2-06-14026/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14026 Tsiviilasi A-LB’i hagi TA vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A-LB (isikukood XXX, elukoht XXX) hageja esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila (AB XXX) kostja TA(isikukood XX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 05.09.2007. a Istungil osalenud isikud Hageja A-LBn Hageja esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista TA’ilt A-LBn’i kasuks igakuine elatusraha 500,00 (viissada) krooni tütar AMB’i (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 02.06.2006.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud (kohtuvälised kulud) jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud A-LBn esitas kohtule 02.06.2006.a. hagi TA vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled ühiselt üüritud korteris alates 2004.a. kuni 2005.a. jaanuarini. Poolte kooselust sündis XXX. tütar AMB. Kostja ei vormistanud oma isadust ametlikult, kuid toetas hagejat lapse ülalpidamisel rahaliselt igas kuus 3000 krooniga lapse sünnist kuni 2005.a. detsembrini. Alates jaanuarist 2006.a. kostja hagejat enam toetanud ei ole. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja kasvatab üksi lisaks AM 10-aastast poega J –K . Hageja elab üürikorteris ning kõik tema säästud on kulunud lastele. Võimaluse piires aitavad hagejat ka tema vanemad. Tütre ülalpidamiseks kulub hagejal kuus 3771 krooni. Hageja saab riigilt lastetoetust 300 krooni kuus ja seega palub kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks 3400 krooni kuus.

Tulenevalt eeltoodust palub hageja tuvastada tütar AMBi põlvnemine kostjast ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 3400 krooni kuus tütre ülalpidamiseks.

22.06.2007.a. esitas hageja kohtule avalduse tütar A M põlvnemise tuvastamise nõudest loobumiseks, kuna kostja on kohtuväliselt lasknud end isana märkida lapse sünnitunnistusele. Samuti esitas hageja tõendi, et tema keskmine palk kuus on 3856,50 krooni. 17.09.2007.a. kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse põlvnemise tuvastamise nõudes.

Kostja vastuväited Kostja peab hagi põhjendamatuks. Kostja ei ole kunagi väitnud, et AMB ei ole tema tütar. Kostja andis panga kaudu A-LBn’ile laenu, mitte ei tasunud lapse ülalpidamise eest. Kostja leiab, et korteri üüri suurust ei saa võtta elatise nõude aluseks, kuna hageja võib üürida väiksema ja odavama korteri. Kostja on ostnud lapsele voodi ja lapsevankri, samuti asuvad hageja üüritud korteris kostja ostetud televiisor, külmkapp, kaks voodit, roostevabast terasest köögivalamu koos segistiga, dušisegisti ja valgustid.

Maakohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. AMB’i sünnitunnistusega on tõendatud, et AMB’i (sündinud XXX.) vanemateks on TA ja A-LBn.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr. 273 on kuupalga alammääraks 2007.a. kehtestatud 3600 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. 02.06.2006.a esitas hageja kohtule hagiavalduse XXX. sündinud tütre AMB’i ülalpidamise nõudes summas 3400 krooni kuus. Hageja keskmine palk AS on 3856,50 krooni. Hageja kasvatab lisaks tütrele üksi 10-aastast poega J-KF’i, kelle ülalpidamiseks lapse isa ei maksa kohtu kaudu välja mõistetud elatist.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta suuteline maksma lapse ülalpidamiseks 3400 krooni kuus, kuna kostja on töövõimetuspensionär (töövõimekaotus 80 %) ning kostja saab pensioni 1015 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda maksta tütar AMB’i ülalpidamiseks 3400 krooni kuus, mis ületab kolm korda selle summa, mis kostja töövõimetuspensionärina (töövõime kaotus 80 %), tegelikult ise saab ning mis on tõendatud Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna otsuse nr XXX otsusega, mis kehtis, kuni 31.08.2007.a. Kostja on kohtule esitanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtte ambulatoorsest kaardist, mille kohaselt on ta alates septembrist 2006 keemiaravil hematoloogia osakonnas ning ravi kestab vähemalt 2007.a. jaanuaru lõpuni. Seega kohus järeldab, et tulenevalt kostja haigusest tema töövõime ei taastu kiiresti ja töövõimetuspensioni maksmist pikendatakse kas järgmise tähtajani või töövõime taastumiseni. Rahvastikuregistri andmetel on kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last; 13 aastane poeg A ja 8 aastane tütar L (tlk. 24)..

Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohustatud isiku halva varalise seisundi korral, kui esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, võib kohus jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, kostja, töövõime kaotus 80 % ulatuses, mille taastumine eeldatavalt võtab pikemat aega. Samuti on kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist koolis käivat last. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole võimeline maksma tütar AMB’i ülalpidamiseks kuus 3400 krooni

Kohus, tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine tütar AMB’i ülalpidamiseks summas 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX. Kohus märgib, et kuna poolte alaealine laps elab hageja juures, siis on hagejal võimalus pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole abi ja toetuse saamiseks lapse kasvatamisel ja lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks. . PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu.

TsMS § 138 lg. 1, § 144 lg. 1 ja § 163 lg. 1 sätestatu alusel jätta menetluskulud (kohtuvälised kulud) poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik