusetult makstud toetus tagasi. Küll aga leiab apellant, et

on välistatud tema süü selles, et PRIA arvestas toetuse määramisel mittetoetusõiguslikku pinda.

Ringkonnakohus leiab, et alusetult makstud toetuse tagasinõudmise seisukohalt ei oma tähtsust

see asjaolu, kelle süül maksti mittetoetusõigusliku pinna eest toetust. Isegi kui toetus määrati ja

maksti välja ametniku hooletuse tõttu, ei muuda see toetust õiguspäraseks. Seetõttu ka ei saa olla

vaidlustatud käskkirja, ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamise aluseks see asjaolu, kas apellant

oli süüdi selles, et toetusõiguslik pind oli taotluses näidatud suurem tegelikust. PRIA

vaidlustatud käskkirja ja ettekirjutuse tegemise aluseks oli reaalne olukord (taotletud pinna ja

kindlakstehtud toetusõigusliku pinna vahe oli üle 20 %). Lähtudes eeltoodust, puudus

halduskohtul vajadus hinnata seda, kas kaebuse esitaja 2005, taotledes põllumaade metsastamise

toetust, eksis teadlikult määruses sätestatud nõuete vastu ning vastavasisulised väited

apellatsioonkaebuses ei saa olla vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks ning halduskohtule

esitatud kaebuse rahuldamisele.

8. Arvestades eeltoodut ei hinda ringkonnakohus apellant väidet, et ta taotles toetust teadmises,

et taotleb seda toetusõiguslikele pindadele ning hoolimata olulistest muudatustest toetusõiguslike

põllupindade suuruses 30.06.2005, andis PRIA peadirektor 23.08.2005 välja käskkirja

apellandile metsastamistoetuse määramise kohta endistel pindadel ning 23.09.2005 maksti toetus

välja.

9. Euroopa Komisjoni määruse nr 817/2004 artikli 32 kohaselt määrab liikmesriik vastavalt

määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 31 kindlaks metsastamistoetuse tingimustele vastava

põllumajandusmaa, mis hõlmab eelkõige viljelusmaad, heinamaad, pikaajalist kultuurkarjamaad

ja

mitmeaastaste

taimede

kasvatamiseks kasutatavat maad, kus toimub regulaarne

põllumajandustegevus.

Eesti on metsastamistoetuse tingimustele vastava põllumajandusmaa nõuded ette näinud

põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse

saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise

täpsem kord“ §-is 3 lg 1 ja §-is 4 lg 1.

Põllumajandusministri 12.01.2004 määruse nr 1 § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda

taotleja omandis olevale, põllumassiivide registrisse kantud, põllumassiivil asuvale vähemalt

0,3 ha suurusele põllule (s. t põllumajandusmaale), mida kasutatakse põllumajanduskultuuri

kasvatamiseks või püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas,

tingimusel, et see maa on olnud põllumajanduslikus kasutuses vähemalt üks kord viimase viie

aasta jooksul.

Seega kuigi iseenesest on looduslik metsastumine lubatav ja see kajastub ka metsastamistoetuse

taotlusel, ei ole siiski metsastamistoetuse eesmärk puude juurdeistutamise toetamine juba

kasvanud metsa, vaid toetusõigusliku pinna kriteeriumid tulenevad juba eelnevalt viidatud

sätetest.

10. Apellandi väite kohaselt ei ole taotluses märgitud pindade täpse seisu taastamine

tagasiulatuvalt 2003 seisuga enam võimalik, kuna looduslikult metsastuval maal metsastuva osa

ja lageda osa piirid on pidevalt muutuvad. Siinkohal peab ringkonnakohus õigeks vastustaja

vastuväidet, et kasvavate puude järgi on võimalik tuvastada, kui kaua need puud on kontrollitaval

alal kasvanud. Vastustaja on õigesti märkinud, et kuna metsastamistoetuse nõuetele vastavuse

kontrollimisel 12.09.2006 ja 09.01.2007 tuvastati taotletud pindadel ulatuslikult alasid, kus

kasvasid oluliselt üle 5 m kõrgused lehtpuud või üle 1,5 m kõrgused okaspuud, samuti kõrge tihe

võsa, siis arvestades puude keskmist kasvamist, ei saanud selliste kõrgete puudega maa-alad olla

toetuskõlbulikud. Iseenesest õige on apellandi väide, et puude konkreetset vanust ja

kasvuperioodi saab määrata spetsialist, kuid puude kõrgust saab siiski hinnata ka tavainimene.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi PRIA vaidlustatud 16.03.2007 käskkirjas

on põhjendused esitatud lakooniliselt, ei ole kaebaja esitanud kaebust motiivil, et haldusakti

motiveerimatus ei ole võimaldanud tal sellest aru saada. Haldusakti põhjendused ja olulised

asjaolud on esitatud PRIA 24.04.2007 vaideotsuses. Kaebus on esitatud nii PRIA 16.03.2007

käskkirja kui selle kohta tehtud vaideotsuse peale ning seetõttu ei pea ringkonnakohus

otstarbekaks ja mõistlikuks tühistada PRIA 16.03.2007 käskkiri motiveerimatuse tõttu.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson