2-06-28659/23 · Tallinna Ringkonnakohus

2-06-28659

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-28659 Tsiviilasi M. T hagi U. S vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.05.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.S apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. T (ik xxxxxxxxxxx; x); Kostja: U. S (ik xxxxxxxxxxx; x) RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2007 otsus osaliselt enne hagi esitamist tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise summas 26 950 krooni osas. Jätta hagi tagasiulatuvalt enne hagi esitamist elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused xx.xx.xxxx sündis M. T tütar M-M. T. Isa kohta andmeid sünniakti kantud ei ole.

Hageja palus tuvastada, et temal xx.xx.xxxx sündinud tütar M-M. T põlvneb U. S ja välja mõista kostjalt elatise alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates novembrist 2005 kuni hagi

2(6) esitamiseni kokku summas 26 950 krooni ja alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni 2 450 krooni kuus.

Kostja poolt lapse ülalpidamiseks antud elatis on olnud ebakorrapärane ja väikestes summades. 2005.a aprillis teatas kostja hagejale, et maksab hagejale elatist 100 krooni iga päeva eest, mis hageja lubab lapsel tema juures Viljandis olla. Laps oli Viljandis kostja juures 2005.a aprillis 2 nädalat ja oktoobris 2 nädalat ning kostja maksis hagejale lapse ülalpidamiseks elatist kummagi perioodi eest 1 500 krooni. Pärast seda kostja lapse ülalpidamiseks raha andnud ei ole.

Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks 4 900 krooni kuus - lapse eelkoolis käimise kulud summas 600 krooni, lasteaiakulud summas 306 krooni, kulutused ravimite ostmisele summas 69,90 krooni, kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1 740 krooni, isikliku hügieeni tagamiseks tehtavad kulutused summas 35,40 krooni, kulutused eluasemele summas 913,30 krooni, kulutused toidu ostmiseks summas 748,20 krooni, kulutused meelelahutusele summas 220 krooni ja kulutused õppevahendite ostmiseks summas 334,70 krooni.

Kostja vastuväited Asja sisulise arutelu käigus võttis kostja õigeks, et hagejal sündinud tütar M-M.T põlvneb temast.

Elatise nõuet tunnistas kostja osaliselt 1 000 krooni ulatuses kuus. Lisaks M-M.T on kostjal ka teine alaealine tütar A. S (sünd xx.xx.xxxx), kelle ülalpidamiseks tasub kostja samuti u 1 000 krooni kuus. Lapsed peavad saama kostjalt ülalpidamist võrdselt. Kostja sissetulekud ei võimalda maksta elatist hagejale rohkem kui 1 000 krooni kuus. Kostja palk OÜ-s E on 3 000 krooni kuus ja kuigi kostja on sama äriühingu juhatuse liige ja omanik, ei saa ta äriühingu juhtimise eest muud tulu. Hageja nõutav elatis lapse ülalpidamiseks on liiga suur. Hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskuludest on ülepaisutatud kulutused lapse riiete ja jalanõude ostmiseks, eluasemele, meelelahutusele ja õppevahenditele. Kostja on andnud hagejale lapse ülalpidamiseks sularaha alates 01.11.2005.

Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja luges tuvastatuks, et M. T xx.xx.xxxx sündinud tütar M-M. T põlvneb U. S. Kohus mõistis U.S tagasiulatuvalt välja elatise enne hagi esitamist summas 26 950 krooni M.T kasuks tütre M-M.T ülalpidamiseks. Kohus mõistis U. S välja igakuise elatusraha 2 450 krooni tütre M-M.T ülalpidamiseks M. T kasuks alates hagi esitamisest 10.10.2006 kuni lapse täisealisuseni xx.xx.xxxx. Kohus määras, et kohtuotsus elatise väljamõistmise osas summas 2 450 krooni kuulub viivitamatult täitmisele.

TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemise asjas seotud kostja poolt hagi õigeksvõtuga ja kohus hindas seda koos teiste tõenditega. Dokumentaalsete tõenditega leidis kinnitust, et kostja on hagejale lapse ülalpidamiseks aeg-ajalt raha saatnud alates 2000.a. Kostja väitis, et täitis hageja ees lapse ülalpidamiskohustust ka 2005.a ja 2006.a sularahas ja selle väite tõendamiseks tal tõendid puuduvad. Kohtule esitati foto, kus kostja on koos hagejal sündinud tütrega, samuti esitas kostja kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Eeltoodust järeldub, et M-M. T põlvneb U.S.

Elatise väljamõistmise nõudes juhindus kohus PkS § 60 lg-st 1, § 61 lg-test 1, 2 ja 4 ja § 70 lg-st 2.

Kohus arvestas elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundiga. Arvestades hagi põhistusi ja esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad poolte ühise tütre ülalpidamiskulusid, samuti kostja vastuväiteid, nõustus kohus hagejaga, et lapse põhjendatud

3(6) ülalpidamiskulud kuus on 4 900 krooni. Kuigi hageja väidetud kulutused lapse jalanõude ja riiete ostmiseks kuus võivad olla mõnevõrra ülepaisutatud, on teised hageja näidatud kulud lapsele sedavõrd väikesed, et kokkuvõtvalt on summa 4 900 krooni lapse põhjendatud ülalpidamiskulu. On ebatõenäoline, et hageja saab kindlustada lapse täisväärtusliku toiduga vaid 748,20 krooni eest kuus ning osta talle vajalikus hulgas ravimeid vaid 69,90 krooni eest kuus, arvestades, et laps põeb lastepolikliiniku tõendi kohaselt astmat. Teisi kostja vaidlustatud lapse ülalpidamiskulusid ei pidanud kohus ülepaisutatuteks. Poolte lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda sellest, et laps elab Tallinnas. Asjaolu, et kostja elab Viljandimaal, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Lapse elatusraha suurus tuleb kindlaks määrata lapse elukohas oleva elatustaseme ja hindade järgi.

Hageja palgatõendi kohaselt on tema keskmise palga suuruseks 11 547,10 krooni. Kostja palgatõendi kohaselt on tema keskmise palga suuruseks 2 632 krooni. Kohus suhtus kriitiliselt kostja enda poolt allkirjastatud ja väljastatud tõendisse, mis peaks tõendama tema töötasu suurust OÜ-s E. Nimetatud tõend, mille kohaselt oli kostja palga suuruseks 2007.a veebruaris ja märtsis umbes pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärast, ei kajasta tegelikke kostja sissetulekuid. Tegelikke kostja sissetulekuid kajastab kostja pangakonto väljavõte AS-ist SEB Eesti Ühispank, millest nähtuvalt on kostja teinud oma pangakontole kümnetes tuhandetes kroonides sularaha sissemakseid, ning et E OÜ on tulenevalt tulemuslikust majandusaastast teinud kostjale väljamakseid kümnetes tuhandetes kroonides. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on saanud aktsionärina ka dividende Ukio Bankast, Baltikast, Tallinna Kaubamajast, Eesti Telekomist, Starmanist ja Sisuliu Bankast.

Tõendid vararegistritest kinnitavad, et hagejale kuulub korteriomand x, kus hageja koos lapsega elab; kostjale kuuluvad Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel sõidukid GAZ 21L ja Audi 80CC.

Arvestades eeltoodut ning seda, et kostja on OÜ E ainuosanik ning ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle tegevusaladeks on äriregistri andmetel mitmed üldteadaolevalt tulutoovad tegevusalad nagu metsamaterjali ülestöötamine, väljavedu, kokkuost, ümbertöötamine ja müük ning kinnisvaratehingud, kinnisvara ost-müük, haldamine ja rentimine, asus kohus seisukohale, et kostja on suuteline maksma hagejale lapse ülalpidamiseks elatist summas 2 450 krooni kuus. Kohus on nimetatud seisukohal vaatamata asjaolule, et kostja on kohustatud ülal pidama ka oma teist alaealist tütart. Kostja varanduslik olukord võimaldab maksta mõlemale lapsele elatist 2 450 krooni kuus.

Kohus pidas põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis PkS § 70 lg 2 alusel ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja esitas hagejale 2005.a ultimaatumi, et maksab hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 100 krooni päevas iga päeva eest, mis hageja lubab lapsel kostja juures olla. Kostja väide, et ta maksis vaatamata sellele hagejale lapse ülalpidamiseks elatist sularahas alates 01.11.2005 on paljasõnaline ning vastuolus teiste tõenditega. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja maksis alati elatist ülekannetega hageja pangaarvele. Põhjendamatu oleks arvata, et pärast seda, kui hageja hakkas nõudma kostjalt elatise maksmist kirja ja telefoni teel, hakkas kostja maksma elatist hagejale sularahas, eriti arvestades, et kostja ja hageja elavad eri linnades. Kuna hageja kiri kostjale kinnitab, et hageja nõudis kostjalt elatise maksmist enne hagi kohtusse esitamist, kuid kostja hoidus oma kohustuste täitmisest kõrvale, pidas kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks tagasiulatuvalt hageja nõutavas summas, s.o summas 26 950 krooni.

Apellatsioonkaebuse põhjendused U. S palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada, jätta hageja nõue elatise väljamõistmiseks

4(6) tagasiulatuvalt summas 26 950 krooni rahuldamata; mõista uue otsusega U. S M. T kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni; teha U. S poolt enammakstud summa osas tasaarveldus.

Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja seisukohad elatise väljamõistmise osas. Kohus ei hinnanud esitatud tõendeid kogumis, mistõttu tegi kostja suhtes ebamõistlikult koormava otsuse.

Kostjal ei ole võimalik maksta elatist üle miinimummäära 1 800 krooni kuus. Kostja ei nõustunud kohtu järeldustega igakuiste lapsele tehtavate kulutuste osas. Hageja lapse toidule suuremaid kulutusi ei näidanud. Krooniliste haiguste puhul hüvitab Haigekassa ravimikulud 100%-liselt ning ravimikulu 69,90 krooni kuus on reaalne. Õppevahendite ostmiseks lapsele ei kulu igakuiselt 334,70 krooni. Õppevahendeid ei pea ostma igakuiselt, mõistlik kulutus oleks 100 krooni kuus.

Kostja kontole ei ole tehtud kümnetes tuhandetes sissemakseid, mis poleks tasakaalus väljamaksetega, mis on tekkinud kostja pensionisamba väärtpaberikontol asuvate summade liikumisest. Väärtpaberite dividende makstakse kord aastas ja jagades 2006.a saadud dividendid kogusummas 1 982 krooni, suureneb kostja kuusissetulek selle arvelt 165 krooni võrra. E OÜ-lt on kostja arvele kantud dividendid vaid ühel korral 2004.a majandusaasta eest kogusummas 39 000 krooni. Järgnevatel aastatel ei olnud E OÜ-l mõistlik vastavalt äriplaanile dividende maksta. Kostjale kuuluv Audi 80 CC on väljalaskeaastaga 1987 ja selle turuhind on 5 000 krooni, kostjale kuuluv GAZ 21L (vana Volga) on väljalaskeaastaga 1964 ja selle turuhind on 3 000 krooni, autol puudub tehniline ülevaatus. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegeleb kostja põllumajandusega, mis ei ole tulutoov. Kohus ei arvestanud elatise väljamõistmisel poolte varandusliku seisundiga.

Asjaolu, et ettevõtte põhikirja on märgitud teatud tegevusalad, ei tähenda, et ettevõte automaatselt kõigi märgitud tegevusaladega tegeleb. E OÜ tegeleb elektritöödega ja saab sellelt tegevuselt tulu vastavalt nõudlusele ja ettevõtte võimekusele. E OÜ ei ole tegelenud ega tegele puidutöötlemisega, metsamaterjali veoga, müügiga ega kokkuostuga ega kinnisvara ostu ja müügiga.

Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Meelevaldne on kohtu järeldus, et kostja on võimeline oma sissetulekust ülal pidama kahte last ja maksma neile võrdselt 2 450 krooni kuus. Kui kostja peab maksma M-M. T ülalpidamiseks 2 450 krooni, saab A. S ülalpidamiseks raha vähem ja lapsed ei ole võrdses seisus. Hageja keskmine kuusissetulek on 11 547,10 krooni. Kostja keskmine sissetulek on 3 200 krooni.

Kostja ei nõustunud otsusega ka osas, milles kohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 2005.a. Hageja keeldus alates sellest ajast kostjaga suhtlemast ja keelas kostjal lapsega suhtlemise kuni lapse täisealiseks saamiseni ning tegi takistusi kostjal lapsega suhtlemisel. Hageja ei pöördunud sel perioodil kostja ega kohtu poole elatise saamiseks.

Kuna kostja on asunud tasuma elatist 2 450 krooni kuus alates hagi esitamisest 2006.a oktoobris, palus kostja teha enamtasutud osas tasaarvestuse.

Vastus apellatsioonkaebusele M.T ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada elatise enne hagi esitamist tagasiulatuvalt väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja

5(6) põhjendatud.

Harju Maakohus tuvastas, et M. T xx.xx.xxxx sündinud tütar M-M. T põlvneb kostja U. S. Põlvnemise osas apellatsioonimenetluses vaidlust ei ole.

Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Kuna apellant vaidlustas maakohtu otsuse üksnes väljamõistetud elatise suuruse ning elatise tagasiulatuva väljamõistmise osas, ei kontrolli ringkonnakohus ülejäänud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust.

PkS § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kolleegium on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti nii lapse vajadused kui ka kostja varandusliku seisu. Poolte laps on käesolevaks ajaks kooliealine (x aastat ja x kuud) ning hageja näidatud ja kohtu poolt tuvastatud kulutused sellises eas lapsele on mõistlikud ja vajalikud. Ülalpidamisraha lapsele peab võimaldama lapse igapäevast ülalpidamist, samuti võimaldama luua eeldused lapse eakohaseks arenguks. Apellandi väidetel on maakohus seadust rikkudes tuvastanud, et lapse toidule ja ravile kuluvad summad on hageja näidanud liialt väikestena. Kohtul puudus õigus tugineda asjaolule, mida ei ole esile toonud hageja. Kolleegiumi arvates on väide ebaõige, kuna TsMS § 636 lg 6 järgi ei ole kohus perekonnaasjades seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega. Seega võis kohus lapse vajaduste katteks kuluva hindamisel hinnata hageja poolt toodud kulusid erinevalt hagejast.

Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PkS § 61 lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kolleegium asub seisukohale, et üksnes kostja väidetav väike sissetulek ei ole aluseks sellele, et töövõimeline vanem maksaks elatist määras, mis ei võimalda lapsele vajalikku ja põhjendatud ulatuses ülalpidamist. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Maakohus tuvastas, et kostja on tegutseva äriühingu ainuosanik, samuti tegutseb kostja füüsilisest isikust ettevõtjana. Samuti tuvastas maakohus, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, et soetada endale mitme börsiettevõtte aktsiaid (nt Tallinna Kaubamaja, Baltika, Ukio Bankas, Tallinna Vesi, Eesti Telekom, Siauliu Bankas).

Kostja AS-i SEB Eesti Ühispank pangatehingute väljavõttest ( lk 106-112) nähtuvalt on kostja teinud 20.10.2006 ka Olympic Entertainment Group AS-ile makse 16 475 krooni selgitusega „ost“. Makse tegemise ajal toimus üldteadaolevalt Olympic Entertainment Group AS-i börsile minek ja aktsiate emiteerimine. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et kostja on teinud oma arveldusarvele mitmeid sularahasissemakseid. Kohtule esitatud kostja pangatehingute väljavõttest nähtuvalt oli kostja Eesti Väärtpaberite Keskregistri portfelli maht nt septembri 2006 seisuga 262 990,95 krooni, oktoobri 2006 seisuga 292 380,86 krooni ja novembri 2006 seisuga 360 296,72 krooni. Seisuga 26.03.2007 oli kostja SEB Eesti Ühispank pangatehingute väljavõtte kohaselt

6(6) perioodi lõppjääk 74 707,46 krooni.

Hinnates tõendeid kogumis ja võrreldes kostja kohtule näidatud nn „legaalseid“ sissetulekuid tema varaliste kohustuste ja võimaluste, mh sellega, et aastal 2006 võõrandas kostja SEB Geneerilise Fondi 2425 osakut hinnaga 30 111 krooni ja Starmani 389 aktsiat hinnaga 25 320 krooni (t lk 136 pöördel), on kolleegium seisukohal, et kostja üritab luua kohtule ebaõiget pilti oma tegelikest sissetulekutest ja varalistest seisundist, väites, et tema ainus sissetulek on E OÜ-st saadav palk, mis moodustab keskmiselt 2 414,50 krooni kuus (neto).

Taotlust mõista kostjalt välja elatis seadusega ettenähtud miinimumi ulatuses põhjendas apellant ka asjaoluga, et tema kasvatada on ka teine ülalpidamist vajav laps. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja varanduslik seisund võimaldab tal hageja nõutud ulatuses lapsele elatist maksta. Kohus arvestas elatise suuruse määramisel muuhulgas ka kostja ülalpidamisel olevate isikute arvu ning leidis, et kostja teine laps ei jää hageja nõude rahuldamisel varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav tütar.

PkS § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud elatise suuruse vähendamise aluseid.

M-M. T põlvnemine kostjast tuvastati Harju Maakohtu 15.05.2007 otsusega. Nõue selleks oli esitatud koos elatise väljamõistmise nõudega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudusid hagejal objektiivsed takistused, mis takistanuks teda pöörduda lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks varem kohtu poole. Arvestades, et kostja isadus on tuvastatud alates kohtuotsuse tegemisest, puudus tal hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul juriidiliselt kohustus lapsele elatist tasuda, mistõttu PkS § 70 lg 2 kohaldamine ei ole õige. Eeltulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada kostjalt elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist summas 26 950 krooni väljamõistmise osas.

TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Kohtunikud: M. Klaar Ü.Jänes U.Reinola