3-07-1306/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

3-07-1306

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2007 Tallinn

Haldusasja number

3-07-1306

Haldusasi

E.L. ja P.K.i kaebused Keskkonna-ministeeriumi 29.05.2007

kirjas

nr

13-3-3/24855-3

väljendatud

keskkonnamõju

hindamise

aruandele

antud

heakskiidu

õigusvastasuse

tuvastamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebuse esitaja: E.L.

Kaebuse esitaja: P.K.

kaebuse esitajate esindaja: Urmas Kiik

Vastustaja: Keskkonnaministeerium

vastustaja esindaja: Helena Ambrozevits

Kolmas isik: AS Steri

kolmanda isiku esindaja: Ulla Belovas

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.L. ja P.K.i kaebused rahuldamata.

2. Mõista E.L.lt AS’i Steri kasuks välja menetluskulu 1000 (üks tuhat) krooni.

3. Mõista P.K.ilt AS’i Steri kasuks välja menetluskulu 1000 (üks tuhat) krooni.

Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

2

I KAEBUSE ESITAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Halduskohtule esitatud kaebustes taotlevad E.L. ja P.K., et kohus tunnistaks õigusvastaseks

Keskkonnaministeeriumi toimingu, mis seisneb AS-i Steri kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga

steriliseerimisseadme kasutamise keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmises.

Kõnealuse heakskiidu andis Keskkonnaministeerium 29.05.2007 AS-le Steri adresseeritud kirjas

nr 13-3-3/24855-3. Kaebuse esitajad märgivad, et nad on menetlusosalisteks AS-i Steri

kiirgustegevusloa muutmise taotluse avatud menetluses ning elavad steriliseerimiskeskuse

naabruses. Oma kaebuses esitatud seisukohti on kaebuse esitajad täpsustanud halduskohtule 03.

septembril 2007 esitatud vastuväidetes vastustaja kirjalikule seletusele.

2. Kaebuse esitajad leiavad, et keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande

heakskiitmine kujutab endast kiirgustegevusloa muutmise menetluses küll kõigest ühte

menetlustoimingut, ent oma sisult on see kõige olulisema kaaluga kogu protsessis ning määrab

tegelikult ära loa muutmise otsustamise. Kuivõrd otsustaja peab keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 24 lõikest 1 tulenevalt tegevusloa

andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi,

siis tähendaks käesolevas asjas KMH aruande heakskiitmata jätmine oluliselt laiemat

otsustusruumi kiirgustegevusloa väljaandmise otsustamisel, kuivõrd muid kiirgustegevusloa

väljaandmisest keeldumise aluseid teadaolevalt ei esine.

3. Kaebuse esitajate hinnangul on KMH toimunud pealiskaudselt ning Keskkonnaministeerium

ei oleks tohtinud aruannet heaks kiita.

4. Esmalt leiavad kaebuse esitajad, et aruanne ei vasta KeHJS § 20 lg 1 nõuetele, kuna ei ole

selge kavandatava kiirgustegevuse vajadus Eestile, alternatiivid, vastavus säästva arengu

põhimõtetele jm. Kaebuse esitajate väitel jääb arusaamatuks, miks leiab vastustaja, et need

puudused on väheolulised ning aruandest ei selgu, miks asutatakse steriliseerimistehas Eestisse

ning milline on Eesti riigi avalik huvi selle tehase rajamisel, samas kui on olemas ilmne avalik

huvi tehase rajamise vastu. Samuti leiavad kaebuse esitajad, et steriliseerimiskeskuse asukoht

oleks tulnud seetõttu valida eemale elumajadest ja sotsiaalhoonetest, ent ei nähtu, et sellist

alternatiivi isegi kaalutud oleks. Samuti leiavad kaebuse esitajad, et aruande heakskiitmisel ei

ole vastustaja arvestanud, et steriliseerimiskeskuse asukoha vastu on andnud oma allkirja 3000

inimest.

5. Teiseks on kaebuse esitajad seisukohal, et äärmiselt puudulikult on hinnatud

steriliseerimistehase rajamisega kohalikele elanikele kaasnevat stressi. Kaebuses rõhutatakse, et

KeHJS § 20 lg 1 p 6 kohaselt tuleb aruandes käsitleda kavandatava tegevuse ja selle

alternatiivide eeldatavat mõju inimese tervisele ja heaolule ning märgitakse, et stressitekitav on

ainuüksi teadmine, et inimese kodu naabruses asub oluline ohuallikas. Kaebuse kohaselt on

mitmed kohalikud elanikud avalikel aruteludel ning oma kirjalikes avaldustest otsesõnu väitnud,

et tehase loomine tekitab neile stressi. Samuti märgitakse kaebuses, et stress on konkreetne

objektiivne nähtus ning hirmust tulenev stress ei saa iseenesest olla vähem tõsiseltvõetav, kui

otsestest füüsilistest faktoritest tulenev stress. Samas on ka hirmust tuleneva stressi algpõhjus

ikkagi kõnealune kiirgustegevus, mille äralangemisel kaoks ka stress. Niivõrd tõsiste signaalide

olemasolu korral on KMH aruanne, mis ei hinda stressi põhjustamist kavandatava tegevusega

vastava uuringu kaudu, tõsiselt vastuolus KeHJS § 20 lg 1 p-ga 6. Kaebuses heidetakse ette, et

KMH aruandes ei ole psühholoogilist stressi hinnatud, kuigi paljude isikute avaldustest nähtub

stressi tekkimine ja elukvaliteedi langemine. Kaebuse esitajad ei nõustu KMH aruande

järeldustega, et inimestes põhjustab stressi peamiselt teadmatus tehast puudutavate küsimuste

osas. Kohalikud elanikud on sunnitud hirmus elama eelkõige asjaolu tõttu, et kiirgustehas,

millega kaasnevaid riske 100 %-liselt ei ole võimalik maandada, ehitati keset asulat. Lisaks

3

leiavad kaebuse esitajad, et stressi vähendamise meetodina ei ole inimeste täiendav

informeerimine ilmselt tulemuslik.

6. Kolmandaks leiavad kaebuse esitajad, et piisavalt pole uuritud kavandatava tegevuse mõju

piirkonna kinnisvara hindandele. Kaebuse kohaselt on KMH aruandes kajastamist leidnud

ekspertide hinnangud paljasõnalised ning oma järeldustes kahtlusi tekitavad. Kui avalikkuse

suhtumine

kiirgustehasesse

on

negatiivne,

peaks

väide,

et

tehase

ümbruskonnas

kinnisvarahinnad ei lange, kindlasti põhinema uuringule.

7. Neljandaks märgivad kaebuse esitajad, et keskkonnamõju hindamise käigus ei ole uuritud,

kuidas mõjutab keskuse ümbruskonna elanikke ja nende vara steriliseerimisele viidava materjali

transportimine keskusesse ja sealt ära. Kaebuse esitajad selgitavad, et KMH aruandes toodud

kauba veo skeemil on märgitud, et käitiseni viiv tee on asfalttee ja vaid üliväikses ulatuses,

kruusatee, mis on selgelt väär, kuna tegelikkuses on suur osa asfaltteena märgitud teest

mustakattega tee, samuti on osaliselt keelatud sel teel sõita raskeveokitega, kusjuures kevadeti

ja sügiseti on Alliku küla ja Paldiski mnt vaheline maanteelõik peaaegu läbitamatu. Samuti on

ebapiisavalt uuritud võimalikke avariikolukordi, sh seoses terrorismiaktidega kiirgusallikate

transpordil.

8. Viiendaks heidavad kaebuse esitajad KMH aruandele ette, et selles ei ole uuritud osooni

tekkega seonduvat. Kaebuse kohaselt tekitab osoon üldiselt teadaolevalt sudu, aga samuti

ateroskleroosi. Seetõttu peaks aruanne kindlasti sisaldama analüüsi ja teavet osooni leviku ning

mõjude kohta inimese tervisele.

9. Kuuendaks on kaebuse esitajate hinnangul küsitav ka KMH aruande kokkuvõttes esitatud

järeldus,

et

terrorismioht

on

kaduvväike.

Viitega

KMH

aruande

lisana

esitatud

Siseministeeriumi 08.08.2006 vastusele A. K. järelpärimisele, märgitakse kaebuses, et

terrorismiohu realiseerumine on „pigem vähetõenäoline“, mitte aga „kaduvväike“ või „väga

vähetõenäoline“.

10. Viimaks heidetakse kaebuses ette seda, et KMH aruandes ei hinnata kiirgusallika mõjusid

kiirgusallika maksimumvõimsusest lähtuvalt. Kiirgusallika maksimumvõimsuse puhul oleks

selle aktiivsus 37 pBq, ent KMH aruandes lähtutakse mingil põhjusel aktiivsusest 7,4 pBq ehk

kiirgusallikast, mida võidakse korraga transportida. Ka leiavad kaebuse esitajad, et kiirguse

mõju inimtervisele on KMH aruandes hinnatud puudulikult.

11. Kokkuvõttes ei nõustu kaebuse esitajad Keskkonnaministeeriumi keskse teesiga, et kuna

keskkonnaohu tõenäosus on kavandatava tegevuse puhul väga väike, ei ole muude küsimuste

puudulik käsitlemine KMH aruandes otsustava tähtsusega. Kaebuses rõhutatakse, et riskide

hindamisel ei saa lähtuda väitest, et kui ohu tekkimise tõenäosus on väike, siis risk puudub –

riski olulisus on ohu esinemise tõenäosusega küll seotud, ent see on vaid üks riskiga seotud

aspekt. Teine riski olulisust määrav aspekt on tekkida võiva kahju ulatus. Käesoleval juhul on

KMH aruandes suures osas hindamata jäetud aga see, millised on tagajärjed juhul, kui oht siiski

realiseerub. Analüüsimata on see, mis juhtub, kui kiirgusallikas jääb varjestamata inimliku või

käitise süsteemi vea tõttu – selles osas on märgitud ainult, et senise steriliseerimiskäitiste 50-

aastaste ajaloo jooksul on selliseid juhtumeid olnud kolm ning kõrvalised isikud nendes

kannatada saanud ei ole.

4

II VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Keskkonnaministeerium leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.

13. Esmalt märgib vastustaja, et keskkonnaminister hindab ja otsustab, kas AS Steri planeeritav

kiirgustegevus vastaks praegustes tingimustes seaduses sätestatud nõuetele, võttes aluseks AS

Steri poolt esitatud andmed, Kiirguskeskuse poolt sooritatud sõltumatud arvutused ja

kohapealsed mõõtmised, keskkonnamõju hindamise tulemused ning avalikkuse poolt esitatud

vastuväited ja ettepanekud. Vastustaja ei nõustu väitega, et KMH aruande heakskiitmine määrab

tegelikult ära loa muutmise otsustamise, märkides, et KeHJS § 24 lõike 2 kohaselt võib otsustaja

tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel jätta KMH tulemused või aruandele

lisatud keskkonnanõuded arvestamata.

14. Teiseks rõhutab vastustaja, et kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kasutamine puhul ei pea

kiirgusseaduse (edaspidi KgS) järgi loa menetlemisel kohaldama avatud menetluse sätteid ning

KeHJS alusel ei tule automaatselt läbi viia keskkonnamõju hindamist ning AS-i Steri tegevuse

KMH ülesandeks oli selgitada Keskkonnaministeeriumile kui kiirgustegevusloa andjale,

kohalikele elanikele ja laiemale avalikkusele kavandatava tegevuse sisu ja hinnata sellega

kaasneda võivaid ohte.

15. Kaebuses viidatud KMH aruande sisuliste puudustega seoses on vastustaja esitanud

alljärgnevad seisukohad:

16. KeHJS § 20 lõike 1 punkt 1 ei sätesta otseselt, et KMH aruandes tuleks anda hinnang selle

kohta, missugune on objekti vajadus Eesti jaoks. KMH aruandes on kõige olulisem kavandatava

tegevuse keskkonnamõju hinnangu osa, millest peab selguma, kas kavandatava tegevusega

kaasneb negatiivne keskkonnamõju või mitte ning missugused võivad olla selle tagajärjed.

17. KMH käigus käsitletavad alternatiivid on nimetatud KMH programmi punktis 3, milleks

olid võimalikud alternatiivtehnoloogiad, alternatiivsed varjestusvõimalused ning lisavõimalused

ohutusnõuete täitmiseks. Kuna AS Steri steriliseerimiskeskus on valminud, on vastustaja

seisukohal, et uute alternatiivsete asukohtade detailne analüüsimine ei ole vajalik. Ettevõtte

suhtes oleks see proportsionaalne ainult siis, kui KMH tulemusel oleks selgunud, et kavandatava

tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik leevendada ega vältida.

18. Jätkuvalt leiab vastustaja, et KMH aruandes säästva arengu põhimõtete järgimist puudutava

peatüki puudumine ei ole loa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel esmatähtis, kuna

AS Steri märkis oma 17. jaanuari 2007 kirjas nr 4, et on steriliseerimiskeskuse rajamisel

lähtunud säästva arengu põhimõtetest juba esmase tehnoloogia valikul.

19. Mis puutub kohalike elanike vastuseisu, siis leiab vastustaja, et avatud menetluse algatamise

ning keskkonnamõju hindamise käigus igaühele antud ettepanekute ja vastuväidete esitamise

võimalusega on kohalikele elanikele tagatud piisav võimalus otsustusprotsessis osaleda.

20. Seoses kaebuse esitajate väidetega stressi kohta märgib vastustaja, et KMH eksperdid on

asunud seisukohale, et puudub teaduslikult dokumenteeritud otsene seos radiatsiooni taseme ja

psühholoogilise stressi või heaolu vahel ning seda on väga raske hinnata; keskkonnas asetsev

kiirgusallikas ei saa tekitada iseenesest ei psühholoogilist stressi ega madalat heaoluseisundit.

Vastustaja

rõhutab,

et

KMH

aruannet

on

täiendatud

ekspertide

hinnanguga,

et

steriliseerimiskeskus ei kujuta endast kõrgendatud terrorismiohuga objekti ning ka

lennukatastroofi tõenäosus on hinnatud kaduvväikeseks, samuti ei ole Päästeameti hinnangul

tõenäoline punkrit purustava koguse lõhkeaine toimetamine steriliseerimiskeskusesse. Samuti

on aruandes käsitletud võimalikke meetmeid inimeste hirmude vähendamiseks ja ärahoidmiseks

(nt jätkata selgituste andmist tehnoloogia kohta, rakendada ohutuse näitlikustamiseks ja

teadlikkuse ning turvatunde suurendamiseks pidev avalikult nähtav kiirgusfooni seire jne).

5

21. Vastustaja leiab, et seaduses puudub viide selle kohta, et kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks tuleb automaatselt teha uuringud

tegevuse mõjuala keskkonnaseisundi määramiseks ja kavandatava tegevusega kaasneva

keskkonnamõju hindamiseks. Seadus kohustab KMH aruandes andma adekvaatse ja põhjaliku

teabe kavandatava tegevuse, sellega kaasneva eeldatava mõju, negatiivse mõju leevendamise või

vältimise võimaluste jms kohta, kuid ei ole reglementeeritud, missuguseid andmeid tuleb

hinnangu andmiseks kasutada ning kuidas neid tuleks koguda. KMH algatamisel pidas

Keskkonnaministeerium vajalikuks põhjalikult hinnata AS-i Steri kavandatava tegevusega

kaasnevat võimalikku mõju ning avalikustada selle tulemused, kuid ei nimetanud, missuguseid

materjale ja andmeid tuleks KMH tegemisel kasutada. Samuti puudusid kinnitatud KMH

programmis viited keskkonnauuringute tegemise kohustusele.

22. Vastustaja leiab, et steriliseerimiskeskuse mõju kinnisvaraturule on käsitletud KMH aruande

punktis 4.8.1 ning seda mõju on hinnanud kaks teineteisest sõltumatut eksperti.

23. Samuti on vastustaja hinnangul aruandes hinnatud kaupade transpordiga seonduvat (punktis

8.4.). Toodud hinnangus on kajastatud, et veetava kauba väikese tiheduse tõttu on autode

kogukaal suhteliselt väike ning teedele lisanduva koormuse mõju võib lugeda tühiseks.

Lumesulamisperioodil teedele koormuspiirangumärkide paigaldamisel korraldatakse piirangu

mõjualasse jäävate kaupade transport selleks perioodiks ümber. Vastustaja leiab lisaks, et

kuivõrd AS Steri tootmishoone asub tootmismaal, tuleb selles piirkonnas arvestada suurema

liiklustiheduse ja kaupade transpordiga kaasneva mõjuga.

24. Osooni mõju ümbruskonna keskkonnale on vastustaja väitel käsitletud KMH aruande

punktis 4.5. Töös on leitud, et AS Steri peab tabelis taotlema välisõhu saasteluba. Vastustaja

märgib, et kuna osoon on väga aktiivne gaas, mis pärast tekkimist laguneb hapnikuks ning kuna

lähimad elamud asuvad paarisaja meetri kaugusel, siis osoon nendeni ei jõua, sest laguneb enne

seda juba hapnikuks. Seetõttu AS-i Steri tegevusest tekkinud osoon ei saa mõjutada negatiivselt

elanike tervist, missugusele järeldusele on ka KMH aruandes jõutud.

25. Samuti selgitab vastustaja, et KMH aruande kohaselt on AS Steri esmase evakuatsiooni

piirkonna raadius 500 m. Aruandes on välja toodud, et kui kiirgusallikas Co-60 aktiivsusega 7,4

PBq asub õhus 1 m kõrgusel maapinnast, võib ilma igasuguse varjestuseta avariidoosi 5 mSv

saamiseks viibida allikast: 100 m kaugusel 3 minutit; 500 m kaugusel 7 tundi ja 1000 m

kaugusel 19 päeva. Samuti on välja toodud, et kiirgusallika suurema aktiivsuse puhul lüheneb

vastav aeg võrdeliselt aktiivsuse kasvule. Samuti on välja toodud, et varjestuse olemasolul

näiteks 20 cm paksuse kiviseina taga nõrgeneb kiirgusintensiivsus umbes 5 korda. Aruande

peatükis 4.10 on välja toodud, et orienteeruvalt võib 7,4 PBq aktiivsusest tekitatud mõjuala Co-

60 aktiivsusega 37 PBq mõjualast lugeda 5 korda väiksemaks. Vastustaja möönab, et

kiirgusallika mõjuala raadiust täisvõimsusel so 37 PBq ei ole aruandes välja toodud, kuid seda

on võimalik välja arvutada omamata selleks erialaseid teadmisi – varjestuseta avariidoosi 5 mSv

saamiseks võib viibida allikast 200 m kaugusel 3 minutit; 100 m kaugusel 36 sekundit jne.

III KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

26. AS Steri leiab, et kaebus ei ole põhjendatud, leides, et keskkonnamõju hindamise aruanne

vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele. Samuti märgib kolmas isik, et huvitatud isikutele,

sealhulgas kaebuse esitajate küsimustele vastamiseks on korraldatud mitmeid teabepäevi ning

imestust tekitavad kaebuse esitajate väited, nagu tekitaksid teabepäevad kohalikele lisastressi.

Kolmas isik tõdeb, et igasugune tööstuslik tegevus võib endaga kaasa tuua teatud mõjutusi, ent

sellise tegevuse täielik välistamine ei ole mõeldav. Samuti rõhutab kolmas isik, et KMH aruande

heakskiitmine ei mõjuta kuidagi kaebuse esitajate õigusi. Kolmas isik palub kaebajatelt välja

mõista tema kantud menetluskulud.

6

IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

27. Kohus, kaalunud menetlusosaliste väiteid ja seisukohti ning hinnanud asjas kogutud

tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Esiteks

leiab kohus, et kaebuse esitajatel puudub kaebuse esitamiseks vajalik põhjendatud huvi

vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks (I) ning teisalt ei anna ka kaebuse esitajate

väited keskkonnamõju hindamise aruande puudulikkuse kohta alust väita, et aruanne on

õigusvastaselt heaks kiidetud (II).

28. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 kohaselt on õigus kaebusega

haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda isikul, kellel on

selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasolu on kaebeõiguse aluseks oleva

kriteeriumina nimetatud ka keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises

üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi

konventsiooni) artikli 9 lõike 2 punktis a. Põhjendatud huvi haldusakti või toimingu

õigusvastasuse tuvastamise suhtes saab isikul olla aga eelkõige juhul, kui taotletav tuvastus

aitaks isikut edaspidi enda õiguste ja huvide kaitsel. Haldusakti või toimingu õigusvastasuse

tuvastamine ei saa olla isikule eesmärgiks omaette, vaid vastav tuvastus peab olema vajalik

mingisuguse kaugema eesmärgi saavutamiseks. Sellest tulenevalt saab isikul põhjendatud huvi

olla siis, kui taotletav tuvastus aitab tal seda kaugemat eesmärki saavutada ning vastupidi – kui

on ilmne, et vaidlustatava haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebuse esitajat

eelnimetatud kaugema eesmärgi saavutamisele lähemale ei vii, tuleb tõdeda ka tuvastusnõude

esitamise eelduseks oleva põhjendatud huvi puudumist.

29. Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt on kaebuse esitajate kaugemaks eesmärgiks see, et

AS Steri kõrgaktiivse kiirgusallikaga steriliseerimisseadet Allliku külas asuvas tehases kasutama

ei hakkaks. Teisisõnu soovivad kaebuse esitajad saavutada seda, et AS-ile Steri ei antaks

kiirgusallika kasutamiseks vajalikku kiirgustegevusluba. Kohtu hinnangul ei ole sellise eesmärgi

saavutamiseks keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise õigusvastasuse tuvastamine ei

vajalik (luba saab vaidlustada ilma keskkonnamõju aruande heakskiitmise vaidlustamiseta) ega

isegi mitte kasulik

(keskkonnamõju aruande heakskiitmise vaidlustamine ei anna

kiirgustegevuse loa hilisemal vaidlustamisel kaebajatele mingeid eeliseid). Keskkonnamõju

hindamise aruande heakskiitmise õigusvastasuse tuvastamine ei takistaks iseenesest mingil moel

AS-ile Steri kiirgusallika kasutamiseks vajaliku loa andmist ega tooks vältimatult kaasa loa

õigusvastasust. Nimelt leiab kohus alltoodud põhjendustel, et AS-le Steri kiirgusallika

kasutamiseks vajaliku kiirgustegevusloa andmiseks ei olnud keskkonnamõju hindamise

läbiviimine sootuks vajalik ning seetõttu ei saaks ka mistahes puudused keskkonnamõju

hindamise menetluses, sealhulgas keskkonnamõju hindamise aruande väidetav puudulikkus loa

suhtes tehtava otsustuse õiguspärasust mõjutada.

30. Vastustaja selgitusest nähtuvalt andis Keskkonnaministeerium 04. jaanuaril 2006 AS-le Steri

kiirgustegevusloa kiirgusallika hoidmiseks Alliku külas asuvas tehases. 07. veebruaril 2006

esitas AS Steri taotluse kiirgustegevusloa muutmiseks seoses kavatsusega hakata loas nimetatud

aadressil asuvas tehases hoitavat kiirgusallikat kasutama meditsiinitarvete steriliseerimiseks

kiirgusallikast lähtuva gammakiirgusega.

31. Kiirgustegevusloa muutmist reguleerivad KgS § 25 ning keskkonnaministri 29. aprilli 2004

määrus nr 41 „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse

tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa

vormid” (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 41). KgS § 25 lõikes 1 sätestatakse

kiirgustegevusloa muutmine kiirgustegevuse, kiirgustegevusloa omaniku andmete või

õigusnormide muutumise korral. Seejuures sätestatakse keskkonnaministri määruse nr 41 § 7

lõikes 1, et KgS § 25 lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel muudab loa andja

7

kiirgustegevusluba 30 päeva jooksul muudatuse tegemise vajadusest teada saamisest. Sama

paragrahvi 2. lõikes sätestatakse aga, et kui kiirgustegevusloa omaja teavitab loa andjat KgS §

24 punktis 4, 5 või 7 nimetatud muudatuste kavandamisest, otsustab loa andja 10 päeva jooksul

uue kiirgustegevusloa taotluse esitamise vajaduse. AS-i Steri taotlus kiirgustegevusloa

muutmiseks näib vastavat punktile 4 ehk sisuliselt teatas AS Steri kavatsusest muuta

kiirgustegevusloas määratud kiirgustegevust, kavatsedes hakata kiirgusallika hoidmise asemel

seda kasutama. Saanud AS-lt Steri teabe kiirgustegevuse muutmise kavatsuse kohta, oli

Keskkonnaministeeriumil eeltoodud sätetest tulenevalt valida kahe alternatiivi vahel, so kas

muuta kiirgustegevusluba 30 päeva jooksul vastava vajaduse teadasaamisest või nõuda AS-lt

Steri 10 päeva jooksul uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist. Sisuliselt tähendanuks teine

alternatiiv varasema kiirgustegevusloa muutmisest keeldumist. Niisiis oli kiirgustegevusloa

muutmise aluse esitamisel haldusorganil kaalutlusõigus küsimuses, kas kiirgustegevuses

kavandatav muudatus on selline, mis nõuab uue kiirgustegevusloa taotlemist või on võimalik

teha muudatus olemasolevas kiirgustegevusloas. Uue loa taotlemist Keskkonnaministeerium

AS-lt Steri aga ei nõudnud.

32. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamine ette nähtud juhuks, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kuigi eeltoodud sätte

kohaselt nähakse keskkonnamõju hindamine ette ka tegevusloa muutmise puhuks, tuleb esmalt

arvestada kiirgustegevusloa muutmise regulatsiooni eripäraga. Nagu kohus eelpool märkis, ei

ole kiirgustegevusloa muutmise näol tegemist tavapärase haldusakti muutmisega. KgS-s

sätestatud kiirgustegevusloa muutmine on formaalne toiming, millega Keskkonnaministeerium

korrigeerib välja antud luba vastavalt talle teatavaks saanud kavandatavale kiirgustegevuse

muudatusele. Seejuures juhul, kui kiirgustegevusloa omaja kavandab KgS § 24 punktides 4, 5

või 7 nimetatud muutust, tuleb Keskkonnaministeeriumil hinnata seda, kas tegemist on

kiirgusohutuse seisukohast olulise muutusega või mitte.

33. Leides, et tegemist on olulise muutusega, võib Keskkonnaministeerium KgS § 25 lg 2

kohaselt nõuda, et loa omaja esitaks uue kiirgustegevusloa taotluse. Eelnevast tulenevalt on

kiirgustegevusloa tingimuste muutmise sisulise hindamise vajalikkus ette nähtud vaid juhuks,

kui kavandatav muudatus on kiirgusohutuse seisukohast oluline. Kohtu hinnangul tuleb

siinkohal KgS § 25 lõikes 3 kasutatud mõistet „kiirgusohutus“ tõlgendada laialt. Kiirgusohutuse

seisukohast olulise muudatusena tuleb seejuures vaadelda ka kõiki selliseid uusi asjaolusid,

mille esinemine varasema kiirgustegevusloa väljaandmise ajal oleks võinud varasema

kiirgustegevusloa väljaandmise üle otsustamist kas sisuliselt või protsessuaalselt muuta. See

tähendab, et kui kavandatav muutus on selline, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju

KeHJS mõistes, on tegemist samuti kiirgusohutuse seisukohast olulise muutusega. See tähendab

omakorda, et keskkonnamõju hindamise läbiviimine eeldab seda, et Keskkonnaministeerium on

KgS § 25 lg 3 alusel nõudnud kiirgustegevusloa omajalt taotluse esitamist uue kiirgustegevusloa

saamiseks.

34. Kiirgustegevusloa muutmiseks ilma uue loataotluse esitamiseks kohustamiseta KgS

keskkonnamõju hindamist ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juba

keskkonnamõju hindamise algatamine on käesoleval juhul olnud põhjendamatu ning seega ei

saaks ka keskkonnamõju hindamisega seotud toimingute väidetav õigusvastasus olla määravaks

kiirgustegevusloa muutmise otsustamisel.

35. Eeltoodust tulenevalt oli keskkonnamõju hindamise algatamine AS-i Steri kiirgustegevusloa

muutmise taotluse menetluses iseenesest

õigusvastane. Sellest tulenevalt ei saaks

keskkonnamõju hindamise menetluses esinenud võimalikud puudused mõjutada otsust

kiirgustegevusloa muutmise kohta. Oluline on, et 2006. aasta veebruaris esitas AS Steri andmed,

millest lähtudes oleks Keskkonnaministeerium pidanud otsustama, kas luba muudetakse või

8

nõutakse uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist. Nõudmata uue taotluse esitamist, võttis

Keskkonnaministeerium juba toona sisuliselt vastu otsuse, et kiirgustegevusluba tuleb muuta.

Otsust algse, st. 04. jaanuari 2006. aasta kiirgustegevusloa nr 06/001 väljaandmise kohta

teadaolevalt vaidlustatud ei ole.

36. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kuivõrd keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise

õigusvastasus ei tingiks iseenesest AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise otsuse õigusvastasust,

siis ei saa kaebuse esitajatel olla põhjendatud huvi nimetatud toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks. Juhul kui Keskkonnaministeerium AS-i Steri kiirgustegevusluba muudab ning

teeb seega võimalikuks kiirgusallika kasutamise ning kaebuse esitajad leiavad, et see otsus

nende huve rikub, tuleb neil vaidlustada nimetatud otsus.

II

37. Kuigi kohus leidis eespool, et kaebuse esitajatel puudub põhjendatud huvi kaebusega

vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus tuleks rahuldamata jätta

ainuüksi sel põhjusel, käsitleb kohus alljärgnevalt siiski ka kaebuse esitajate sisulisi etteheiteid

keskkonnamõju hindamise aruandele ja selle heakskiitmisele ning leiab, et kaebus on ka

sisuliselt põhjendamatu.

38. Esmalt märgib kohus, et keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine on haldusorgani

kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Sisuliselt otsustatakse keskkonnamõju

hindamise aruande heakskiitmisega see, et aruandes esitatud teave on piisav selleks, et aruanne

täidaks KeHJS § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärke. Seejuures ei saa aruande heakskiitmist

õigusvastaseks pidada ainuüksi sel põhjusel, et aruandes ei ole mõningaid konkreetseid küsimusi

kas üldse või kaebuse esitajate meelest piisava põhjalikkusega käsitletud. Kohus saaks aruande

heakskiitmise õigusvastasuse tuvastada juhul, kui aruande heakskiitmisel on rikutud

menetlusnorme või juhul heakskiidetud aruanne on ilmselgelt sedavõrd puudulik, et ei saa oma

eesmärki täita. Käesolevas asjas ei ole kaebuse esitajad väitnud, et aruande heakskiitmisel oleks

rikutud menetlusnorme, küll aga leiavad, et aruanne on sisuliselt puudulik ega vasta seaduses

sätestatud nõuetele. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

39. Kohus nõustub vastustajaga selles, et KeHJS § 20 lõikest 1 ei tulene, et keskkonnamõju

hindamise aruandes tuleks tingimata analüüsida konkreetse kavandatava tegevuse vajalikkust

Eestile ehk teisisõnu seda, miks peaks kõnealune tegevus toimuma just Eesti territooriumil.

Seejuures asjaolu, et Keskkonnaministeerium pidas seda küsimust oluliseks oma 23.11.2006

kirjas, millega keskkonnamõju hindamise aruanne esmalt heaks kiitmata jäeti, ei ole oluline.

Sisuliselt on Keskkonnaministeerium hiljem möönnud, et nimetaud põhjendus aruande esialgsel

heakskiiduta jätmisel ei olnud asjakohane. Kohus nõustub sellega. Puutuvalt kaebuse esitajate

väitesse, et aruandest ei nähtu, milles seisneb avalik huvi AS-i Steri kavandatava tegevuse vastu

Eestis, märgib kohus, et seadusest ei tulene, et ükskõik millise seadusega lubatud

majandustegevuse õigustamiseks Eesti territooriumil peaks olema avalik huvi. Seega näib

põhimõtteliselt väär olevat küsimuse asetus selliselt, et miks mingisugust konkreetset

majandustegevust Eesti jaoks vaja on. Ettevõtlusvabadust ja majandustegevusega tegelemise

võimalusi saab seaduses sätestatud alustel ja muude hüvede kaitsmise eesmärgil küll piirata, ent

sellised piirangud ei saaks põhineda üksnes sellele, et puudub arvestatav avalik huvi konkreetse

majandustegevuse vastu.

40. Mis puutub kaebuse esitajate etteheidetesse seoses sellega, et KMH aruandes ei ole piisavalt

hinnatud kiirgusallikaga steriliseerimistehase alternatiivseid asukohti, siis selleski küsimuses

nõustub kohus vastustajaga ning tõdeb, et olukorras, kus AS Steri oli keskkonnamõju hindamise

algatamise ajaks juba reaalselt rajanud tehase ning toonud sinna kiirgusallika hoidmiseks antud

kiirgustegevusloast lähtudes ka kiirgusallika, ei oleks muude võimalike asukohaalternatiivide

analüüsimine olnud eesmärgipärane. Sisuliselt nähtub, et AS-i Steri jaoks ei olnud

9

keskkonnamõju hindamise algatamise ajaks enam muid asukohaalternatiive peale valminud

tehase asukoha. Ka KeHJS §-s 20 nõutakse tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide hindamist.

Neid asjaolusid arvestades tuleb seega asuda seisukohale, et kõik teised võimalikud

asukohaalternatiivid olid keskkonnamõju hindamise ajaks muutunud AS-i Steri jaoks

ebareaalseteks. Seetõttu ei saa asukohaalternatiivide mittekäsitlemist KMH aruandele ette heita.

41. Ka ei nõustu kohus kaebuse esitajatega selles, et Keskkonnaministeerium oleks pidanud

KMH aruande heaks kiitmata jätma stressi puuduliku käsitlemise tõttu aruandes. Kohtu

hinnangul on KMH aruande peatükis 4.6.2.2. (tlk 29-30) kavandatavast tegevusest lähtuvat

võimalikku stressi igati adekvaatselt käsitletud, leides, et kiirgusallikas iseenesest stressi

tekitada ei saa, küll aga võib selle tingida inimeste interpretatsioon keskkonnas toimuvale.

Asjaolu, et tehase ümbruskonnas elavad inimesed on väljendanud oma muret ja hirmusid

kavandatava tegevuse suhtes, on KMH aruandes välja toodud. Samuti tuuakse aruandes välja, et

need hirmud on enamjaolt põhjendamatud, kuivõrd steriliseerimistehasest lähtuva ohu

realiseerumise võimalus on äärmiselt väike. Seega ei saa väita, et stressi tekkimise võimalust ei

ole aruandes vaadeldud. Siinkohal tuleb silmas pidada sedagi, et KeHJS §-st 2 tulenevalt on

keskkonnamõju hindamise eesmärgiks anda otsustajale teavet, millest lähtudes saaks kaaluda

tegevusloa andmise küsimust. Keskkonnamõju hindamise aruanne ei ole aga ainus allikas,

millest otsustaja kaalumisel lähtuma peab või lähtuda võib. Kohalike elanike vastuseis tehasele,

selleks kogutud allkirjad, samuti kohalike elanike hirmud on Keskkonnaministeeriumile

ilmselgelt teada ning asjaolu, et neid ei ole keskkonnamõju hindamise aruandes kaebuse

esitajate hinnangul piisava detailsusega puudutatud, ei pea andma alust aruande heakskiiduta

jätmiseks.

42. Mis puudutab kaebuse esitajate väiteid, et piisavalt pole hinnatud mõju kinnisvaraturule, siis

ka see seisukoht ei ole põhjendatud ja kohus ei saa sellega nõustuda. Vastustaja seletusest

nähtuvalt olid aruande heaks kiitmise ajaks kavandatava tegevuse mõju kinnisvara väärtusele

hinnanud teineteisest sõltumatult ja erinevatel aegadel kaks eksperti. Kaebuse esitajate

etteheited, et tegemist on ekspertide subjektiivsete hinnangutega, ei ole tõsiseltvõetavad.

Hinnang kinnisvara väärtuse võimaliku muutumise kohta ongi eksperdi hinnang, mis saab

põhineda eksperdi kogemustel ja teadmistel ning igasugused sellised tulevikku-vaatavad

prognoosid on paratamatult teatud määral subjektiivsed. Kohtu hinnangul ei ole mingisuguseid

objektiivseid uuringuid kinnisvara hinna võimaliku muutumise kohta võimalik läbi viia.

Seetõttu leiab kohus, et kinnisvara väärtusele kavandatava tegevusega kaasnevat mõju on

aruandes käsitletud piisava põhjalikkusega.

43. Nõustuda ei saa ka kaebuse esitajate väidetega, et aruanne on ilmselgelt puudulik osas,

milles käsitletakse tehase tegevusega seotud transpordi mõju ümbruskonna teedele. Vastustaja

toob välja, et aruande kohaselt suureneks teede koormus keskmiselt 1-2 keskmise suurusega

kaubaauto võrra nädalas. Kaebuse esitajad ei ole väitnud, et nad sellise väitega sisuliselt ei

nõustu. Nõustuda tuleb aga vastustaja seisukohaga, et selline liikluskoormuse suurenemine on

vähetähtis ning olulise mõjuta.

44. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses on vastustaja usutavalt põhjendanud ka seda,

miks ta pidas keskkonnamõju hindamise aruannet piisavaks osooni tekke käsitluse osas.

Vastustaja toob välja, et kuna lähimad elamud asuvad kiirgusallikast paarisaja meetri kaugusel,

laguneb osoon enne elamuteni jõudmist hapnikuks ning seega ei saa see mõjutada negatiivselt

elanike tervist. Sellele seisukohale ei ole kaebuse esitajad samuti vastu vaielnud.

45. Mis puudutab KMH aruandes toodud seisukohta, et terrorismioht on kaduvväike, siis sedagi

on aruandes piisavalt ja adekvaatselt põhjendatud. Siinkohal tuleb märkida, et lausa

üldteadaolevalt on terrorismi eesmärk võimalikult suure hulga inimeste või varaliste väärtuste

kahjustamine, mistõttu on ilmne ega vaja põhjalikku tõestamist see, et terrorismiakti

toimepanemise tõenäosus AS-i Steri tehase vastu on äärmiselt väike, kuna sellise terroriaktiga

10

põhjustatav kahju oleks lokaalse iseloomuga ning võiks isegi kõige tõsisemate tagajärgede

korral mõjutada vaid väikest hulka inimesi ja vara (plahvatuse korral mõjuraadius maksimaalselt

1,2 km). Olenemata sellest, kas ja kuivõrd erinevad teineteisest terrorismiohule antud hinnangud

„kaduvväike“ ja „pigem vähemtõenäoline,“ on KMH aruandes usutavalt põhjendatud, et

terrorismioht ei ole sedavõrd suur, et peaks välistama kiirgusallika kasutamise kõnealuses

piirkonnas.

46. Seoses kaebuse esitajatele etteheidetega, et KMH aruandes ei ole kajastatud mõju, mis

kaasneb kiirgusallika töötamisega maksimaalvõimsusel, on vastustaja väitnud, et seda on

võimalik ilma erialateadmisteta välja arvutada. Kohtu hinnangul ei saa aruannet pidada sedavõrd

puudulikuks, et see välistaks aruande heaks kiitmise, kui aruandes ei sisaldu mingisuguseid

andmeid, mida samas on võimalik aruandes olemasolevate andmete pinnalt lihtsalt leida.

Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et vastavad andmed on otsustajale aruandest nähtuvad

ning otsustaja saab neid otsuse langetamisel arvesse võtta.

47. Kokkuvõttes leiab kohus, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei pea sisaldama

kõikvõimalike olukordade üksikasjalikku käsitlust ning vastupidiselt kaebuse esitajate

seisukohale leiab kohus, et asjaolu, et ohu realiseerumise tõenäosus on väga väike, määrab

suuresti ka aruandes sisalduva analüüsi vajaliku detailsuse. Seejuures on igati põhjendatud ka

maailma varasema kogemuse arvestamine ning viitamine asjaolule, et kogu maailmas on 50-

aastase praktika jooksul esinenud sarnastes tehastes on avariiolukordi vaid kolmel korral ning et

inimesed ei ole neis kannatada saanud.

48. Viimaks tuleb märkida, et keskkonnamõju hindamise eesmärk ei ole avalikkuse teavitamine

kavandatavast tegevusest. Seega ei saa asjaolu, et avalikkus või huvitatud isikud ei saa

keskkonnamõju hindamise aruandest vastuseid kõigile oma küsimustele, olla aruande heaks

kiitmata jätmise aluseks. Avalikkuse osalemine keskkonnamõju hindamises on tagatud

keskkonnamõju hindamise dokumentide avaliku väljapanekuga ning ettepanekute ja täiendavate

küsimuste püstitamise võimalusega.

V MENETLUSKULUD

49. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi 7. lõike kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi kui poolele. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud

eelnimetatud sätete kohaselt kaebuse esitajate kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, küll on seda aga teinud kolmas isik. Käesolevas haldusasjas on kolmas

isik AS Steri menetluslikult vastustaja poolel, mistõttu tuleb lahendada tema taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajatelt. Kolmas isik taotleb õigusabikulude

hüvitamist summas 6300 krooni. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolev kaebus lahendati kirjalikus menetluses,

kolmas isik on seejuures esitanud kaebuse kohta lühikese ning märkimisväärseid õiguslikke

põhjendusi mitte sisaldava kirjaliku seisukoha. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku kantud

menetluskulude suurus põhjendatud ning kohus peab vajalikuks välja mõistetavate

menetluskulude suurust oluliselt vähendada. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu

suuruseks on 2000 krooni. Seetõttu tuleb kummaltki kaebuse esitajalt mõista kolmanda isiku

kasuks välja menetluskulu 1000 krooni.

Kadriann Ikkonen

kohtunik