2-07-17174/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-07-17174

KOHTUMÄÄRUS

Määruse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Määruse tegemise kuupäev ja koht 13.septembril 2007, Tallinn Kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX Tallinnas) hagi OÜ (registrikood XXX, äriregistrist kustutatud) ja RK’e (isikukood XXX, elukoht: XXX Läänemaal) vastu 149 891.42 krooni saamiseks.

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-17174. 2. Välja mõista OÜ-lt menetluskulud (õigusabikulud) 8 496.00 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kuus) krooni, s h käibemaks summas 1 296.00 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) krooni, RK’e kasuks. 3. Tagastada OÜ-le pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 3 875.00 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. 4. Tagastatav riigilõiv summas 3 875.00 krooni kanda OÜ arveldusarvele nr XXX AS- is Parex banka Eesti filiaalis. 5. Määrus saata punktide 3 ja 4 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.

Avalduse asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ (edaspidi hageja) hagi OÜ (edaspidi kostja 1) ja RK’e (edaspidi kostja 2) vastu 149 891.42 krooni saamiseks.

01.06.2007 kustutati kostja 1 äriregistrist õigusjärgluseta.

06.09.2007 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks ning poole antud tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest.

Kostja 2 nõustus esitatud avaldusega ja palus hagejalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) summas 25 488.00 krooni, s h käibemaks summas 3 888.00 krooni. Hageja leiab, et taotletav summa on ülemäära suur võrreldes kostja lepingulise esindaja tegeliku töömahuga. Hageja peab mõistlikuks menetluskulude suuruseks tasu õigusabile kahe tunni eest kokku summas 4 248.00 krooni (s h käibemaks).

2 Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks.

TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osalev juriidiline isik lõpeb õigusjärgluseta.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 3 875.00 krooni.

TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 4 alusel asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja 2 palub hagejalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) summas 25 488.00 krooni, s h käibemaks summas 3 888.00 krooni. Hageja leiab, et taotletav summa on ülemäära suur. Nimetatud taotlusele lisatud arve kohaselt kulus kostja 2 lepingulisel esindajal vandeadvokaat Tambet Mullari’l antud tsiviilasjas osalemise, s h kostja vastuse koostamise peale, kokku 12 tundi, hinnaga 1 800.00 krooni 1 tund.

Kohus on seisukohal, et arves toodu ei vasta toimiku materjalidest nähtuvale. Arvestades antud tsiviilasja mahtu, keerukust ja kestvust ei ole kostja 2 õigusabikulud summas 25 488.00 krooni põhjendatud. Kohus lähtub põhjendatud ja vajaliku kulu suuruse määramisel järgmistest asjaoludest: kostja esindajana pidi vandeadvokaat tõepoolest tutvuma hagimaterjalidega (millest hagiavaldus oli vormistatud 2-l lehel, nõude aluseks olev liisingleping 12-l lehel koos maksegraafiku ja üldtingimustega; tarbijakäendusleping 3-l lehel; lisaks veel teatised lepingu ülesütlemiseks ja käendatava kohustuse täitmiseks, kumbki 1-l lehel); samuti koostas ta kirjaliku vastuse (t lk 40-42), milline oma üldmahult sisaldab sisulisi vastuväiteid kohtu hinnangul 1/3 ulatuses (ülejäänud osas on tegemist TsMS-i sätete tsiteerimisega) ja taotluse kohtukulude välja mõistmiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et

3 antud juhul on mõistlikuks kostja 2 menetluskulude suuruseks tasu õigusabile 4 tunni eest, mis arvestades toodud tunnitasu on kokku 8 496.00 krooni, s h käibemaks summas 1 296.00 krooni.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok