2-07-13719/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2007. a, Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-07-13719

Kohtuasi

NM avaldus lapse elukoha määramise ja lapsega suhtlemise

korraldamise nõudes

Asja läbivaatamine

03. septembril 2007. a kohtuistungil

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: NM(ik XXX, elukoht XXX), esindaja adv. Aleksei

Ratnikov

puudutatud isik: AS(ik XXX, elukoht XXX), esindaja

vandeadv.abi Kristina Suvalova

puudutatud isik: NM(ik XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadv.

Tiina Mare Hiob

eestkoste asutus: Tallinna linn, Lasnamäe linnaosa valitsuse

sotsiaalhoolekandeosakonna kaudu (asukoht XXX), esindaja MS

Resolutsioon

Jätta avaldus lapse elukoha määramise nõude osas rahuldamata ja jätta NM(ik XXX)

elukohaks ema AS elukoht.

Kinnitada NM ja AS vahel sõlmitud kokkulepe NM ik XXX(edaspidi lapsega)

suhtlemiskorra osas alljärgnevalt:

1. Enne lapse kooliminekut suhtleb lahuselav vanem lapsega 2 korda kuus neljapäevast

kella 18.00-st kuni pühapäevani kella 18.00-ni. Lapsega suhtlemine toimub iga kuu

teisel ja neljandal nädalavahetusel. Laps käib lasteaias ka neil nädalapäevadel mille

laps veedab lahuselava vanemaga.

2. Kui laps läheb kooli, siis suhtleb lahuselav vanem lapsega 2 korda kuus reedest kella

18.00-st kuni pühapäevani kella 18.00-ni. Lapsega suhtlemine toimub iga kuu teisel ja

neljandal kalendaarsel nädalal (nädalavahetusel).

3. Kui laps läheb kooli, siis koolivaheaegadel (sügise-, talve-, kevade koolivaheajad)

veedab laps lapsega lahuselava vanema elukohas poole koolivaheajast. Suvisel

koolivaheajal veedab laps lapsega lahuselava vanema elukohas ühe kuu järjestikult.

Peale seda toimib lapsega suhtlemiskord vastavalt p-le 2.

4. Kuni kooliminekuni veedab laps suveaja lapsega lahuselava vanema elukohas 2

nädalat, siis elab laps lapsega elava vanema juures 2 nädalat ning peale seda veedab

laps veel 2 nädalat lapsega lahuselava vanema elukohas. Peale seda toimub lapsega

suhtlemiskord vastavalt p-le 1.

5. Lahuselava vanemaga suhtleb laps igal kalendaarsel päeval kell 18.00 – 20.00.

sidevahendite abil (nt telefon). Lapsega elav vanem on kohustatud mitte tegema

takistusi suhtlemiseks sidevahendite abil.

6. Lapsega lahuselaval vanemal on õigus käia lapsega kuni 2-nädalastel välisreisidel.

Oma soovist käia lapsega välisreisil teatab lapsega lahuselav vanem lapsega elavale

vanemale vähemalt 14 päeva ette.

7. Kokkuleppel vanemate vahel veedab laps lahuselava vanemaga rohkem aega (sh

tähtpäevad ja perekondlikud sündmused).

8. Poolte täiendaval kokkuleppel võib laps veeta rohkem aega lapsega lahuselava

vanema juures.

9. Kokkuleppel lapsega elava vanemaga veedab laps ühe päeva lapsega lahuselava

vanema sünnipäeva päeval.

10. Kui laps on haige või lapsega lahuselavast vanemast sõltuvatel põhjustel jääb lapsega

suhtlemine (kokkusaamine) ära, siis seda suhtlemist (kokkusaamist) ei asendata.

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-07-13719 menetlus lapsega suhtlemise korraldamise nõudes.

Kohtumääruse jõustumine ja sellele edasikaebamine

Elukoha määramise nõude osas võib määruse peale esitada 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Elukoha määramise nõude osas jõustub määrus menetlusosalistele

teatavaks tegemisega

Kompromissi kinnitamise määruse peale lapsega suhtlemise korraldamise nõudes võib esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud

10.04.2007.

a

esitas

NM

kohtule

avalduse

lapse

elukoha

määramise

nõudes.

Alternatiivnõudena esitas avaldaja kohtule lapsega suhtlemise korraldamise nõude.

Avalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud poeg NM, kes elab käesoleval ajal emaga.

Poolte kooselu lõppes XX. Avaldaja soovib lapse kasvatamisest osa võtta ja soovib, et laps

elaks temaga, kuna AS takistab tal lapsega suhtlemast alates XXX. Pooled on korduvalt

kohtuväliselt kohtunud ja pidanud läbirääkimisi lapsega suhtlemise korra tingimuste

arutamiseks ja kokkuleppimiseks, kuid läbirääkimised ei ole tulemusi andnud. AS võimaldab

avaldajal lapsega suhelda ainult oma soovi järgi. Seetõttu on isa ja lapse suhtlemine ebapiisav.

Vahepeal on 3-4 nädalased ajavahemikud, millisel avaldajal ei õnnestu lapsega kohtuda.

Avaldaja soovib pojaga pidevalt kohtuda, kuna igatseb tema järele. Avaldaja soovib kokku

leppida lapsega suhtlemise korra kohtuliku kompromissina. Avaldaja on seisukohal, et AS

teostab vanema õigusi vastuolus lapse huvidega ja rikub PkS § 50 lg 4. Avaldaja soovib, et

poeg jääks elama tema juurde, kuna sel juhul oleksid poolte vahelised pinged ja emotsioonid

maha rahunenud ja pooled suudaksid väärikalt ja ausalt lapsega suhelda. Avaldaja ei tee AS

takistusi lapsega suhtlemisel ja ei nõua lapsele elatist. Avaldaja on seisukohal, et temal on AS

paremad elamistingimused lapsele. Avaldajale kuulub maja XXX vallas ja 2-toaline korter

XXX. Avalda saab ise planeerida oma tööpäeva, kuna ta on OÜ juhatuse liige. Avaldaja

andmetel kuulub AS korteriomand asukohaga XXX, kus elavad AS, tema ema ja 2 last ja

poolte poeg. AS viibib pidevalt tööl ja lapse eest hoolitseb vanema, kuid lapse eest võib

hoolitseda ja vahetul kasvatada avaldaja. Juhul, kui kohus ei määra lapse elukohaks isa

elukohta palub avaldaja kohtul määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord.

Puudutatud isiku ASseisukoht

Kirjalikes vastuväidetes kohtule vaidleb AS vastu nõudele, et laps jääks elama avaldaja juurde

ja palub jätta avaldus rahuldamata. AS ei ole kunagi põhjendamatult takistanud isa ja poja

suhtlemist. Poolte kooselu lõppes NM vägivaldse käitumise tõttu. Avaldaja juures toimuvad

pidevalt lärmakad peod, mille juures viibimine mõjub negatiivselt lapse psüühikale. Samuti

räägib avaldaja lapsele halbu asju. Lapsel on krooniline haigus ning igal hetkel võib

vallanduda haigushoog ja siis tuleb teha protseduure mida hageja ei oska teha. Seetõttu

kardab kostja lubada last hageja juurde ööbima ning puhkusele. AS käitumine teenib eelkõige

poja huve ning seetõttu ei sobi avaldaja poolt pakutav lapsega suhtlemisviis. Seega on AS

vastu, et laps suhtleks avaldajaga katkematult 48 tundi ning avaldaja võtaks lapse kaheks

nädalaks reisile kaasa. Avaldaja märgib, et soovib osa võtta lapse kasvatamisest, kusjuures

viimasel ajal ei maksa avaldaja üldse lapsele mingit elatist. AS elutingimused ei ole avaldaja

omadest palju halvemad. Laps käib lasteaias ning seega on väär hageja väide, et laps on ilma

hoolitsuseta ja, et ainult vanaema hoolitseb tema eest. Laps elab koos oma ema, vanaema ning

venna ja õega, kellesse laps on kiindunud. Lapse emalt äravõtmine avaldaks lapse psüühikale

negatiivseid tagajärgi. Laps peab elama oma ema juures ning ainult erandlikel asjaoludel mis

aga antud asjas puuduvad, võib last emalt ära võtta.

NMesindaja seisukoht

Lapse esindaja ei pea otstarbekaks ega mõistlikuks lapse väljakujunenud elukorraldust muuta.

Avaldaja on siiani jätnud kasutamata võimaluse poja ülalpidamisel näiteks elatise regulaarse

tasumise läbi osaleda, et seeläbi juba aegsasti poja heaolu kindlustamiseks ettevalmistusi teha.

Pelgalt majanduslikust kindlustatusest ei saa lapse elukoha määramisel lähtuda. Laps elab

koos ema, vanaema ja ema vanemate lastega hästi korrastatud 3-toalises korteris. Läbisaamine

ema, vanaema ja ema vanemate lastega on soe ja mõistev. Väikesel poisil on õigus

usalduslikule lähisuhtele oma emaga, vanaemaga ja vanemate vendade-õdedega. N käib kodu

lähedal lasteaias, lapse toimetulek on hea. Tundub arusaamatu, miks peab kohus omavahel

lähedased lapsed lahutama ja muutma sisuliselt kõikide AS laste senist elukorraldust. NM

avaldusest ei nähtu, et poja eraldamine lapse jaoks turvalisest perekonnast oleks lapse huvides

või, et poeg oleks ema juures ohustatud või halvasti hooldatud. N on alles 4-aastane ja

keeruline on lapsele seletada, miks hakkab tema elama emast eraldi ja vanemad lapsed jäävad

ema juurde. Lapse elukoha muutus on põhjendamatu ja vastuolus lapse õigusega rahulikule

väljakujunenud ja stabiilsele elukorraldusele. Lapse jaoks on praeguses olukorras oluline

stabiilsus, turvalisus ja püsiv kiindumussuhe, mida ema lapsele võimaldab. Püsiva

kiindumussuhte lõhkumine ja emast ja vanaemast ja vanematest õdedest-vendadest

eraldamine ei ole lapse huvides. Lapse esindaja on seisukohal, et lapsele põhjustab elukoha

muudatus soovimatuid tagajärgi ja lapse huvides on, et ta saaks jätkata elu ema elukohas.

Lapsega suhtlemise korra määramise nõude osas esindaja seisukoht on, kuivõrd lapse

vanemad ei ole omavahel isa ja lapse suhtlemise korras kokku leppinud, peab lapsega

suhtlemise korra määrama kohus eelkõige lähtuvalt lapse õiguste ja huvide kaitsest. Lapse

huvides on elu jätkamine ühes kindlas elukohas ja suhelda lapse jaoks arusaadava korralduse

alusel isaga.

Eestkosteasutuse seisukoht

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et lapse elukohaks

tuleks määrata AS elukoht. Laps vajab stabiilset elu- ja arenemiskeskkonda. Lapsel on hetkel

kindel elurütm ning kasvamiseks kena ja rahulik kodu.

Lapsele on isaga kokkusaamised väga olulised, kuna laps peab saama regulaarselt ja

takistuseta suhelda ka oma lahus elava vanemaga. Avaldajale tuleb kindlaks määrata lapsega

suhtlemise kord.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, poolte esindajad, lapse esindaja ja Tallinna linna

esindaja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus

tuleb lapse elukoha määramise nõudes jätta rahuldamata ja kinnitada alternatiivse nõudena

esitatud suhtlemiskord.

Poolte vahel puudub vaidlus lapsega suhtlemise korra määramise nõudes. 03.09.2007. a

toimunud kohtuistungil saavutasid pooled lapsega suhtlemise korra osas kokkuleppe ja

paluvad juhul, kui kohus ei rahulda lapse elukoha määramise nõuet, kinnitada poolte

kokkulepe. Pooled vaidlevad lapse elukoha üle.

PkS § 51 kohaselt vanemate lahuselu korral lapse elukoha vaidluse kumma vanema juures

laps elab, lahendab vanema nõudel kohus. PkS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse

läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest.

Kohus lähtub lapse elukoha määramise hindamisel lapse parimatest huvidest. Laps elab

hetkel koos ema, vanaema ning vanema õe ja vennaga. Nelja aastasele N on tagatud head

elutingimused ning igakülgne ja turvaline areng, mistõttu kohus ei näe põhjust, miks peab

lapse elukorraldust muutma ning eraldama teda emast. Lapse huvides on elada emaga ja

jätkata väljakujunenud stabiilset ja turvalist elurütmi. NM avaldusest ei nähtu, et poja

eraldamine emast oleks lapse huvides või, et poeg oleks ema juures ohus või halvasti

hooldatud. Samuti ei ole asja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud, et ema ei täida

oma kohustust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning teostaks vanema õigusi

vastuolus lapse huvidega. Lapse isa elab koos uue elukaaslasega, mis ei ole kindlasti lapse

huvides tema elukoha määramisel.

Kohtule esitatud lapse esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiobi kirjaliku seisukohaga on

tõendamist leidnud, et nelja aastane NMil elab koos ema, vanaema ja ema vanemate lastega

hästi korrastatud 3-toalises korteris. Läbisaamine ema, vanaema ja ema vanemate lastega on

soe ja mõistev. N käib kodu lähedal lasteaias, lapse toimetulek on hea. Püsiva

kiindumussuhte lõhkumine ja emast ning vanaemast ja vanematest-õdedest vendadest

eraldamine ei ole lapse huvides. Lapse elukohaks peab jääma ema elukoht ning lapsele peab

olema tagatud õigus mõistlikul viisil suhelda isaga.

Tallinna linna esindaja kirjaliku seisukohaga on tõendatud, et lapsel on hetkel kindel elurütm

ning kasvamiseks kena ja rahulik kodu. Samas leiab eestkosteasutus, et lapsele on isaga

kokkusaamised väga olulised, kuna laps peab saama regulaarselt ja takistuseta suhelda ka oma

lahus elava vanemaga. Avaldajale tuleb kindlaks määrata lapsega suhtlemise kord.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhindudes lapse huvidest tuleb alaealise NM elukohaks

jätta ema elukoht. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus ja lapse esindaja vandeadv. Tiina

Mare Hiob. Lapsele peab olema tagatud õigus mõistlikul viisil suhelda isaga. Seega kuulub

kinnitamisele alternatiivnõudena kohtule esitatud lapsega suhtlemiskorra määramise nõude

osas poolte kokkulepe.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg

1 ja § 430 lg 3 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas suhtlemise

korraldamise nõudes lõpetamisele.

Maie Seppo

kohtunik