3-06-2075/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2075 Haldusasi Urmas Leppmetsa kaebus erakorralise atestatsiooni otsuse ja kaitseväe juhataja 22.09.2006 käskkirja nr 673P tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Urmas Leppmetsa apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 05.09.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Urmas Leppmets, esindaja Marko Jaani Vastustajad - kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaap, esindaja Kaili-Helina Viks

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2007 kohtuotsus muutmata ja Urmas Leppmetsa apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseväe juhataja 04.07.2006 käskkirjaga nr 479P kohustati Kaitsejõudude Peastaabi (KJPS) ülemat rahuaja riigikaitse seaduse § 15 lg 1, kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 146 lg 2 ja kaitseväe juhataja 15.01.1999 käskkirjaga nr 22 kinnitatud kaitseväelaste atesteerimise juhendi p 2 alusel korraldama analüüsija planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna vanemstaabiohvitseri major Urmas Leppmetsa erakorraline atesteerimine.

Atesteerija, KJPS analüüsija planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Riho Terras tegi 24.08.2006 atestatsioonilehele atesteerimise tulemusena ettepaneku tunnistada U. Leppmets ametikohale mittevastavaks ja määrata ta madalamale ametikohale. Kõrgem atesteerija, KJPS ülem brigaadikindral Alar Laneman, nõustus 05.09.2006 eeltoodud otsusega.

Kaitseväe atesteerimiskomisjoni 19.09.2006 otsusega jäeti U. Leppmetsa vaie rahuldamata.

3-06-2075 2(7) Kaitseväe juhataja 22.09.2006 käskkirjaga nr 673P vabastati major U. Leppmets KJPS analüüsija planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna vanemstaabiohvitseri ametikohalt ning määrati Tallinna Erikaitsepiirkonna Staabi operatiivosakonna vanemstaabiohvitseri ametikohale alates 25.09.2006 palgaastmega K16. Käskkirja õigusliku alusena märgiti rahuaja riigikaitse seaduse §-d 14 lg 3 p 14 ja 15 lg 1 ning KVTS §-d 89 lg 1 p 1, 93 lg 1 p 7 ja 100 p 2.

2. U. Leppmetsa kaebuses paluti tühistada erakorralise atestatsiooni otsus ja kaitseväe juhataja 22.09.2006 käskkiri nr 673P. Kaebuse väitel ei arvestatud kaebaja atesteerimisel kõiki asjaolusid. Kuna tema ametikohal puudus ametijuhend, tuli atesteerimisel järgida kaitseministri 08.02.2001 määrust nr 3 „Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded” ning analüüsija planeerimisosakonna põhimäärust. Kaebaja vastab nimetatud määruses (§-des 3 lg 5 ja 6 lg 5) toodud nõuetele, on täitnud korrektselt kõik osakonnaülema antud ja osakonna põhimääruses sätestatud ülesanded. Negatiivse atesteerimise tulemusena langeb palgaaste K19-lt K 16-le ja pikeneb periood, mil ta saab järgmise auastme – kolonelleitnant. Kaebajale pole määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. 2005. a atesteeris kaebajat korraliselt kolonelleitnant R. Terras, leides, et ta vastab ametikohale. Kaebaja määrati kaitseväe juhataja 24.11.2004 käskkirjaga nr 807P Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest õppeosakonna ülema, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema I asetäitja ametikohalt 01.01.2005 KJPS analüüsija planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna vanemstaabiohvitseri ametikohale palgaastmega K19. Sellest ajast ei ole kaebajale võimaldatud sõjalist, erialast ega muud täiendõpet, teda ei ole kaasatud kaitseväesisestele kaitseplaneerimist käsitlevatele konverentsidele, teabepäevadele, seminaridele. Enne ametikohale määramist oli kaebajal tolleaegse analüüsija planeerimisosakonna ülema kolonel Neeme Väliga suuline kokkulepe, mille kohaselt kaebaja pidi asuma õppima Soome Maakaitse Kõrgkooli doktorantuuri ja tegelema osakonnas põhiliselt kaitseplaneerimisega. KJPS personaliosakonna ülem ei rahuldanud kaebaja taotlust doktoriõppesse suunamise kohta. Inglise keele STANAG test on kaebajal sooritamata, kuid ta sai LCPT testil 51 punkti 100-st võimalikust. Puudulik keeleoskus on läbivalt olnud kirjas kõigis viimastes atestatsioonides. Kaebajat ei ole suunatud keeleõppele, kuid tal võimaldati osaleda staabija sideüksuste väljaõppekeskuses (StSVÕK) Üksik-sidepataljon toimuval inglise keele kursusel. Kursus jäi lõpetamata, kuna paljud õpilased hakkasid aprilli lõpus tegelema õppusega „Kevadtorm” ja tunde enam ei toimunud.

3. Vastustajad palusid jätta kaebuse rahuldamata. Vastustajate väitel oli kaebaja erakorralise atesteerimise põhjuseks asjaolu, et pärast korralist atesteerimist 21.12.2005 hakkasid ilmnema puudujäägid teenistusülesannete täitmisel. Kui kaebaja taotlust doktorantuuri suunamiseks ei rahuldatud, tekkis tal motivatsiooni puudus, mis väljendus teenistusülesannete täitmise vastu huvi ja kohusetunde kadumises. Hinnangu andmine ei sõltu ametikoha ametijuhendi olemasolust, hinnata saab ka igapäevaste teenistusülesannete täitmist, töötulemusi ja saavutusi, võimeid ja isikuomadusi. Osakonna põhimääruses sätestatud jaoskonna põhiülesannete alusel saab määrata kindlaks jaoskonna vanemstaabiohvitseri teenistusülesanded. Kaitseväelase üldkohustused on määratud kindlaks Vabariigi Valitsuse 14.12.1998 määrusega nr 273 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustikus“ Kaebajale pakuti võimalust osaleda inglise keele kursustel, sh pikaajalistel kursustel Kanadas.

4. Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaitseväe juhataja 22.09.2006 käskkiri nr 673P on formaalselt õiguspärane haldusakt. 2) Sellele, et viimase korralise atesteerimise otsus – vastab ametikohale – ei sündinud kergelt, viitavad atesteerija ja kõrgema atesteerija märkused atestatsioonilehel ning nende ütlused. 3) Erakorralise atesteerimise lehelt nähtuvalt iseloomustas atesteerija kolonelleitnant R. Terras kaebajat järgmiselt: teenistusest ilma vahetu ja otsese ülema nõusolekuta ning osakonna pingeliste ülesannete püstitamise hetkel lahkumine (iseloomustamaks vastutustunnet); ei anna

3-06-2075 3(7) omapoolset panust töösse omal algatusel, ei paku välja ideesid, teostatud analüüsid ei ole pädevad ja nende koostamiseks kulub liiga palju aega, puudulik keeleoskus ja initsiatiivi puudumine (iseloomustamaks eneseteostusvõimet); puudub motivatsioon ja huvi osakonna tegevusvaldkonna vastu (iseloomustamaks muid isikuomadusi, elukutse mõistetavust jms). R. Terras ei jäänud tunnistajana antud ütluste kohaselt rahule kaebaja ülesannete täitmisega, tema „kirjandid“ vajasid kas ümbertegemist või parandamiseks tagastamist, kuna olid väheanalüütilised ja väheläbimõeldud. Kaebajal puudus initsiatiiv, töö koordineerimine teiste osakondadega oli ebapiisav ja talle antud negatiivne tagasiside ei pannud puudusi kõrvaldama. Tunnistaja kolonel N. Väli ütluste kohaselt takistas kaebajal tööd ebapiisav inglise keele oskus, mis võimaldas talle anda läbitöötamiseks vaid siseriiklikke dokumente ega võimaldanud teda kasutada täie jõuga. Analüütiliseks tööks oli kaebaja teoreetiline ettevalmistus piisav, kuid tema analüüsid olid nõrgad ja kaebaja töid tuli nii mõnigi kord ümber teha. Kaebajal puudus initsiatiiv, ta sulgus oma kabinetti, ei kandnud ette, kas töö on valmis või mitte, ei küsinud ise tööd juurde. Puudusi oli teenistusülesannete täitmisel ja suhtumises töösse, millele osundati korralisel atesteerimisel ja vestlustes ülematega ning milliste kõrvaldamiseks anti kaebajale võimalus. Kaebaja puudusi ei kõrvaldanud, need pigem süvenesid. 4) Hinnangu andmine kaadrikaitseväelase vastavusele ametikohale on diskretsiooniotsus, mille õiguspärasust saab kohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa hinnata kaebaja vastavust kaitseministri 08.02.2001 määruses nr 3 toodud nõuetele. Ehkki kaebaja väidab end vastavat nõuetele, viitavad atesteerimisel antud hinnang, tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid (tl 94-96, 99) sellele, et vähemalt § 6 lg 5 p 7 nõue - kahe võõrkeele (neist vähemalt üks ametlik NATO töökeel) oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele (ametlik NATO töökeel) oskus kõrgtasemel – ei ole kaebaja puhul täidetud. Samuti ei saa kohus hinnata atestatsiooniotsuse otstarbekust, kuid võib kontrollida, kas diskretsiooni teostamisel on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid ja norme. 5) Kaebaja erakorraline atesteerimine vastas KVTS § 145 lg-s 1 toodud kaadrikaitseväelase atesteerimise mõttele ja lg-s 2 toodud atesteerimise eesmärgile ning selle viisid läbi KVTS § 148 lg 1 ja 2 järgi pädevad isikud. KVTS § 145 lg 3 alusel kinnitatud Juhendi p 2 kohaselt viiakse erakorraline atestatsioon läbi, kui tekib kahtlus kaitseväelase sobivuses ametikohale. Juhendis p-s 4 on toodud atesteerimise etapid ning täpsustatud, mida ja kuidas hinnatakse. 21.08.2006 toimunud kaebaja erakorralise atesteerimise käik ja kaebaja teenistusele antud hinnang on fikseeritud atesteerimislehel kooskõlas Juhendi ja KVTS (§ 151 lg 1 ja 2) nõuetega. 6) Ametijuhendi puudumine ei takistanud kaebaja erakorralist atesteerimist ja tema ametikohale vastavusele hinnangu andmist. Asja materjalidest, õigusnormidest ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli piisavalt alusdokumente kaebaja ametikohale vastavuse hindamiseks. a) Kaitseväe juhataja 08.06.2005 käskkirjaga nr 116 kinnitatud analüüsija planeerimisosakonna põhimääruses on toodud nii osakonna põhiülesanded (p 12) kui ka osakonna planeerimisjaoskonna ülesanded osakonna põhiülesannete täitmiseks (p 14). b) Planeerimisjaoskonna ülesannete täpsustamiseks olid välja töötatud ja elektroonilisel teel töötajatele teatavaks ja kättesaadavaks tehtud ametiülesannete kirjeldused (mustandid), mis jäid kehtestamata kaadrinappuse ja pideva nn tulekustutamise tõttu. c) Kaitseväe sisemäärustik määrab kindlaks kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted, kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid, väeosa ja allüksuse põhilistele ametikohtadele määratud isikutele esitatavad nõuded, nende võimupiirid, õigused, kohustused ja vastutusala. Punktis 6 on sätestatud kaitseväelase kohustused, sh on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ametikohustusi, alluma ülema käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest, pidevalt täiendama oma teadmisi ja oskusi, ette kandma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest, vajadusel abistama teistel kaitseväelastel täita neile antud ülesandeid ja käske. Igal kaitseväelasel on kõikides teenistusse puutuvates küsimustes õigus

3-06-2075 4(7) pöörduda oma vahetu ülema poole (p 8). Kaitseväelane ei tohi kohustuste ja käskude täitmata jätmist vabandada vajalike teadmiste ja oskuste puudumisega (p 9). Punkt 14 järgi peab ülema käsk sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Käsu täitmisest tuleb käsuandjale ette kanda, kui käsuandja seda käsu andmisel nõudis. Tunnistajate ütluste kohaselt pidigi kaebaja suures ulatuses täitma teenistusülesandeid ülemate käskude alusel, kuna osakond oli alakomplekteeritud ja töötajad ei saanud piirduda vaid oma ametikoha järgsete ülesannetega. Kaebaja ei väitnud, et talle antud ülesanded olid arusaamatud, vajadusel on ta asja täpsustanud ja küsinud täiendavaid juhtnööre. Sisemäärustik eeldab kaitseväelaselt ka aktiivsust ja initsiatiivikust, mille puudumist kaebajal atesteerimisel tõdeti. Atesteerijatel oli piisavalt dokumente, õigusnorme ja kriteeriume, millest lähtuvalt hinnata kaebaja vastavust ametkohale - toimetulekut tööga, töösse suhtumist, kaitseväedistsipliinist kinnipidamist jms. Kaitseväedistsipliinist kinnipidamise hindamisel ei ole ohvitseri puhul ainsaks kriteeriumiks temal kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Ohvitseri karistamine peaks olema äärmuslik abinõu, kui vestlustest ja suuliste märkuste tegemisest ei piisa. Et ohvitseri, kellelt eeldatakse suuremat teadlikkust ja vastutustunnet, koheldakse reakaitseväelasest erinevalt, ilmneb kaitseväe distsiplinaarseaduse sätetest. Ka võib puhkuse kasutamine osakonnale kõige pingelisemal ajal olla küll iseenesest juriidiliselt korrektne, kuid samas iseloomustab kaadrikaitseväelase kohuse-, missioonija vastutustunnet. 7) Kohus pidas pikaajalise Kanada keeleõppekursuse osas usaldusväärsemaks vastustaja väidet, et kaebajale pakuti selles osalemise võimalust, kuid ta keeldus isiklikel põhjustel. StSVÕK Üksik-sidepataljoni 18.12.2006 kirjast KJPS-le nähtuvalt osales kaebaja 17.01.- 19.06.2005 inglise keele II astme kursustel ja sooritas 20.06.2005 ALCPT testi tulemusele 51 punkti 100-st võimalikust. Kuna testigrupi nõue II astme STANAG 6001 eksamist osavõtuks oli 65 punkti, kaebaja eksamile ei kvalifitseerunud. Samas nähtub KJPS personaliosakonna ülema kirjast StSVÕK Üksik-sidepataljoni ülemale, et kaebaja tööülesanded eeldavad head inglise keele oskust ja et varasem ALCPT testi tulemus oli tal 58 punkti. Seega on kaebajale võimaldatud inglise keele koolitust, tema keeleoskus ei vasta aga ametikohal nõutavale. Tunnistaja R. Terras selgitas, et andis kaebajale ülesande organiseerida kaitseplaneerimisalane seminar, kuid töötulemus ei rahuldanud teda. Samas pidasid R. Terras ja N. Väli kaebaja senist teoreetilist sõjaväelist ettevalmistust piisavaks töötamiseks vanemstaabiohvitseri ametikohal. Vastustajate esindaja ja tunnistajate sõnul ei ole kaitseplaneerimist võimalik Eestis õppida niivõrd väljaspool ametikohta, kuivõrd teenistusülesannete täitmise käigus, töötades selleks läbi teiste riikide praktikat. Tunnistaja N. Väli märkis, et kaitseplaneerimist saab õppida üksnes inglise keeles NATO raames Saksamaal, mistõttu kaebaja saadeti esmalt keelekursustele. Arvestades, et kaebaja teadmiste taset (va võõrkeeleoskus) ei ole antud juhul seatud kahtluse alla, ei ole erialaste kursuste puudumine mõjutanud tema atestatsiooni lõppjäreldusi. Atestatsiooni tulemuse õiguspärasust ei mõjuta ka see, et ülemad ei toetanud kaebaja soovi asuda õppima Soome Maakaitsekõrgkooli doktorantuuris. Õppima suunamine/lubamine on seotud nii teenistusalaste vajaduste kui ka õppida soovijaga, sh tema karjääri planeerimisega. Kaadrikaitseväelasel puudub subjektiivne õigus nõuda, et talle igal juhul võimaldatakse töö kõrvalt/arvel teadustöö tegemist. KJPS personaliosakonna ülema kolonel Ants Kiviselja vastusest kaebaja taotlusele nähtub, et äraütlemise põhjuseks oli nii kaebaja inglise keele oskuse madal tase ja vähene staabitöö kogemus kui ka tema mitteosalemine välismissioonil (välisteenistuses). Seetõttu toetatakse tema edasiõppimist doktoriõppes mitte varem kui 2008. 8) Kaitseväe atesteerimiskomisjoni 15.09.2006 koosoleku protokollist nähtuvalt on kaebaja atesteerimist, vaiet ja kaebaja isikut igakülgselt käsitletud ning leitud üksmeelselt, et vaie tuleb jätta rahuldamata ja atestatsioon on kehtiv. Märkimisväärne on sealjuures leitnant M. Vilippuse tõdemus: „Arvestades erinevate ülemate kommentaaridega, kelle alluvuses on major Leppmets teeninud, siis ei ole võimalik, et nad kõik on teda valesti hinnanud“.

3-06-2075 5(7) ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. U. Leppmetsa apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja menetluskulud. 1) Kohus leidis, et asja materjalidest, õigusnormidest ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli piisavalt alusdokumente kaebaja ametikohale vastavuse hindamiseks, täpsustamata, milliseid materjale ta silmas pidas. Kohtule esitatud atesteerimise otsuse puhul on tegemist lõppjäreldusega, mis ei saa olla aluseks (materjaliks) hinnangu andmisel, sest sisaldab hinnangut. 2) Väär on kohtu seisukoht, et ametikohale vastavuse hindamisel tuli lähtuda ka töötajatele elektroonilisel teel teatavaks ja kättesaadavaks tehtud ametiülesannete kirjeldustest (mustandid). Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja väite osas, et temale ei ole neid tutvustatud. Ka kolonel Väli möönis, et ta ei ole kindel, kas kaebajale on nimetatud mustandit tutvustatud. Samuti tunnistas kolonel Väli, et mustandid olid juhindumiseks mitte siduvad (soovituslikud). 3) Ekslik on kohtu seisukoht, et ametikohale vastavust tuleb hinnata sisemäärustiku kohaselt. Vabariigi Valitsuse 14.12.1998 määrusega nr 273 kinnitatud kaitseväe sisemäärustiku p 114 järgi määratakse pataljoni koosseisu kuuluvate kaitseväelaste ja eraisikute teenistusja töökohustused, kui nad ei ole kindlaks määratud sama määrustikuga, kindlaks ametijuhenditega, mille kinnitab pataljoniülem. Kaitsejõudude Peastaabi ülem ei ole kinnitanud analüüsija planeerimisosakonna ametikohtadele ametijuhendeid. Kaitseväe juhataja 08.06.2005 käskkirjaga nr 116 kinnitatud analüüsija planeerimisosakonna põhimäärus annab vaid jaoskonna põhiülesannete kirjelduse, kuid puudu on konkreetsete ametikohtade ametijuhendid, kus oleks kirjas kaitseväelase õigused, kohustused, nõutav sõjaline ja erialane ettevalmistus, isikuomadused, keeleoskus jms. Vastavalt KVTS §-le 16 kinnitab kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded kaitseminister. Kaitseministri 08.02.2001 määruse nr 3 § 3 lg 5 kohaselt peab vanemohvitseril olema vähemalt sõjaväelise kõrghariduse II aste või erialane kõrgharidus, bakalaureuseõpe. Määruse § 6 lg 5 sätestab vanemohvitseri kvalifikatsiooni nõuded. Kohus pidi hindama eeltoodud kriteeriumidest lähtuvalt kaebaja vastavust ametikohale. Kohus ei uurinud nimetatud kriteeriume põhjalikult, viidates vaid, et kaebaja keeleoskus ei vastanud nõutavale tasemele. 4) Tulenevalt kaitseväe distsiplinaarseaduse §-dest 8 lg 1 ja 12 lg 3 on ülema kohustus määrata distsiplinaarkaristus, kui alluv ei täida käsku või täidab seda mittekohaselt. Kaebajale ei ole määratud ühetegi distsiplinaarkaristust. Kui hiljem kohtumenetluses heidetakse kaitseväelasele ette tegude toimepanemist, mis on kaitseväe distsiplinaarseaduse kohaselt karistatavad, võetakse temalt sisuliselt kaebeõigus nende otsuste peale kaebamiseks, isiku põhiseaduslikke õigusi piirates. Õigusvastane on tugineda ametikohale vastavuse hindamisel neile asjaoludele.

6. Vastustajad palusid jätta apellatsionkaebuse rahuldamata ja nõustusid kohtu põhjendustega. Lisaks märgiti, et asja arutamisel ei olnud vaieldav, et KJPS analüüsija planeerimisosakonna teenistujatel puudusid ametijuhendid. Samas olid koostatud ja teenistujatele elektrooniliselt teatavaks ja kättesaadavaks tehtud ametiülesannete kirjeldused, millega kaebaja oleks huvi korral saanud tutvuda. Siinkohal ei saa pidada määravaks, et keegi oleks neid kaebajale tutvustas. Distsplinaarkaristuse puudumine ei saa kinnitada, et kaebaja sai oma teenistusülesannetega rahuldavalt hakkama. Distsiplinaarkaristus määratakse teenistuskohustuste süülise mittetäitmise eest. Atesteerijad arvestasid puudusi teenistusülesannete täitmisel, mis tulenesid kaebaja isikuomadustest, võimetest, suhtumisest, kvalifikatsioonist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlustatud halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks alust.

3-06-2075 6(7) 8. Halduskohus leidis õigesti, et kaevatavate otsuste näol on tegemist diskretsiooniehk kaalutlusotsustega, mis alluvad kohtu kontrollile vaid piiratud ulatuses. Halduskohtul puudub pädevus kaalutlusotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Kohus saab kontrollida, kas kaitseväelase ametikohale vastavuse hindamisel on järgitud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga.

9. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et ametijuhendi puudumine ei saanud takistada kaebaja ametikohale vastavuse hindamist. Kaitseväelase ametikohale vastavuse ja teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on selleks pädeval isikul ulatuslik hindamisruum. Kaebaja ametikohale vastavuse hindamisel sai lähtuda nii kaitseministri 08.02.2001 määruses nr 3 „Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded“ sätestatud vanemohvitseri kvalifikatsiooninõuetest, analüüsija planeerimisosakonna põhimäärusest kui ka teistest kehtivatest kaitseväelaste õigusi ja kohustusi reguleerivatest õigusaktidest, sealhulgas Kaitseväe sisemäärustikust. Ringkonnakohus möönab, et Kaitsejõudude Peastaabi ülema poolt kinnitamata analüüsija planeerimisosakonna ametikohtade ametijuhendid said olla vaid soovitusliku iseloomuga.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks atesteerimisega viidud sisuliselt läbi distsiplinaarmenetlus. Kaebajale ei ole vaidlusaluse atesteerimise käigus heidetud ette teenistuskohustuste süülist mittetäitmist. Vastavalt kaitseväe juhataja 15.01.1999 käskkirjaga nr 22 kinnitatud kaitseväelaste atesteerimise juhendile on hinnatud kaebaja isikuomadusi, võimeid ja suhtumist töösse ning nendest tulenevaid puudusi teenistusülesannete täitmisel.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud, piirdudes kaebaja inglise keele oskuse mittevastavuse välja toomisega kaitseministri 08.02.2001 määruse nr 3 § 6 lg 5 p-s 7 toodud nõuetele. Tulenevalt Eesti Vabariigi kuulumisest NATO-sse on vaieldamatult oluline, et Kaitsejõudude Peastaabi analüüsija planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna vanemohvitseril oleks kahe võõrkeele (neist vähemalt üks ametlik NATO töökeel) oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele (ametlik NATO töökeel) oskus kõrgtasemel. Kuigi kaebaja väitel ei ole puudulik inglise keele oskus takistanud tal teenistusülesannete nõuetekohast täitmist, on ta tunnistanud kaebuses, et puudulik keeleoskus on läbivalt olnud kirjas kõigis viimastes atestatsioonides. Samuti on inglise keele oskuse täiendamist pidanud vajalikuks nii kaebaja kui ka vastustajad.

Pidades erakorralisel atesteerimisel kaebaja keeleoskust ebapiisavaks oma teenistusülesannetega toimetulekuks, olid kaebaja atesteerimise õigust omavad isikud õigustatud rakendama KVTS § 100 p-st 2 tulenevat õiguslikku tagajärge, vabastama ta seniselt ametikohalt ja määrama ta madalaastmelisele ametikohale.

Käsitades kaebaja puudulikku inglise keele oskust ametikohale vastavuse olulise puudusena, ei pidanud kohus põhjalikult uurimata ja hindamata, kas kaebaja vastab teistele kaitseministri 08.02.2001 määruse nr 3 § 6 lg-s 5 toodud nõuetele.

12. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja vastustajate hinnanguga kaebaja poolt puhkuse kasutamisele osakonnale pingelisel ajal ja leiab, et kaebaja poolt seaduses ettenähtud puhkuse kasutamist ei ole kohane talle ette heita ega käsitleda kohuse-, missioonija vastutustunnet iseloomustava asjaoluna, seda eriti olukorras, kus kaebaja jäi puhkusele seoses perekonnas aset leidnud traagilise sündmusega. Ringkonnakohtu arvates ei olnud ka kohane käsitleda kaebaja meeskonnatunde iseloomustamisel asjaolu, et ta vaidlustab vahetu ülema korraldusi.

3-06-2075 7(7) Atesteerimisel lubamatutest kaalutlustest lähtumine on küll diskretsiooniviga, kuid need vead ei mõjutanud asja otsustamist.

13. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Oliver Kask Ivo Pilving Lilianne Aasma