2-05-362/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-362 (endine number 2/287-940/05) Tsiviilasi LK hagi LK vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja lastele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Monika Mägi Kostja LK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ühisvara jagamise osas ning riigilõivu tagastamine Kohtuistungi toimumise aeg 5. september 2007.a. RESOLUTSIOON 1. Kinnitada LK ja LK vahel sõlmitud kompromiss: 1.1 KäesolE kompromissiga määratlEd pooled LK võlakohustuse rahalise suuruse LK ees, selle täitmise viisi ning tingimused, samuti võlakohustuse vähenemise tingimused. 1.2 LK ja LK lepivad kokku, et LK võlakohustus hageja ees on kolm miljonit krooni, mis kuulub täitmisele sihtotstarbeliste maksetega kolmandate isikute kasuks. 1.3 LK võtab kohustuse soetada tütardele H, A ja E eluruumid, asukohaga XXX. LK kohustuse rahaliseks ülempiiriks on kolm miljonit krooni, eeldades, kuid mitte absolutiseerides, et ühe tütre eluruumi soetamiseks tasub LK üks miljon krooni, mille ulatuses on LK kohustus eluruumid soetada ja/või teha seal remonditööd. Kui tütreid rahuldavaid eluruume on võimalik soetada väiksema summa eest kui kolm miljonit krooni, loetakse kogu kohustus täidetuks eluruumide soetamise maksumuse tasumisega ning kui see on vähem kui kolm miljonit krooni, siis loetakse ka võlakohustus täidetuks ja pooltel puuduvad vastastikku rahalised pretensioonid. 1.4 Eluruumide valikul arvestavad pooled tütarde arvamust. Eluruumide soetamise (sobiva eluruumi leidmise) ajaks arvestavad pooled üks aasta alates ajast, mil tütred avaldavad soovi omaette eluruumi saada. Tütarde soov ei ole aga takistuseks pooltel omal initsiatiivil eluruumi otsimiseks. LK on õigus kasutada soetatavaid kortereid võetava krediidi tagatiseks, arvestades, et krediidi tasumise kohustus lasub LK ning tal ei teki krediidi tasumisest nõudeid alusetu rikastumise alusel. Kui LK ei täida süüliselt ja tahtlikult kompromissi (st. on hinnalt ja kvalitatiivselt sobiv korter, mille ostmiseks vajalikke makseid LK kokkulepet rikkudes ei tee), on LK kohustatud vastava makse rahas tütrele välja maksma. 1.5 Kui tütred ei ole avaldanud 35-ks eluaastaks soovi soetada eluruum, tasub LK igale tütrele üks miljon krooni.

2 1.6 LK kinnitab, et temal ei ole LK nõudmisi seoses kinnistuga nr. XXX ega mingeid muid nõudmisi. 1.7 LK omandiks jääb korter XXX, sõiduauto XXX ning LK omandiks jäävad kõik osakud firmades.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada LK pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 1 300 (üks tuhat kolmsada) krooni arvelduskontole nr XXX Hansapangas.

4. Lõpetada menetlus LK hagis LK vastu ühisvara jagamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päE jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 04.02.2005 esitas LK hagi LK vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja lastele elatise saamiseks.

Kohtuistungil sõlmisid pooled ühisvara jagamise osas kompromissi, hageja loobus lastele elatise saamise nõudest ja jäi abielulahutuse nõude juurde. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

Kohus leidis 05.09.2007 sõlmitud kompromissi kohaselt: 1. Käesol E kompromissiga määratl Ed pooled kostja võlakohustuse rahalise suuruse hageja ees, selle täitmise viisi ning tingimused, samuti võlakohustuse vähenemise tingimused. 2. Pooled lepivad kokku, et kostja võlakohustus hageja ees on kolm miljonit krooni, mis kuulub täitmisele sihtotstarbeliste maksetega kolmandate isikute kasuks. 3. Kostja võtab kohustuse soetada tütardele H, A ja E eluruumid, asukohaga XXX. Kostja kohustuse rahaliseks ülempiiriks on kolm miljonit krooni [eeldades, (kuid mitte absolutiseerides), et ühe tütre eluruumi soetamiseks tasub kostja üks miljon krooni], mille ulatuses on kostjal kohustus eluruumid soetada ja/või teha seal remonditööd. Kui tütreid rahuldavaid eluruume on võimalik soetada väiksema summa eest kui kolm miljonit krooni, loetakse kogu kohustus täidetuks eluruumide soetamise maksumuse tasumisega ning kui see on vähem kui kolm miljonit krooni, siis loetakse ka võlakohustus täidetuks ja pooltel puuduvad vastastikku rahalised pretensioonid. 4. Eluruumide valikul arvestavad pooled tütarde arvamust. Eluruumide soetamise (sobiva eluruumi leidmise) ajaks arvestavad pooled üks aasta alates ajast, mil tütred avaldavad soovi omaette eluruumi saada. Tütarde soov ei ole aga takistuseks pooltel omal initsiatiivil eluruumi otsimiseks. Kostjal on õigus kasutada soetatavaid kortereid võetava krediidi tagatiseks, arvestades, et krediidi tasumise kohustus lasub kostjal ning tal ei teki krediidi tasumisest nõudeid alusetu rikastumise alusel. Kui kostja ei täida süüliselt ja tahtlikult kompromissi (st. on hinnalt ja kvalitatiivselt sobiv korter, mille ostmiseks vajalikke makseid kostja kokkulepet rikkudes ei tee), on kostja kohustatud vastava makse rahas tütrele välja maksma. 5. Kui tütred ei ole avaldanud 35-ks eluaastaks soovi soetada eluruum, tasub kostja igale tütrele üks miljon krooni. 6. Hageja kinnitab, et temal ei ole kostjale nõudmisi seoses kinnistuga nr. XXX, XXX ega mingeid muid nõudmisi. 7. Hageja omandiks jääb korter XXX sõiduauto XXX ning kostja omandiks jäävad

3 kõik osakud firmades.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. LK on hagiavalduse esitamise eest maksekorraldusega tasunud riigilõivu 2 600 krooni arvelduskontolt nr XXX Hansapangas Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr XX Hansapangas, viitenumbriga XXX, selgitusega „hagiavaldus L K ”. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 1 300 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada hageja arvelduskontole nr XXX Hansapangas.

Jaanus Saaremõts Kohtunik