2-07-13498/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-13498

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.september 2007.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-13498

Tsiviilasi

S K hagi T T vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA S K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA T T , isikukood xxxx elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada sisulise otsusega

Välja mõista T T `lt alates 01.09.2007.a. elatise katteks 01.11.1999.a. sündinud poeg T ülalpidamiseks 1500 /üks tuhat viissada/ krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni S K kasuks.

Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlussse ületulnud hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt alates 01.04.2007 elatise katteks välja mõista xxxx sündinud poeg T ülalpidamiseks igakuuliselt 1800 krooni, kuid mitte vähem kui seaduses kehtestatud miinimumsuurus. Alates 2002. suvest pooled enam koos ei ela. Mõned aastad pärast kooselu lõppemist kostja poja ülalpidamises ei osalenud, samas ei saa öelda, et ta lapse vastu huvi ei tunneks.Viimasel ajal on laps tihti isa juures ja siis on isa kandnud ka tema toidukulud. Samuti on kostja maksnud T lasteaiaga seotud maksed. Kogu ülejäänud eluks vajalik, s.h. lasteaiaga seotud üritused, riided, jalanõud, igapäevane toit, hügieenitarbed, arendavad raamatud, mänguasjad, on ainult hageja kanda. Hageja igakuine sissetulek on ca 4100 krooni, millest võetakse maha veel maksud. Kuludeks on lisaks otseselt lapsega seotud kuludele veel üür igakuseilt ca 1500 krooni, elekter ca 200 krooni kuus, küttepuud ca 6000 krooni aastas, telefon ca 500 krooni, mis sisaldab ka lapse telefoni kõnekaarti. Kuna hageja oma sissetulekute arvelt ei olnud võimeline kõiki vajaminevaid kulusid katma, oli ta sunnitud võtma pangast krediitkaardi, mille igakuine kohustulik tagasimakse on 350 krooni. 1985.87 krooni kulub külmkapi ostmisega seotud liisingmaksete tasumiseks. Pere toidule kulub 2000 krooni. Hagejale teadaolevalt on kostja töötasu küllalt hea. Kuigi kostja elab oma vanemate nimel olevas elamus ja tema peres kasvab ka uuest kooselust sündinud 3.aastane laps, kinnitab tema praegune elustiil igati tema head elujärge. Hageja leiab, et lapse õigustatud vajaduste rahuldamiseks, normaalseks eluks ja arenguks kuluks kokku vähemalt 4500 krooni kuus. Arvestades hageja sissetulekut ja reaalseid võimalusi lapse ülalpidamiseks, on kostjalt mõistlik välja mõista 1800 krooni elatise katteks. Menetluse käigus oli hageja nõus vähendama nõuet 1500 kroonini ja mõistma elaise välja alates 01.09.2007

Kostja vastuväited

Kostja on vastuväited esitanud nii maksekäsu kiirmenetluse etapis kui ka hagile. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole hageja vastu võtnud kostja pakutud abi elukoha leidmiseks. Kuni selle leidmiseni on poeg pidevalt käinud kostja juures, laps on sel ajal kostja ülalpidamisel ja kostja on talle ostnud ka vajaminevaid asju. Kostja kinnitab, et on tasunud poja lasteaia maksud. Hageja töö iseloomust tingitult on poeg ema töövahetuste ajal olnud vahelduva sagedusega kostja juures ja selle aja eest ei ole kostja kunagi küsinud hagejalt lapsele toiduraha. Alates sellest ajast, kui hageja läks tööle Selverisse, võib väita, et pool igast kalendrikuust elab poeg kostja juures, kostja on ostnud lapsele jalanõusid, muid vajaminevaid asju ning ka mänguasju. Kostja nõustub, et hageja töötasu on väike summa selleks, et sellega igakuuliselt hakkama saada, kuid olles tutvunud hageja esitatud avalduse ja selle juurde lisatud tõenditega, leiab kostja, et need ei ole kooskõlas, ehk et hageja väidetava sissetuleku juures ei ole võimalik lubada teha selliseid kulutusi ja väljaminekuid. Eeldatavasti peaks kostjalt väljamõistetava summa suurusjärk jääma üle ka hageja sissetulekust. Kostja ei ole nõus maksma hageja nõutavat summat igakuuliselt. Kostja on ka edaspidi valmis aitama poja kulutusi kanda. Kostja leiab, et hageja poolt võetud panga krediitkaarti ei tohiks seostada poja kasvatamisega. Selleks ajendiks ei saa olla õhtune söök ja mõned riideesemed kvartalis. Ka külmkapi liisimine ei ole vahetult lapsega seotud tegevus. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik kuludeks lugeda lapsele soetatud kõnekaardi laadimist, kuna eelkooliealise lapse puhul on mobiiltelefon täiesti vastunäidustatud ja ebaoluline asi. Kostjal ei ole kunagi olnud ATV-d, puudub ka auto. Kostja kasutab liisinguautot ja maja, milles ta elab, kuulub talle. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, kuidas kulub lapsele igakuuliselt 4500 krooni ja kuidas see hageja 3600 krooni suuruse töötasu juures ka võimalik oleks. Kostja leiab, et tema suurem palk ei tohiks olla põhjus, et ta peaks tasuma rohkem kui pool lapse ülalpidamiseks vajalikest kulutusest. Menetluse käigus on kostja olnud nõus tasuma alates 01.09.2007 1500 krooni kuus.

Kohtu kohaldatud seadusesd, uuritud tõendid ja järeldused

PerekS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PerekS § 61 lg.2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PerekS § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtesutatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele sisulise otsusega hageja poolt vähendatud ulatuses.

Kostja on küll eelmenetluse etapis vaidlustanu dnõude suuruse ja põhjendatuse, kuid menetluse käigus istungil on pooled jõudnud ühisele lahendusele, et kostja poolt makstava elatise suuruseks jääb 1500 krooni kuus. Nimeatud elatise suurus on kooskõlas nii lapse vajaduste, kui ka kostja maksevõimega.

Pooled on teadlikud, et tegemist on elatise suurusega alla seaduses ettenähtud miinimumsuurust. Pooltele on selgitatud õigust elatise nõude vähendamiseks ja suurendamiseks hagis esitatud asjaolude

– lapse vajaduste ja/või kohustatud vanema maksevõimemuutumise korral.

Nõude tõendamiseks on esitatud lapse sünnitunnistuse ärakiri, hageja töötasu tõend, erinevate, hageja pangakonto väljavõte. Kohus ei pea võimalikuks arvestada kostja poolt esitatud tunnistajate ütlustega, kuna kohtumenetluses on tunnistajate ütluste kui tõenditega arvestamiseks vaja nad üle kuulata suuliselt, sellist taotlust esitatud ei ole ja arvestades menetluse käigus toimunud sisuliselt kokkuleppele jõudmist, ei ole tunnistajate ülekuulamine ka vajalik.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 25. oktoobril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev