3-06-2489/13 · Tartu Ringkonnakohus

3-06-2489

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2007 Tartu

Haldusasja number

3-06-2489

Haldusasi

K Maaparandusühistu MTÜ kaebus Põllumajanduse Registrite-

ja Informatsiooni Ameti peadirektori 14.11.2006 käskkirja nr 1-

3.12/1982 tühistamiseks ja taotluse nr 0406670003

uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. mai 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K Maaparandusühistu MTÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. september 2007

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – K Maaparandusühistu MTÜ,

esindaja advokaat Margus Lentsius

Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 9. mai 2007 otsus muutmata.

Apellandi

poolt

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest,

s. o alates 21. septembrist 2007.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K Maaparandusühistu MTÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 14.11.2006 käskkirja nr 1-

3.12/1982 õigusvastaseks tunnistamist ning selle tühistamist ja PRIA kohustamist vaadata K

Maaparandusühistu MTÜ taotluse uuesti läbi.

K Maaparandusühistu MTÜ esitas 21.07.2006 PRIA-le taotluse investeeringutoetuse saamiseks.

PRIA peadirektori 14.11.2006 käskkirjaga nr 1-3.12/1982 jäeti taotlus rahuldamata seoses

rahaliste vahendite puudumisega. Õigusliku alusena on käskkirjas märgitud struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 20 lg 3 ja põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 “Eesti

riikliku

arengukava

Euroopa

Liidu

struktuurifondide

kasutuselevõtuks

–

ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.4 Integreeritud maaparandus“ tingimused““

§ 17, § 18 lg-d 1, 2, 4.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkirjas taotluse rahuldamata jätmise otsuse

näol tegemist soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, mis peab olema motiveeritud.

Seega peab haldusaktis olema esitatud nii haldusakti andmise faktilised asjaolud kui ka õiguslik

alus. Taotluse menetlemisel on PRIA valesti hinnanud toetuse taotluses sisalduvaid kriteeriume,

andes taotlusele 9 hindepalli.

Taotlustoimiku hindepunktide määramisel meede 4 analüütiku kontroll-lehe real 34 on

maaparandussüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise tegevuste eest omistatud 4 hindepunkti.

Taotlustoimiku ja struktuuritoetuse avaldus meede 3.4 järgi planeeritud maaparandustööd

sisaldavad vähemalt nelja, põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 lisas 1 märgitud

tegevust. Seega oleks hindepunktide arvestamisel nende tegevuste eest pidanud meede 4

analüütiku kontroll-lehe rea 33 järgi antama mitte neli, vaid viis hindepunkti.

Tegevused, mida K Maaparandusühistu poolt kavandatav investeering sisaldab ning mille eest,

vastavalt põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 lisas 9 märgitule, oleks taotlus

pidanud punkte saama, on alljärgnevad: 1. Taotlejaks on mittetulundusühing - 2 punkti; 2.

Vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine - 3 punkti; 3. Investeeringuobjektiks on

vähemalt neli lisas 1 toodud investeeringuobjekti - 5 punkti. K Maaparandusühistu taotlus

sisaldab viite määruse lisas 1 nimetatud investeeringuobjekti: 1.1 Kuivendussüsteemi reguleeriv

võrk; 1.7 Maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele

kavandatav maaparandusrajatis; 1.8 Maaparandussüsteemiga seotud keskkonnarajatis; 1.9

Teenindav tee ja selle koosseisu kuuluv rajatis. Nende nelja tegevuse eest oleks PRIA pidanud

taotlusele vastavalt lisa 9 punktile 3.1 andma viis hindepunkti, kuna investeeringuobjektiks on

vähemalt neli lisas 1 toodud investeeringuobjekti.

Vastavalt 21.07.2006 esitatud avaldusele on planeeritud investeeringuobjektiks ka lisa 1 punktis

2.1 nimetatud investeeringuobjekt. Seda tõendavad ka ehitusseaduse järgi Varbla Vallavalitsuse

poolt

väljastatud

ehitusluba

ja

Varbla

Vallavalitsuse

kinnitus

selle

kohta,

et

investeeringuobjektiks on eratee.

PRIA poolt tehtud vea tõttu sai K Maaparandusühistu MTÜ taotlus kokku üheksa hindepunkti

kümne asemel. Kuna vastavalt põllumajandusministri 10.06.2005 määrusele nr 66 toimus toetuse

taotluste rahuldamine saadud hindepunktide alusel moodustatud paremusjärjestuse põhjal, siis oli

toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus PRIA poolt taotluse hindamisel tehtud vea otseseks

tagajärjeks. Toetuse taotlus oleks rahuldatud, kui taotlus oleks saanud kümme hindepunkti.

Investeeringuobjektiga kaasnevaid tegevusi teostatakse parima hinnapakkumise teinud firma

poolt vastavalt projektile. Ehitusload on väljastatud projektijärgsete tööde teostamiseks täies

mahus ning seetõttu ei ole mõeldav olukord, et projektis märgitust osa töid jäetakse teostamata.

Kuna toetuse taotlus on tehtud projektijärgsete investeeringute teostamiseks, siis ei ole samuti

mõeldav olukord, et kavandatav investeeringuobjekt teostatakse osaliselt ning osa

projektijärgseid taotluses sisalduvaid tegevusi jäetakse teostamata. Antud juhul tähendab PRIA

poolne osade investeeringuobjektide mittearvestamine, et kogu investeeringuobjektilt on võetud

võimalus täita meetme eesmärki.

Kuna investeeringuobjekti kogumaksumus ületas maksimaalse lubatud toetuse määra ja osaliselt

tuleb investeering teostada omavahenditest, siis on väär vastustaja väide, et ta ei saanud hinnata

kõiki taotluses sisalduvaid investeeringuobjekte.

Samuti ei ole alust PRIA väitel, et „investeeringuobjektid, millele toetust ei taotleta, hindamisele

ei kuulu ja hindepunkte selle eest ei saa hoolimata sellest, et taotleja seal tegevusi kavandab“.

Sellise käsitlusega on PRIA seadusevastaselt piiranud oma volitusi taotluse hindamisel ja

piirdunud hindepunktide andmisel ainult avalduse hindamisega. Põllumajandusministri

10.06.2005 määrus nr 66, erinevalt PRIA arusaamast, käsitleb aga mitte avalduse hindamist, vaid

taotluse hindamist kogumis kõigi taotlusdokumentidega.

Põllumajandusministri 10.06.2005 määrus nr 66 ei piiranud PRIA võimalust arvestada

hindepunktide omistamisel ka esialgse avaldusega, hoolimata sellest, et ühe investeeringuobjekti

osas oli taotletud määrusega võimaldatavast suuremat toetuse määra. Kõik muudatused avalduses

olid tehtud vastavalt PRIA ettekirjutusele ja teenistuja Ly-Reet P juhtnööridele. Ainult avalduse

võtmisel hindamise aluseks pidi PRIA teenistuja L.-R. P aru saama, et tema juhendamisel tehtud

muudatused vähendavad investeeringuobjektile antavaid hindepunkte.

2. Vastustaja PRIA vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on toetuse taotleja valesti tõlgendanud põllumajandusministri 10.06.2005

määruse nr 66 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks –

ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.4 “Integreeritud maaparandus”

tingimused” § 13 lg 1. PRIA pole hinnanud ainult avaldust, vaid taotlust tervikuna. Hindepunkte

saab siiski anda investeeringuobjektidele, millele toetust taotletakse. Kõikidele tegevustele ei

saagi toetust taotleda või tuleb taotleda väiksemas suuruses, sest on kehtestatud toetuse piirmäär

ja antud juhul on see 7 000 000 krooni, millest rohkem toetust taotleda ei saa.

STS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on üheks taotlusele esitatud nõudeks ka see, et taotletud toetuse

suurus

ei

ületaks

meetme

tingimustes

sätestatud

piirmäära.

Toetust

taotletakse

investeeringuobjekti kohta. Taotleja esitas 21.07.2006 investeeringutoetuse taotluse, mis ei olnud

investeeringuobjektide osas õigesti täidetud, sest avaldusel olid kajastatud investeeringuobjektid,

millele toetust ei taotletud. Hindamisele kuuluvateks investeeringuobjektideks on ainult need

objektid, millel tehakse töid ja millele taotleja toetust taotleb.

21.07.2006 esitatud ja taotluse vastuvõtmisel parandatud avalduses taotleb kaebaja toetust

järgmiselt :

1) põllu-

ja

erametsamaade

kuivendussüsteemi

reguleeriva

võrgu

ehitamiseks

950 702 krooni, põllu- ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu

rekonstrueerimiseks 5 470 000 krooni.

Nimetatud tegevused annavad 1 punkti.

2) maaparandussüsteemi

eesvooluks

olevate

veejuhtmete

ja

nendel

asuvate

maaparandusrajatiste rekonstrueerimine 579 298 krooni.

Nimetatud tegevus annab taotlusele 1 punkti.

Määruse nr 66 lisa 1 p 1 nimetatud investeeringuobjekti rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks

võib toetust taotleda kuni 5 470 000 krooni kalendriaastas. Taotleja oli ületanud

rekonstrueerimisele ja uuendamisele ettenähtud piirmäära 5 470 000 krooni (küsib

rekonstrueerimisele kokku 6 049 298 krooni).

Juhul kui mitte arvestada asjaoluga, et taotleja on ületanud rekonstrueerimisele ette nähtud

piirmäära, siis saaks taotleja 21.07.06 esitatud taotluse eest kokku 8 punkti, 5 punkti määruse lisa

9 p 1.1 (taotlejaks MTÜ) ja p 2.1 eest (vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine) ning 3

punkti lisa 9 p 3.3 alusel – investeeringuobjektideks on vähemalt 2 lisas 1 toodud

investeeringuobjekti. Ka sellisel juhul ei saaks taotlus nõutavat arvu hindepunkte toetuse

määramiseks.

Kuna taotleja poolt 21.07.06 esitatud avalduses küsiti toetust rekonstrueerimisele rohkem kui

lubatud, siis palus PRIA 05.10.2006 järelepärimisega esitada uus avaldus, milles oleks selge,

millele siiski toetust soovitakse, samuti tuleb viia taotlus vastavusse määruses lubatud toetuse

piirmääraga rekonstrueerimisele, s. o 5 470 000 krooni. 30.10.2006 esitatud parandatud ja õigesti

täidetud avalduses taotleb taotleja toetust järgmiselt:

1) põllu-ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu ehitamiseks 2 996 536 krooni

ning põllu-ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks

3 009 032 krooni (1 punkt);

2) maaparandussüsteemiga seotud keskkonnarajatiste ehitamiseks 17 451 krooni (1 punkt);

3)

maaparandussüsteemi

teenindusteede

ja

teerajatiste

ehitamiseks

886 013

krooni,

maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste rekonstrueerimiseks 90 968 krooni (1 punkt).

Järelikult kuulubki kaebaja taotlus hindamisele lisa 9 p 3.2 alusel ja ta saab 4 hindepunkti + 5

hindepunkti (on MTÜ ja vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine), kuna

investeeringuobjektideks, millele toetust taotletakse, on vähemalt 3 lisas 1 toodud

investeeringuobjekti. Taotleja taotleb toetust lubatud maksimummääras 7 000 000 krooni,

erateedele ja veejuhtmele ta enam toetust taotleda ei saaks, sest taotletav toetuse lubatud piirmäär

on juba ületatud. Hinnata neid ei saa, kuna nendele toetust ei taotleta.

Investeeringuobjekt on määruse mõistes objekt, millele toetust taotletakse, mitte aga kogu

projekti tegevus. Seetõttu on vale ka taotleja arusaam, et hinnata tuleb kogu projekti ja kõikide

tegevuste eest hindepunkte anda, hoolimata sellest, et nendele objektidele toetust ei taotleta.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 9. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt ei anna vaidlustatud käskkirja põhjalikuma motiveeringu puudumine iseenesest

alust

käskkirja

õigusvastaseks

tunnistamiseks

ja

tühistamiseks.

Käskkirja

puudulik

motiveerimine ei ole antud juhul olnud kaebuse esitamise põhjuseks, kaebuse esitaja on

vaidlustanud sisuliselt esitatud taotluse hindamise tulemusi, välja tuues oma arvestuse ning

näidates, milles on vastustaja tema taotlust hinnates eksinud.

PRIA on 14.11.2006 käskkirja andmisel arvestanud kaebuse esitaja poolt 30.10 2006 esitatud ja

eelnevalt parandatud avaldust, mida vastustaja luges õigesti täidetuks. Selles avalduses on

kaebuse esitaja taotlenud toetust järgmiselt: 1) põllu- ja erametsamaade kuivendussüsteemide

reguleeriva võrgu ehitamiseks, (määruse nr 66 lisa 1 p 1.1.); 2) põllu- ja erametsamaade

kuivendussüsteemide

reguleeriva

võrgu

rekonstrueerimiseks,

(lisa

p

1.1.);

3)

maaparandussüsteemidega

seotud

keskkonnarajatiste

ehitamiseks,

(lisa

p

1.8);

4) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste ehitamiseks, (lisa 1 p 1.9);

5) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste rekonstrueerimiseks (lisa 1 p 1.9).

Seega on toetust taotletud kolmele lisas 1 toodud investeeringuobjektile, mitte rohkemale.

Määruse nr 66 lisa 9 p 3.2 kohaselt annavad need tegevused ehk investeeringuobjektid kokku

4 punkti, nii nagu vastustaja on ka arvestanud ja otsustuse tegemisel aluseks võtnud. Lisaks sai

taotlus veel 5 hindepunkti lisa 9 punktide 2.2 ja 2.1 alusel, seega kokku 9 hindepunkti.

Kaebuse esitaja hinnangul oleks tulnud hinnata lisaks eelnevale veel kahte tegevust:

1) maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele

kavandatav maaparandusrajatis, 2) eratee ja selle koosseisu kuuluv rajatis juurdepääsuks

põllumajandusmaale. Nähtuvalt PRIA-le 30.10.2006 esitatud avaldusest ehk taotlusest nendele

tegevustele toetust taotletud ei ole. Seega ei ole võimalik ka neid tegevusi hindamisel arvestada.

Õige on kaebaja väide, et esialgses 21.07.2006 esitatud taotluses oli toetust taotletud ka

maaparandussüsteemi eesvooluks oleva veejuhtme või selle osa ning sellel asuva või sellele

kavandatavale maaparandusrajatisele, mis tingimuste lisa 1 p 1.7 alusel oleks veel ühe

hindepunkti andnud. Kuid samas 21.07.2006 taotluses ei ole toetust keskkonnarajatiste

ehitamiseks taotletud, mis tähendab, et ka ainult 21.07.2006 esitatud taotlus ei oleks

võimaldanud anda taotlusele 10 hindepunkti.

Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et hindamisele kuuluvad ainult need tegevused, millele

toetust taotletakse, mitte need, mida taotleja teeb oma kuludega. Teistsugust tõlgendust ei saa

anda ka tingimuste lisa 1 pealkirjast tulenevalt. Investeeringuobjektina ei saa käsitleda neid

objekte, millele toetust ei taotleta.

Taotlusele esitatavad nõuded on sätestatud STS §-is 19. Selle paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt saab

toetust taotleda meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele, omafinantseeringuga

toetatavad tegevused ei lähe selle hulka (STS § 19 lg 1 p 6).

Kaebuse esitaja süüdistab vastustajat pahatahtlikkuses, kuna nõudis kaebajalt taotlusse

paranduste sisseviimist, milleks puudus vajadus. Samas kohtule esitatud tõendistest ei nähtu, et

vastustaja

oleks

kaebuse

esitajat

eksitusse

viinud

või

teinud

ettepanekut

teatud

investeeringuobjektide toetuse taotlusest väljajätmiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. K Maaparandusühistu MTÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 9.

mai 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus vääralt tõlgendanud STS § 19, leides, et viimase alusel saab investeeringuobjektiks

määruse nr 66 lisa 9 kohaselt lugeda üksnes neid tegevusi, millele toetust taotletakse.

Investeeringuobjekti mõistega on hõlmatud kõik tegevused, mis tehakse, mitte ainult need,

millele toetust taotletakse. Tegevused, millele toetust taotletakse, on määruse nr 66 mõistes

toetatavad tegevused. Kuigi mõiste „investeeringuobjekt” legaaldefinitsioon puudub nii STS-s

kui ka määruses nr 66, on viimast võimalik sisustada määruse nr 66 ja selle lisade alusel ning

meetme 3.4. eesmärki silmas pidades.

Lähtudes määruses nr 66 sätestatud eesmärkidest ja lisades 1 ja 9 sätestatust, on väär kohtu

tõlgendus,

nagu

kuuluksid

hindepunktide

andmisel

arvestamisele

üksnes

tegevused

(investeeringuobjektid), milledele toetust taotletaks. Igal juhul tuleb taotlejate lõikes eelistada

seda taotlejat, kes teostab investeeringuobjekti hõlmavalt kõige suuremas mahus ja kõige enam

töid ning lugeda vähemprioriteetseks taotlused, millede maht on väike ja teostatavaid tegevusi

vähe.

Nähtuvalt esitatud hinnapakkumistest oli teostatavate tööde maksumus ca 9,5 miljonit krooni

(Maksin Grupp OÜ 9 539 698.20 krooni, AS Lihula Maaparandus 9 690 484 krooni, OÜ Vändra

MP 9 535 627 krooni). Samuti plaanis K Maaparandusühistu MTÜ teostada vähemalt viis

määruse nr 66 lisas 1 nimetatud tegevustest (punktid 1.1., 1.7., 1.8., 1.9. ja 2.1.).

Tulenevalt asjaolust, et määruse nr 66 §-is 10 on sätestatud toetuse määr ja suurus kindlate

piiridena, tähendas K Maaparandusühistu MTÜ puhul § 10 lg 5 kohaldumine fakti, et 7

miljonit krooni ületava kulu oleks taotleja kandnud omafinantseeringuna.

Seega oleks K Maaparandusühistu MTÜ planeeritava tegevuse toimumine realiseerinud meetme

eesmärke enim.

Samuti on ebaõigesti sisustatud STS § 19. Nimetatud normiga sätestatakse taotlusele esitatavad

nõuded ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamist. Apellant ei eeldanud taotluse esitamisel, et

saaks toetust abikõlbmatutele tegevustele ja kuludele määruse nr 66 § 7 mõttes. Samuti oli K

Maaparandusühistu MTÜ teadlik, et määruse nr 66 § 10 lg 1 p 1 kohaselt peab

omafinantseeringu suurus olema vähemalt 10% toetatava tegevuse abikõlbulikust maksumusest.

Mingil juhul ei saa aga STS § 19 alusel teha järeldust, et investeeringuobjekt saab olla üksnes

objekt, millele toetust taotletakse;

2) on ebaõigesti leitud, et PRIA poolsed minetused haldusmenetluses ei ole aluseks vaidlustatud

käskkirja tühistamisele. PRIA on toetuse hindamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel

teadlikult ja pahatahtlikult piirdunud ainult avalduse hindamisega, mis on ainult üks osa

taotlusest. Kõik muudatused taotluses tegi apellant vastavalt PRIA ettekirjutusele ja haldusorgani

teenistuja juhistele. PRIA kui haldusorgani tegevus apellandi eksitamisel on olnud pahatahtlik ja

vastuolus hea halduse põhimõtetega. Apellandi taotluse menetlemisel olid haldusorganile teada

kõik asjasse puutuvad faktilised asjaolud, s. h fakt, et planeeritava tegevuse raames teostatakse

4 määruse nr 66 lisas 1 alapunktis 1 sätestatud tegevust (1.1., 1.7., 1.8. ja 1.9.) ning alapunktis 2

sätestatud

eratee

ja

selle

koosseisu

kuuluva

rajatise

juurdepääsutee

ehitamine

ja

rekonstrueerimine. Viimast puutuvalt oli PRIA-le Varbla Vallavalitsuse poolt 30.06.2006

väljastatud tõend nr 22-3/204, et töid teostatakse osaliselt OÜ-le Jagudi Mets kuuluvatel

erateedel. Puutuvalt teostatavate töödega esitas K MPÜ omapoolsed selgitused 20.10.2006

vastuses, kusjuures PRIA poolt 05.10.2006 järelepärimise punktis 5 ja 6 esitatule pidi taotleja

vastama pärast täiendavate selgituste saamist Ly-Reet P le.

Fakt, et apellandi poolt planeeritakse teostada 4 määruse nr 66 lisas 1 nimetatud tegevust pluss

punktis

2.1.

nimetatud

eratee

ehitamine

ja

rekonstrueerimine,

nähtus

selgelt

ka

maaparandussüsteemi ülevaatuslehelt. PRIA oleks pidanud teavitama apellanti, kui muudetud

taotlus või esialgses taotluses esinevad vajakajäämised seoses investeeringuobjektide

kajastamisega ehk formaalsed puudused ei võimaldanud taotlusele maksimaalseid hindepunkte

anda.

Lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi 15.02.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-90-04 toodud

seisukohtadest, oleks PRIA pidanud, teades taotleja poolt esitatud ja toetusmenetluse käigus

kogutud tõendite alusel, et reaalselt plaanitakse K MPÜ poolt nelja määruse nr 66 lisas 1

nimetatud pluss alapunktis 2.1. nimetatud tegevuse teostamist, osutama taotlejale abi avalduse

selliselt vormistamiseks, et viimane oleks saanud maksimaalse võimaliku arvu punkte, mis antud

juhul oli määruse nr 66 lisa 9 alapunkt 3.1. kohaselt 5.

Apellandile oleks tulnud anda võimalus omapoolsete seisukohtade ja täienduste esitamiseks enne

vaidlustatud käskkirja vastuvõtmist. PRIA kui haldusorgani tegevust apellandi suhtes hinnates on

ilmne, et haldusorgan jättis täitmata temal lasuva ärakuulamisõiguse võimaldamise, millega

rikkus oluliselt hea halduse põhimõtet;

3) on jäetud põhjendamatult hindamata apellandi väited seoses haldusakti motiveerimatusega ja

oluliste rikkumisega PRIA poolt läbiviidud haldusmenetluses, mis tõid lisaks ebaseaduslikule

haldusaktile endaga kaasa taotleja õiguste olulisel määral rikkumise. Samuti on jäetud

analüüsimata kaebaja poolt tõstatatud küsimus PRIA poolt hea halduse põhimõtete järgimise

kohta;

4) on vääralt hinnatud tõendeid. Kohus on lähtunud üksnes taotleja poolt esitatud avaldustest,

s. h avaldusest, millega K Maaparandusühistu MTÜ muutis varasemalt PRIA-le esitatud

avaldust. Samas jättis halduskohus täielikult tähelepanuta kaebaja viited maaparandussüsteemi

ülevaatuslehe ja hinnapakkumiste osas, millest nähtus, millised tegevused taotleja poolt on

plaanis läbi viia. Samuti ei arvestanud halduskohus PRIA kui haldusorgani poolt läbiviidud

haldusmenetluse analüüsimisel taotleja ja viimase vahelist suhtlust puudutavaid dokumente,

milledest nähtuvalt käitus PRIA taotleja suhtes pahatahtlikult ning nõudis toetuse avalduses

formaalsete muudatuste tegemist, mille tulemusel anti taotlejale 10 hindepunkti alusel 9.

5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 9. mai 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on ebaõige seisukoht, mille kohaselt peaks PRIA hindama kõiki tegevusi, mida taotleja

kavandab teha ja selle alusel hindepunkte andma. Tegemist on toetuse määramisega PRIA poolt

teatud investeeringuobjektidele, millele taotleja toetust taotleb ja mille kasutamist PRIA ka

kontrollib. Toetuse määramise seisukohalt on olulised ainult need objektid, millele toetust

taotletakse ja neid ka hinnatakse.

Investeeringuobjekt või tegevus määruse mõistes on objekt, millele taotleja toetust taotleb, mitte

aga omafinantseeringutest tehtavad objektid. Seega saab ja tulebki määruse nr 66 lisa 9 alusel

teha punktide andmisel vahet investeeringuobjektidel, millede suhtes toetust taotletakse ja

millede teostamine toimub taotleja omafinantseeringu alusel. Omafinantseeringu alusel teostavad

objektid ei ole investeeringuobjektid (lisa 1 loetleb need investeeringuobjektid, millele võib

meetme raames investeeringutoetust taotleda, lisa 9 annab hindamiskriteeriumid).

Määruse nr 66 § 6 lg 1 järgi võib toetust taotleda lisas 1 nimetatud investeeringuobjekti kohta.

Määruse nr 66 lisa 1 sätestab üheselt selle, et hinnatakse investeeringuobjekte, millele toetust

taotletakse, mitte aga selle, et hindamisele kuuluvad kõik kavandatavad tegevused.

Investeeringuobjekt on määruse mõistes objekt, millele toetust taotletakse, mitte aga kogu

projekti tegevus, mis ei saagi kuidagi hindamisele kuuluda ja määruse mõistes

investeeringuobjektiks olla.

Määruse nr 66 § 7 lg 2 p 6 viitamine ei ole siinjuures üldse asjakohane (liising) ja

hankedokumentide esitamine samuti mitte, sest nende põhjal ei saa teha järeldust, et hindamisele

kuuluvad ka taotleja omavahenditest teostatavad tegevused. Taotleja tõlgendab määrust nr 66

oma huvidest lähtuvalt täiesti meelevaldselt ning on arusaamatu, miks peaks PRIA hindama

apellandi taotlust teiste põhimõtete kohaselt võrreldes teiste taotlejatega. Meetme eesmärkidest ei

tulene samuti asjaolu, et hindama peaks kõiki tegevusi, mida taotleja kavandab;

2) on alusetud väited, nagu oleks PRIA apellanti eksitanud pahatahtlikult ja käitunud vastuolus

hea halduse põhimõtetega. Taotlejale anti piisavalt võimalusi avalduse parandamiseks, kuid

PRIA ei saa taotleja eest jagada taotlusse summasid ja objekte, taotleja peab eelistused ise

tegema. OÜ K taotlustoimiku põhjal on taotlejat piisavalt ära kuulatud ja sellele järgnevaks

sammuks olnuks ainult avalduse ümbertegemine PRIA poolt. Taotlejal paluti esitada uus,

nõuetekohane avaldus, ja viia taotletava toetuse piirmäär vastavusse määruse nr 66 nõuetega,

mida taotleja tegigi, valides ise objektid, millele ta piirmäära raames toetust taotleb. Juhindudes

Riigikohtu 27.02.2007 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-93-06 p 15 on PRIA poolt antud juhul

täidetud ka motiveerimiskohustus (käskkirjas on nimetatud taotlusele antud hindepallid, meetme

eelarve ja taotlejate arv, kellele mõlemas taotlusvoorus taotlus määrati). Seega olid apellandil

võimalused otsuse sisuliseks vaidlustamiseks olemas. Apellant on aru saanud talle antud

punktide arvust ja asunud neid ka sisuliselt vaidlustama;

3) on ebaõige väide, et kohus on tõendeid vääralt hinnanud. Taotlus kuulub hindamisele määruse

nr 66 lisa 9 p 3.2 alusel ja ta saab 4 hindepunkti, kuna investeeringuobjektideks, millele toetust

taotletakse, on vähemalt 3 lisas 1 toodud investeeringuobjekti, 5 hindepunkti saab ta selle eest, et

on MTÜ ja vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine, seega kokku 9 hindepunkti.

Ebatäpsus kohtuotsuses (lisa 9 p 1.1 asemel 2.2) ei muuda aga midagi, sest punktide arv jääb

samaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

9. mai 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Ebaõige on apellandi seisukoht, et PRIA oleks pidanud toetuse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsustamisel hindama mitte ainult neid investeeringuobjekte (tegevusi), millele toetust

taotleti, vaid ka neid investeeringuobjekte (tegevusi), millele toetust ei taotletud ning millede

teostamine toimub taotleja omafinantseeringu alusel, kuid mis on määruse nr 66 lisas 1 toodud

loetelus.

Vastavalt määruse nr 66 §-ile 17 lg 1 hindab PRIA vastavaks tunnistatud taotlusi

„Struktuuritoetuste seaduse“ § 20 lõike 3 kohaselt.

STS § 20 lg 3 järgi kui rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, hinnatakse nõuetele vastavaks

tunnistatud taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel;

hindamise tulemuste alusel koostatakse vajaduse korral taotluste paremusjärjestus; rahuldamisele

kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme

osa taotluste rahastamise eelarvet; kui meetme või meetme osa rahastamise eelarve jääk ei

võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse

rahuldamata jätmise otsus.

Määruse nr 66 § 6 sätestab, millised on toetatavad tegevused ja neile esitatavad nõuded, millele

taotleja võib toetust taotleda.

Nii viidatud sätetest kui määrusest nr 66 tervikuna tuleneb, et määruse nr 66 alusel on tegemist

PRIA poolt toetuse määramisega teatud investeeringuobjektidele, millele taotleja toetust taotleb

ja mille kasutamist PRIA ka kontrollib. Toetuse määramise seisukohalt on olulised ainult need

objektid, millele toetust taotletakse ja neid ka hinnatakse. Investeeringuobjekt või tegevus

määruse mõistes on objekt, millele taotleja toetust taotleb, mitte aga omafinantseeringutest

tehtavad objektid. Seega on PRIA õigesti kaebaja taotluse hindamisel arvesse võtnud neid

investeeringuobjekte (tegevusi), millede suhtes toetust taotleti.

Määruse nr 66 lisa 1 sätestab selle, milliste investeeringuobjektide kohta või meetme raames

investeeringutoetust taotleda, kuid viidatud lisast ei tulene see, et kui mingi investeeringuobjekti

kohta toetust ei taotleta, vaid tehakse seda omavahendite arvel, siis tuleb ikkagi arvestada seda

taotluse hindamisel.

Asjakohatu on apellandi viide määruse nr 66 §-ile 7 lg 2 p 6 ja §-ile 8, sest viidatud sätete alusel

ei saa järeldada, et hindamisele kuuluvad ka taotleja omavahenditest teostatavad tegevused.

8. Iseenesest õige on apellandi väide, et asjassepuutumatu on halduskohtu vaidlustatud otsuses

viide STS §-ile 19, sest viidatud paragrahvis on sätestatud taotlusele esitatavad nõuded, kuid

menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, kas kaebaja poolt PRIA-le esitatud taotlus vastas

nõuetele või mitte. Vaidlus on taotluse hindamise üle.

9. Apellant ei ole millegagi tõendanud PRIA poolset apellandi pahatahtlikku eksitamist ja hea

halduse tava rikkumist ning seetõttu apellatsioonkaebuses esitatud vastavasisulised väited ei ole

vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

Nähtuvalt asja materjalidest, anti apellandile piisavalt võimalusi avalduse parandamiseks. Samas

on õige PRIA vastuväide, et ta ei saa taotleja eest jagada taotlusse summasid ja objekte nii, et ta

saavutaks hindamisel maksimaalselt positiivse tulemuse ning taotleja peab eelistused ise tegema.

Alusetu on apellandi väide, et PRIA oleks pidanud teavitama apellanti, kui muudetud taotlus või

esialgses taotluses esinevad vajakajäämised seoses investeeringuobjektide kajastamisega ei

võimaldanud taotlusele maksimaalseid hindepunkte anda. Sellise käitumise korral peaks PRIA

ebavõrdse kohtlemise ärahoidmiseks aitama kõiki taotlejaid selliselt, et nad saavutaksid

hindamisel maksimumarvu punkte.

10. Kuna halduskohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud, milliseid kaebaja poolt näidatud

tegevusi on taotluse hindamisel arvesse võetud, siis ringkonnakohus siinkohal ei korda vastavaid

põhjendusi. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on PRIA õigesti taotluse hindamisel arvestanud

ainult neid investeeringuobjekte, mille kohta toetust taotleti ning seetõttu ei ole vaidlustatud

otsuse tühistamise aluseks apellandi väide, et K Maaparandusühistu MTÜ poolt planeeritakse

teostada neli määruse lisas 1 alapunktis 1 sätestatud tegevust ning alapunktis 2.1 nimetatud

eratee ja selle koosseisu kuuluva rajatise juurdepääsutee ehitamine ning rekonstrueerimine.

11. K Maaparandusühistu MTÜ taotlustoimiku põhjal on teda piisavalt ära kuulatud ning PRIA

ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Taotlejal on palutud esitada uus nõuetekohane avaldus ja viia

taotletava toetuse piirmäär vastavusse määruse nr 66 nõuetega, mida taotleja tegigi, valides ise

objektid, millele ta piirmäära raames toetust taotleb.

12. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuigi PRIA vaidlustatud käskkirjas on märgitud taotluse

rahuldamata jätmise põhjused lakooniliselt, ei ole see olnud takistuseks kaebajale sellest

arusaamisele ning kaebuse esitamisele. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud apellandi taotluse

punktisumma, samuti meetme 3.4 eelarve kokku ja rahuldatud taotluste arv. Ka on apellant ise

apellatsioonkaebuses väitnud, et ta vaidlustas käskkirja nii motiveerimatuse kui sisulise

ebaõigsuse tõttu, s. o vaatamata lakoonilistele põhjendustele oli talle käskkirja sisu arusaadav,

apellant sai aru talle antud punktide arvust ja tal oli võimalus vaidlustada käskkirja sisuliselt.

13. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja apellandi vastupidine väide on

alusetu. Kohus on põhjendatult leidnud, et taotlus kuulub hindamisele määruse nr 66 lisa 9 p 3.2

alusel ja ta saab 4 hindepunkti, kuna investeeringuobjektideks, millele toetust taotletakse, on

vähemalt 3 lisas 1 toodud investeeringuobjekti; 5 hindepunkti saab ta selle eest, et on MTÜ ja

vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine, seega kokku 9 hindepunkti. Vaidlustatud

kohtuotsuses on ekslikult lisa 9 p 1.1 asemel p 2.2, kuid see ebatäpsus ei muuda punktide arvu

ning ei ole ka vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi

poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

väljamõistmist ei ole taotlenud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson