3-07-956/10 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedJ.L. esitas kaebuse, milles taotleb PRIA käskkirja 16.03.2007 nr 1-3.13-3/11, vaideotsuse metsastamise toetus ning tehtud ettekirjutus selle tagasimaksmiseks. Käskkirjale on aluseks
Legislator headnote
AI generated3-07-956/10 · Tartu Ringkonnakohus: J.L. esitas kaebuse, milles taotleb PRIA käskkirja 16.03.2007 nr 1-3.13-3/11, vaideotsuse metsastamise toetus ning tehtud ettekirjutus selle tagasimaksmiseks. Käskkirjale on aluseks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
3-07-956
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2007 Tartu
Haldusasja number
3-07-956
Haldusasi
J.L. i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Ameti 24.04.2007 vaideotsuse nr 13-25/93 ja 16.03.2007
käskkirja
nr
1-3.13-3/11
ning
24.04.2007
ettekirjutuse
nr 13-9/47 peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 15. juuni 2007 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
J.L. i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Apellant (kaebuse esitaja) – J.L.
Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ning
Tartu
Halduskohtu 15. juuni 2007 otsus muutmata.
Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud
jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. J.L. esitas kaebuse, milles taotleb PRIA käskkirja 16.03.2007 nr 1-3.13-3/11, vaideotsuse
24.04.2007 nr 13-25/93 ja ettekirjutuse 24.04.2007 nr 13-9/47 tühistamist.
PRIA peadirektori käskkirjaga nr 1-3.13-3/11 16.03.2007 „Põllumajandusmaa metsastamise
toetuse tagasi nõudmine“ on tagasi nõutud kohustuseperioodil makstud põllumajandusmaa
metsastamise toetus ning tehtud ettekirjutus selle tagasimaksmiseks. Käskkirjale on aluseks
võetud Euroopa Komisjoni 29.04.2004 määrus nr 817/2004 art 36, Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 11 lg 1, § 44 lg 1, § 45 lg 1 ja
§ 66, Põllumajandusministri 12.01.2005 määrus nr 1 “Põllumajandusmaa metsastamise toetuse
saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise
täpsem kord“ § 21 lg 1 ning eriolukorrad nr 13-20/67 ja nr 13-20/68.
Ettekirjutusega nr 13-9/47 24.04.2007, mille aluseks on PRIA peadirektori 16.03.2007 käskkiri
nr 1-3.13-3/11 ning ELÜPS § 64 lg 1 p 4 ja § 65, kohustati J.L. i tagasi maksma toetusraha
summas 61 552.46 krooni. Vaidemenetluse käigus on 24.04.2007 vaideotsusega nr 13-25/93
jäetud rahuldamata kaebaja vaie 16.03.2007 põllumajandusmaa metsastamise toetuse
tagasinõudmise käskkirja nr 1-3.13-3/11 peale.
Kaebuse kohaselt on aastaid hiljem võimatu sellisel looduslikult metsastuval maa-alal taastada
toetusõiguslikke piire 2003-2004 seisuga, mistõttu ei ole 2006-2007 mõõtmised siduvad kaebaja
2003 ja 2004 taotletud toetustel näidatud pindade suhtes, kuna kaebaja on lähtunud tol perioodil
kehtinud nõuetest. 2005 põllumaade metsastamise taotlus on vastu võetud, seda on menetletud
ning toetussumma on välja makstud ning on ebaõige seda tagasi nõuda.
Kaebaja on deklareerinud 2003 endale kuuluva loodusliku rohumaa PRIA põldude registri poolt
kaebajale väljastatud ja hiljem ka toetusõigusliku pinna määramisel aluseks olnud ortofoto abil.
2004 oli see aluseks pindalatoetuste taotlemisel ja 2005 põllumaade metsastamise toetuse
taotlemisel. 2005 põllumaade metsastamise toetuse abiga metsastatud maa-ala asub Meelespea
kinnistul, mis on maatulundusmaa alasihtotstarbega looduslik rohumaa 6,59 ha ulatuses ja
metsamaa 0,88 ha ulatuses ning 2005 asus ühe põllumassiivi nr 48950081370 koosseisus koos
kahe teise kinnistuga, kogupindalaga 30,10 ha. Metsastamistoetuse taotluse on kaebaja esitanud
02.03.2005 ning kaebaja eesmärgiks on istutada looduslikult metsastuvale maa-alale okaspuud.
2006-2007 on toetusõiguslikke pindalasid PRIA poolt täpsustatud ja läbi viidud erinevaid
mõõtmisi, mille käigus on mõõdetud välja loodusliku rohumaa aladel lagedad pinnad ning alla
0,3 ha pinnaga põllud on registrist kustutatud.
2. PRIA vaidles kaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt on kaebaja põllumassiividel teostatud mõõtmisi ning kontrolli tulemusena
on tuvastatud põllumassiivide registrisse kantud massiivipiiride ja pindala mittevastavuse
kindlakstehtud piiridele ja pindaladele. Deklareerija peab ise kandma hoolt selle eest, et kõik
esitatud andmed põllumassiivide kohta oleksid õiged, s. h õigesti märgitud piirid, pindalad, ning
õige maakasutus. PRIA peadirektori vaidlustatud käskkirjaga nõuti kaebajalt tagasi alusetult
saadud põllumajandusmaa metsastamise toetus, kuna taotletud pinna ja kindlakstehtud pindala
erinevus on üle 20%. Põllumajandusministri 12.01.2004 määruse nr 1 § 21 lg 1 kohaselt
nõutakse alusetult makstud toetus tagasi.
HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis 15. juuni 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.
Otsuse kohaselt on PRIA toiminud seaduspäraselt ning ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid
õigusi. J.L. on deklareerinud 30.01.2004 tema kasutuses olevad põllumassiivid, s. h
põllumassiivi nr 48950081370 suurusega 30,10 ha. Asja materjalide kohaselt on J.L. taotlenud
põllumajandusmaa metsastamise toetust neljale põllule kokku 4,46 ha (põld nr 1 - 2,85
ha; nr 2 - 0,75 ha; nr 3 - 0,55 ha; nr 4 - 0,31 ha), mille eest on kaebajale määratud ja makstud
toetust 61 552.46 krooni PRIA peadirektori 15.08.2005 käskkirjaga nr 1-3.13-3/1. Pärast toetuse
maksmist on PRIA teostanud kohapealse põldudele kontrolli, mille tulemusena leiti, et põldude
pindalad on 20% väiksemad võrreldes taotleja poolt märgituga. Kontrolli tulemuse kohta on
koostatud
lisakontrolli
akt.
Täiendavalt
teostas
PRIA
kontrolli
veel
09.01.2007
põllumajandusmaa metsastamise toetuse kontrolli protseduuri alusel GPS-
mõõdistamisega, mille kohta on vormistatud lisakontrollakt 18.01.2007. Mitme kontrolli
tulemusena on jõutud järeldusele, et pinnaerinevus on 20%.
PRIA on kindlaks teinud toetusõigusliku pinna ja taotletud pinna vahed, pinnaerinevus on kokku
2,42 ha. Põllumajandusministri 12.01.2005 määrusega nr 1 on kinnitatud „Põllumajandusmaa
metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotlemise menetlemise
ja
toetuse
maksmise
täpsem
kord“.
Määrusega
on
kehtestatud
täpsemad
nõuded
põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotleja ja kavandatava tegevuse kohta, toetuse
taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord, taotlemise vormid, toetuse
määrad ning toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise alused. Toetuse vähendamist
reguleerib nimetatud määruse § 16, mille lg 1 kohaselt kui metsakultuuri rajamise, hooldus- või
täiendamistoetuste taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et metsastatud põllumajandusmaa
tegelik pindala erineb taotlusel esitatud pindalast, rakendatakse komisjoni määruse (EÜ)
nr 796/2004 artiklis 50 lg 1 ja artiklis 51 lg 1 toodud vähendamise aluseid. Komisjoni viidatud
määruse artikkel 51 reguleerib toetuste vähendamist ja väljaarvamist üledeklareerimise puhul,
mille lg 1 järgi „kui pinna erinevus on suurem kui 20% määratletud maa-alast, siis ei anta
asjaomase põllukultuurigrupi puhul pindalaga seotud toetust“.
Antud juhul on PRIA poolt tuvastatud taotleja pinna erinevuseks üle 20%. Kui taotleja poolt
märgitud pinnad ei vasta tegelikule olukorrale ja see hilisema kontrolli tulemusena tuvastatakse,
loetakse väljamakstud toetus alusetuks ning see tuleb tagasi nõuda.
Asjaolu, et toetuse taotlus on vastu võetud, seda on menetletud ning taotleja jaoks tehtud
positiivne otsustus, ei ole seadusest tulenev takistus uue kontrolli läbiviimiseks ja uue otsustuse
tegemiseks. Antud juhul on J.L. ile määratud ja välja makstud põllumajandusmaa metsastamise
toetus ning hilisema kontrolli tulemusena on tuvastatud PRIA poolt, et tegelik pindala erineb
taotlusel esitatud pindalast üle 20%, mis andis aluse eelnevalt makstud toetussumma
metsakultuuri rajamise eest 61 552.46 krooni tagasinõudmiseks. Põllumajandusmaa
metsastamise toetuse tagasi nõudmine on vormistatud PRIA poolt käskkirjaga 16.03.2007 nr 1-
3.13-3/11.
Põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 § 21 lg 1 kohaselt nõutakse toetus tagasi ELÜPS
§ 66 alusel, mille kohaselt kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud
alusetult või et seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult
tagasi Euroopa Liidu asjakohastest määrustes sätestatud alustel. Nimetatud seaduse § 66 lg 2
kohaselt teeb otsuse toetusraha tagasinõudmiseks PRIA ning § 66 lg 5 kohaselt nõutakse toetus
tagasi toetuse saajalt.
ELÜPS § 63 alusel teostab PRIA riiklikku järelevalvet nimetatud seaduse ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning § 64 lg 1 p 4 kohaselt teeb PRIA ettekirjutuse
rikkumise lõpetamiseks, edasise rikkumise ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede
kõrvaldamiseks. Antud asjas on PRIA teinud kaebajale ettekirjutuse toetussumma
tagasimaksmiseks.
Vaidlustatud vaideotsuses on PRIA asunud seisukohale, et põllumajandusmaa metsastamise
toetuse tagasi nõudmine on õiguspärane ning jätnud vaide rahuldamata.
Metsastamistoetuse taotlusel on kaebaja omakäeliselt kinnitanud andmete esitamise õigsust ning,
et taotleja vastab metsakultuuri rajamise toetuse saamiseks vastavatele tingimustele. PRIA on
rõhutanud kirjalikus vastuses kohtule, et kohapealse kontrolli teostamisel (mõõtmisel) PRIA
poolt on kasutatud GPS-seadmeid, mis on kalibreeritud ning kohapealset kontrolli läbi viivad
inspektorid on saanud mõõtmiste teostamiseks vajaliku väljaõppe, mistõttu kohtul puudus alus
kahelda PRIA poolt esitatud andmetes.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. J.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 15. juuni 2007 otsuse
tühistamist osas, mille kohaselt PRIA ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on jäetud arvestamata, et vastavalt metsastamistoetuse nõuetele on lubatav looduslik
metsastamine, mis oli märgitud ka metsastamistoetuse taotlusele ja aktsepteeritud PRIA poolt.
Apellant deklareeris 2003 talle kuuluva loodusliku rohumaa PRIA põldude registri poolt
kaebajale väljastatud ja hiljem ka toetusõigusliku pinna määramisel aluseks olnud ortofoto ja
abiks taotlejale juhendi abil, võrreldes neid samal ajal katastriplaani, maa-ameti väljavõtte ja
Lihula Vallavalitsuse maa maksustamishinna aktil oleva pinnaga. Apellant taotles toetust
teadmises, et seda taotletakse toetusõiguslikele pindadele. Hoolimata olulistest muudatustest
toetusõiguslike põllupindade suuruses 30.06.2005, andis PRIA peadirektor 23.08.2005 välja
käskkirja apellandile metsastamistoetuse määramise kohta endistel pindadel ning 23.09.2005
maksti toetus välja. Taotlemise hetkel oli PRIA-l eraldamata põllumassiivist nr 48950081370
need pinnad, mida PRIA aktsepteerib toetusõiguslikena, kusjuures toetusõiguslike pindade
määramisel arvestati peamiselt lagedate alade pinda ja arvesse ei võetud looduslikult
metsastunud osa, mis on lubatav vastavalt metsastamistoetuse nõutele. Siin ilmnes ka
GPS-aparaatide tehniline võimetus mõõta metsastunud alasid, kuna siis kaob signaal satelliidiga.
2006 ja 2007 on püütud kohapealsete kontrollide käigus uuesti mõõdistada vaidlusalustel
põldudel pindalasid;
2) ei ole taotletud pindade täpse seisu taastamine tagasiulatuvalt 2003 seisuga enam võimalik,
kuna looduslikult metsastuval maal metsastuva osa ja lageda osa piirid on pidevalt muutuvad
ning see nõuaks eraldi ekspertiisi. Kohus on jätnud hindamata, kas kaebuse esitaja 2005,
taotledes põllumaade metsastamise toetust, eksis teadlikult määruse ja abiks taotlejale toodud
nõuete vastu ning kas tal taotlemise hetkel ja hiljem oleks olnud võimalus pöörata toetuse
menetlemine ja väljamaksmine tagasi;
3) on apellant nõus teostatud põllumassiivide piiride muudatustega, mis lähtuvad muutuvatest
tingimustest, uutest ortofotodest ja täiustuvast mõõtmistehnikast, kuid 2003 maade
deklareerimisel, 2004 pindalatoetuse taotlemisel ja 2005 metsastamistoetuse taotlemisel aluseks
olnud pindade määramisel tegi apellant enda teada kõik õigesti.
5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja
Tartu Halduskohtu 15. juuni 2007 otsuse muutmata jätmist.
Vastuväidete kohaselt:
1) pidi deklareerija esitama deklaratsioonis ja põllumassiivide kaardil õiged, tegelikkusele
vastavad põllumassiivide andmed. Ortofotol võib näha mitut väikse pindalaga põllumassiivi ja
hulga maad ei kuulu ühegi põllumassiivi koosseisu. Kaebaja esitas aga maade deklareerimisel
30.01.2004 põllumassiivide registrisse kandmiseks suure põllumassiivi nr 48950081370
pindalaga 30,10 ha. Esitatud kaardil ja deklaratsioonil ehk teatisel on kaebaja allkiri. Maade
põllumassiivide registrisse deklareerimisel pidi deklareerija põllumassiivi pindalast välja jätma
põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused puude grupid (metsatukad). Ka maade
põllumassiivide registrisse deklareerimise ajal kehtinud metsaseaduse kohaselt loeti metsa mõiste
alla kuuluvaks vähemalt 1,3 m kõrguseid puittaimi. Konkreetse toetuse taotlemisel pidi taotleja
esitama taotluse selle konkreetse toetuse nõuetele vastava (toetusõigusliku) pinna kohta;
2) on looduslik metsastumine tõepoolest lubatav ja see kajastub ka metsastamistoetuse taotlusel.
Kuid metsastamistoetuse eesmärk ei saa olla ega ei olegi puude juurdeistutamise toetamine juba
kasvanud metsa. Metsastamistoetuse saamise nõuete osas sätestab Euroopa Komisjoni määruse
nr 817/2004 artikkel 32, et liikmesriik määrab kindlaks metsastamistoetuse tingimustele vastava
põllumajandusmaa, mis hõlmab eelkõige viljelusmaad, heinamaad, pikaajalist kultuurkarjamaad
ja
mitmeaastaste
taimede
kasvatamiseks kasutatavat maad, kus toimub regulaarne
põllumajandustegevus.
Eesti on metsastamistoetuse tingimustele vastava põllumajandusmaa nõuded ette näinud
põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse
saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise
täpsem kord“ §-is 3 lg 1 ja §-is 4 lg 2. Viidatud sätete kohaselt võib toetust taotleda taotleja
omandis olevale, põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuvale vähemalt 0,3 ha
suurusele põllule (s. t põllumajandusmaale), mida kasutatakse põllumajanduskultuuri
kasvatamiseks või püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas.
Viimasel juhul on tingimuseks see, et see maa on olnud põllumajanduslikus kasutuses vähemalt
üks kord viimase 5 aasta jooksul;
3) on ebaõige kaebaja väide, nagu ei oleks looduslikult metsastuval alal hiljem võimalik
toetusõiguslikku pinda kindlaks teha. Kasvavate puude järgi on võimalik tuvastada, kui kaua
need puud on kontrollitaval alal kasvanud. Metsastamistoetuse nõuetele vastavuse kontrollimisel
12.09.2006 ja 09.01.2007 tuvastati taotletud pindadel ulatuslikult alasid, kus kasvasid oluliselt
üle 5 m kõrgused lehtpuud või üle 1,5 m kõrgused okaspuud, samuti kõrge tihe võsa. Arvestades
puude keskmist kasvamist, ei saanud selliste kõrgete puudega maa-alad olla toetuskõlbulikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
15. juuni 2007 otsus muutmata.
Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS
§ 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.
Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme
kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete
piires.
Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse
tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust
ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
7. Apellandi väite kohaselt on ta nõus teostatud põllumassiivide piiride muudatustega, mis
lähtuvad muutuvatest tingimustest, uutest ortofotodest ja täiustuvast mõõtmistehnikast, kuid
2003 maade deklareerimisel ja 2005 metsastamistoetuse taotlemisel aluseks olnud pindade
määramisel tegi ta kõik õigesti.
Seega sisuliselt apellant ei vaidlusta seda, et PRIA peadirektori 15.08.2005 käskkirja
nr 1-3.13-3/1 alusel makstud põllumajandusmaa metsastamise toetus oli määratud osaliselt
mittetoetusõigusliku pinna eest ja seetõttu on tegemist alusetult makstud toetusega ning PRIA-l
oli õigus teha ettekirjutus ning nõuda alusetult makstud toetus tagasi. Küll aga leiab apellant, et
on välistatud tema süü selles, et PRIA arvestas toetuse määramisel mittetoetusõiguslikku pinda.
Ringkonnakohus leiab, et alusetult makstud toetuse tagasinõudmise seisukohalt ei oma tähtsust
see asjaolu, kelle süül maksti mittetoetusõigusliku pinna eest toetust. Isegi kui toetus määrati ja
maksti välja ametniku hooletuse tõttu, ei muuda see toetust õiguspäraseks. Seetõttu ka ei saa olla
vaidlustatud käskkirja, ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamise aluseks see asjaolu, kas apellant
oli süüdi selles, et toetusõiguslik pind oli taotluses näidatud suurem tegelikust. PRIA
vaidlustatud käskkirja ja ettekirjutuse tegemise aluseks oli reaalne olukord (taotletud pinna ja
kindlakstehtud toetusõigusliku pinna vahe oli üle 20 %). Lähtudes eeltoodust, puudus
halduskohtul vajadus hinnata seda, kas kaebuse esitaja 2005, taotledes põllumaade metsastamise
toetust, eksis teadlikult määruses sätestatud nõuete vastu ning vastavasisulised väited
apellatsioonkaebuses ei saa olla vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks ning halduskohtule
esitatud kaebuse rahuldamisele.
8. Arvestades eeltoodut ei hinda ringkonnakohus apellant väidet, et ta taotles toetust teadmises,
et taotleb seda toetusõiguslikele pindadele ning hoolimata olulistest muudatustest toetusõiguslike
põllupindade suuruses 30.06.2005, andis PRIA peadirektor 23.08.2005 välja käskkirja
apellandile metsastamistoetuse määramise kohta endistel pindadel ning 23.09.2005 maksti toetus
välja.
9. Euroopa Komisjoni määruse nr 817/2004 artikli 32 kohaselt määrab liikmesriik vastavalt
määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 31 kindlaks metsastamistoetuse tingimustele vastava
põllumajandusmaa, mis hõlmab eelkõige viljelusmaad, heinamaad, pikaajalist kultuurkarjamaad
ja
mitmeaastaste
taimede
kasvatamiseks kasutatavat maad, kus toimub regulaarne
põllumajandustegevus.
Eesti on metsastamistoetuse tingimustele vastava põllumajandusmaa nõuded ette näinud
põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse
saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise
täpsem kord“ §-is 3 lg 1 ja §-is 4 lg 1.
Põllumajandusministri 12.01.2004 määruse nr 1 § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda
taotleja omandis olevale, põllumassiivide registrisse kantud, põllumassiivil asuvale vähemalt
0,3 ha suurusele põllule (s. t põllumajandusmaale), mida kasutatakse põllumajanduskultuuri
kasvatamiseks või püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas,
tingimusel, et see maa on olnud põllumajanduslikus kasutuses vähemalt üks kord viimase viie
aasta jooksul.
Seega kuigi iseenesest on looduslik metsastumine lubatav ja see kajastub ka metsastamistoetuse
taotlusel, ei ole siiski metsastamistoetuse eesmärk puude juurdeistutamise toetamine juba
kasvanud metsa, vaid toetusõigusliku pinna kriteeriumid tulenevad juba eelnevalt viidatud
sätetest.
10. Apellandi väite kohaselt ei ole taotluses märgitud pindade täpse seisu taastamine
tagasiulatuvalt 2003 seisuga enam võimalik, kuna looduslikult metsastuval maal metsastuva osa
ja lageda osa piirid on pidevalt muutuvad. Siinkohal peab ringkonnakohus õigeks vastustaja
vastuväidet, et kasvavate puude järgi on võimalik tuvastada, kui kaua need puud on kontrollitaval
alal kasvanud. Vastustaja on õigesti märkinud, et kuna metsastamistoetuse nõuetele vastavuse
kontrollimisel 12.09.2006 ja 09.01.2007 tuvastati taotletud pindadel ulatuslikult alasid, kus
kasvasid oluliselt üle 5 m kõrgused lehtpuud või üle 1,5 m kõrgused okaspuud, samuti kõrge tihe
võsa, siis arvestades puude keskmist kasvamist, ei saanud selliste kõrgete puudega maa-alad olla
toetuskõlbulikud. Iseenesest õige on apellandi väide, et puude konkreetset vanust ja
kasvuperioodi saab määrata spetsialist, kuid puude kõrgust saab siiski hinnata ka tavainimene.
11. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi PRIA vaidlustatud 16.03.2007 käskkirjas
on põhjendused esitatud lakooniliselt, ei ole kaebaja esitanud kaebust motiivil, et haldusakti
motiveerimatus ei ole võimaldanud tal sellest aru saada. Haldusakti põhjendused ja olulised
asjaolud on esitatud PRIA 24.04.2007 vaideotsuses. Kaebus on esitatud nii PRIA 16.03.2007
käskkirja kui selle kohta tehtud vaideotsuse peale ning seetõttu ei pea ringkonnakohus
otstarbekaks ja mõistlikuks tühistada PRIA 16.03.2007 käskkiri motiveerimatuse tõttu.
12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes
kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude
taotlust ei ole esitanud.
Maili Lokk
Agu Timmi
Viivi Tomson