2-07-7929/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2007. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-7929 (endine number 2-05-20928) Tsiviilasi AL avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, IL avaldus pojaga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, AL avaldus laste elukoha kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AL(ik XXX, elukoht XXX, Tallinn) Avaldaja: IL Ik XXX, elukoht XXX, Tallinn XX), esindaja VT Puudutatud isik: AL(ik XXX, XXX, Tallinn), esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiob Puudutatud isik: IL(ik XXX, elukoht XXX, Tallinn XXX), esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiob eestkoste asutus: Tallinna linn, Põhja Tallinna linnaosa valitsuse kaudu, esindaja Marit Pauk Resolutsioon AL avaldus AL elukoha muutmiseks rahuldada. Muuta Harja Maakohtu määrusega 04.07.2006 nr 2-05-20928 määratud AL elukohta selliselt, et AL elukohaks jääb AL elukoht. AL ja IL avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata AL ja IL vahel AL ja IL suhtlemise kord järgmiselt

1. Lubada IL iga kuu igal 2. ja 4. nädalavahetusel suhelda AL IL juures alates reede õhtust kella 18.00 kuni pühapäeva kella 15.00.

2. Lubada AL iga kuu igal 1. ja 3. nädalavahetusel suhelda IL AL juures reede õhtust kell 18.00 alates kuni pühapäeva lõunani kella 15.00.

3. Vanematel tuleb tagada, et nendel nädalavahetustel, mil lapsed viibivad teise vanema juures, saaksid lapsed suhelda ka omavahel.

4. Lubada AL sõita/reisida lastega välismaale, milleks ei tohi teha IL takistusi, kuid see peab olema eelnevalt temaga kooskõlastatud.

Lk 2 (4)

5. Tühistada esmane õiguskaitse, millega oli reguleeritud AL suhtlemise kord IL vastavalt 17.11.2006 nr 2-05-20928 (2/231-26303/05). Edasikaebamise kord Määrusele lapse elukoha muutmise osas võib esitada määruskaebuse Tallina Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub menetlusosalistele teatavaks tegemisega. Määruse peale, millega määrati kindlaks lastega suhtlemise kord, määruskaebust esitada ei saa. Juhul, kui üks vanematest ei täida määratud suhtlemiskorda, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtu poole vastavalt TsMS § 563 lg 1.

ALlastega suhtlemise korra avalduse asjaolud Avalduse kohaselt on AL ja IL abielust sündinud tütar AL(sünd XXX) ja poeg IL(sünd XXX). AL ja IL elavad lahus. Laste ema takistab isal lastega suhtlemast. Avaldaja soovib kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Avaldaja palub kohtul kindlaks määrata lastega suhtlemise kord. (toimik 2-07-7929, tl 90). 17.11.2006. a määrusega määrati esialgse õiguskaitse korras AL suhtlemiskord IL, mille kohaselt IL viibib AL juures kaks korda kuus üle nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. 02.02.2007. a avalduses palub avaldaja jätta 17.11.2006. a määrusega määratud AL pojaga suhtlemise kord muutmata ja jätta avaldaja suhtlemiskorraks poja IL kaks korda kuus üle nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

Avaldaja on laste jaoks loonud kõik tingimused, igal lapsel on oma voodi. Isa juures on neil võimalik kohtuda isapoolsete sugulaste, tuttavate, sõpradega, suhelda eakaaslastega. ( toimik nr 2-06-27222 tl 58-59). AL avaldus laste elukoha määramiseks AL palub kohtul määrata tütre AL elukohaks isa AL elukoht ja poja IL elukohaks ema IL elukoht. 04.07.2006. a määras Harju Maakohus laste AL ja IL elukohaks IL elukoha. Avaldaja üürib 3-toalist korterit, kus tütrel on eraldi tuba ja kõik elamiseks vajalik. Avaldaja tegeleb tütre kasvatamisega, tütar õpib koolis hästi, käib huvialaringides ja ujumas. (toimik nr 2-06-27222 tl 3).

IL vastuväited laste elukoha määramise avaldusele IL on laste lahutamise vastu ja soovib, et tütar elaks tema ja väiksema vennaga. Avaldaja kahtleb, kas AL tuleb tütre kasvatamisega toime. Avaldaja viis tütre IL keelust hoolimata puhkusereisile Türki. Peale puhkust lõpetas tütar emale helistamise ja ei soovinud enam temaga suhelda. Avaldaja poolt tütre kasvatamine võib viia tagajärgedeni mis võib muuta oluliselt tütre saatust. Samuti on AL haige, tema psüühika on häiritud ja ta tarvitab alkoholi. (toimik nr 2-06-27222, tl 16). IL avaldus pojaga suhtlemise korra muutmiseks Kohtumääruse alusel on AL õigus poja IL kohtuda 2 korda kuus, võtta poeg IL reede õhtul enda juurde ning tuua ta avaldajale tagasi alles pühapäeva õhtul.

Avaldaja on vastu, et poeg IL jääb isa juurde kaheks ööks. AL põeb ravimatut haigust. Avaldaja on arvamusel, et lapsed peavad isaga suhtlema, kuid see peab olema piiratud kuna laps on nakatumise ohus. Poeg on pärast kodust äraolekut ja isaga pikka suhtlemist ning tema juures ööbimist närviline ja jäme nii ema kui vanaemaga. Avaldaja palub muuta kohtumäärusega määratud korda alaealise IL suhtlemiseks isaga ning kehtestada suhtlemiseks järgmine kord: töönädala jooksul (esmaspäevast reedeni, viimane kaasarvatud) 1,5 tundi kaks korda nädalas alates kella 17.00- st kuni 18.30ni.

Laupäeviti üle nädala alates kella 10.00-st kuni 18.00-ni. Kõik sõidud lapsega

Lk 3 (4) väljapoole linna või väljapoole Eestit võivad toimuda ainult ema nõusolekul. (toimik nr 2-06- 37801, tl 3-5) AL ja IL esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiobi seisukoht Laste esindaja on seisukohal, et aluseid varasema laste elukohta sätestava kohtumääruse muutmiseks ja AL elukoha määramiseks AL juures ei esine. AL elukohaks peab jääma tema ema elukoht ning lapsele peab olema tagatud õigus mõistlikul viisil suhelda isaga – soovitavalt samal viisil kahel nädalavahetusel kuus, nagu suhtleb isaga I . AL suhtleb pojaga esialgse õiguskaitse rakendamise määruse alusel ja esindaja arvates võib selline korraldus jätkuda. Eestkosteasutuse seisukoht Alates märtsist 2007. a on regulaarselt toimunud I kohtumised isaga ja A kohtumised emaga selliselt, et lapsed veedavad ühe nädalavahetuse koos isaga ja teise koos emaga. Eestkosteasutuse arvates võiks lastel jätkuda samasugune suhtlemise kord lahuselava vanemaga. Eestkosteasutus palub AL elukohaks määrata isa AL elukoht. Mõlemad vanemad on võimelised oma tütart kasvatama. A on isaga usalduslikumad suhted ja ta tunneb end isa juures turvaliselt. Kui A on omaalgatuslikult valinud oma elukohaks isa elukoha ja elanud isa juures terve aasta, siis peaks tema otsusega arvestama ja seda toetama. Kohtumääruse põhjendused Alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi toimub vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramine hagita menetluses § 475-479, § 550-553 ja § 558 kohaselt.

Kohus kuulas menetluse käigus ära avaldajad, puudutatud isikud, laste esindaja ning tutvus avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku seisukohaga.

IL ja AL abielust on XXX sündinud tütar ALj a XXX poeg IL. Seoses vanemata abielulahutusega tõusetus küsimus laste elukohast ning vanemate kokkuleppel jäid lapsed elama ema juurde, mis on kooskõlas PerekS § 51 ja TsMS § 561 lg 1 järgi kinnitas kohus ka vastava kokkuleppe määrusega 04.07.2006. Kuivõrd tütre ja ema vahel tekkis lahkheli, siis selle järgselt elab AL alates XXX. augustist isa AL juures.

Kuivõrd menetlusosalised on erineval arvamusel kelle juures ja kuidas peaksid lapsed vanematega suhtlema, korraldab ja määrab tütre A elukoha ja sellest tulenevalt mõlema lapsega suhtlemise korra kohus. Kohus, kuulates ära AL arvamuse ja eestkostja asutuse arvamuse ja AL esindaja arvamuse, leiab, et kohtu määrust 04.07.2006, millega määrati AL elukohaks ema elukoht, tuleb muuta ja AL elukohaks tuleb määrata isa AL elukoht. Kuigi kohtu arvates peaksid lapsed kasvama koos, mis lähendaks ja hoiaksid nende omavahelisi suhted, ei saa kohus jätta tähelepanuta aga ka AL huve. Kohtu arvates on oluline, et lapse /laste elukorraldus oleks võimalikult stabiilne. Arvates 2006.a augustist on toimunud A ja ema kohtumised, välja on kujunenud stabiilne elukorraldus. Sotsiaalhoolekandeasutuse arvamusest nähtub, et A on edukas õpilane. A selgitustest nähtub, et tal on isa juures omaette tuba, kus tal on võimalikud vahendid õppimiseks, lisaks veedavad nad koos nii venna kui isaga aega, sj tegeleb hobidega, et isa juures on tal ka turvaline olla. Sotsiaalhoolekandeasutuse arvamusest nähtub, et A elukoha määramisel tuleks arvestada A valikuid. Kuivõrd 2006.a. augustist alates on AL elanud isa juures, samas ei nähtu lapse soovi elukohta vahetada, arvestades seda, et A on eeskujulik õpilane, edasijõudev, leiab kohus, et selliselt 2006.a. augustist väljakujunenud elukorraldus ei ole mõjunud A halvasti ning kohus leiab, et tüdruku edasise elukorralduse muutmiseks puudub vajadus ning seega tuleb määrata

Lk 4 (4) AL elukohaks isa elukoht. Kohtu arvates on IL kohtule esitatud avalduses esinevad kartused, et isa juures elamine ei saaks tagada tütre igakülgset kasvatust, liigsed, sest need kartused on ületavad ema ja tütre usaldusliku vahekorra taastumisel ning omavahelise suhtlemise käigus.

Kohus asub seisukohale, et mõlemal vanemal on õigus osaleda laste kasvatamisel ning suhelda lastega ka pärast nendevahelise kooselu lõppemist ja abielu lahutamist selleks, et tagada laste ja vaemate kontakti piisav säilimine. Samas tuleb lastega suhtlemisel lähtuda eelkõige laste huvidest.

Perekonnaseaduse (PerekS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PerekS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PerekS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PerekS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus peab põhjendatuks lubada avaldajatel suhelda lastega tulenevalt vanemate võrdse kohtlemise printsiibist selliselt et iga kuu üle nädala veedavad lapsed koos nädalavahetuse erineva vanema juures, 1. ja 3. nädalavahetuse isa juures ja 2. ja 4. nädalavahetuse ema juures reede õhtust kell 18.00 alates kuni pühapäeva lõunani kella 16.00. Sellist korraldust toetasid nii laste esindaja kui eestkoste asutus. Siinjuures tuleb mõlemal vanemal arvestada asjaolu, et Anna jõuaks ette valmistada õppetöö järgmiseks koolipäevaks. Samuti tuleb lubada isal sõita/reisida lastega välismaale, milleks ei tohi teha ema takistusi, kuid see peab olema eelnevalt emaga kooskõlastatud. Seega ei jää kehtima esialgse õiguskaitse korras 17.11.2006 kohtu poolt AL ja IL vaheline suhtlemiskord (määrus 2-05- 20928 (endine number 2/231-26303/05) ja nimetatu tuleb TsMS § 386 lg 5 alusel tühistada.

Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid: Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning
kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes ja siis on eelnimetatud kohtumäärus täidetav täitemenetluses.

Kohtunik: