2-06-21075/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

D S´i avaldus rahuldada.

Määrata D S´ile poja N S´iga (sündinud xxx.a) suhtlemise kord selliselt, et avaldaja võib lapse enda juurde võtta iga kalendrikuu kahel nädalavahetusel alates laupäeva kella 10.00 kuni pühapäeva kella 17.00-ni. D S teatab J R igast kohtumisest ette 3 päeva. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on D S`i avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal ja puudutatud isikul ühine poeg N, kes on sündinud xxx.a. Avaldaja täidab Kohtuasja number 2-06-21075 Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi D S`i avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg 05. september 2007

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

D S (IK xxx, elukoht: xxx)

M M (volikirja alusel)

J R (IK xxx, elukoht: xxx)

Kohtla-Järve Linnavalitus /Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu/

2 lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Alates 2006 veebruarist ei ole avaldaja lapsega saanud suhelda. Avaldaja palub määrata lapsega suhtlemise ajaks: iga kalendrikuu kahel nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Laps ööbib kohtumiste ajal avaldaja elukohas. Avaldaja teatab igast kohtumisest kolm päeva ette.

Puudutatud isiku vastus

Vastuse kohaselt ei ole puudutatud isik teinud takistusi lapsega kohtumiseks, v.a mais kui avaldaja perre sündis laps ning avaldaja oli lapsega kohtumise ajal ebakaines olekus. Poolte alaealine laps käib esimeses klassis, seega on vaja ka nädala lõppudel keskenduda kooli töödele. Lapse huvidest lähtuvalt palub ema määrata lapsega suhtlemise kord järgnevalt: iga laupäeval alates kella 11.00 kuni 19.00.

Kohaliku omavalitsuste arvamused

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt ei ole ema vastu, et isa lapsega kohtuks kaks korda kuus puhkepäeviti Kohtla-Järve linna territooriumil, kuid senini on avaldaja olnud lapsega suhtlemise osas passiivne.

Aseri Vallavalitsuse arvamuse kohaselt võib isa kohtuda lapsega isa elukohas aegadel, mis avaldaja on välja pakkunud.

Kohtuistungid

Kohtuistungil, mis toimus 27. augustil 2007 jäi avaldaja esindaja avalduses esitatud nõude juurde ning palub lapsega suhtlemise korraldamiseks määrata: 2 nädalavahetust kuus – laupäev ja pühapäev kella 10.00. kuni 17.00, pühapäeva õhtuks toob isa lapse koju. Kohtumine toimuks avaldaja elukohas, kuna selleks on kõik tingimused olemas. Isa toetab last regulaarselt. Lapse eest hoolitsetakse, avaldajal on uus pere.

Avaldaja seletuste kohaselt on lapsega viimati kohtumine toimunud 2006 veebruaris.

Puudutatud isiku seletuste kohaselt ei ole ta avaldajale takistusi tehtud lapsega suhtlemise osas. Laps on nõus isaga kohtuma. J. R soovib, et kohtumised toimuks Kohtla-Järvel tema ema korteris.

Kohtuistungil, mis toimus 05. septembril 2007 jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning lapsega kohtuda kaks korda kuus: laupäeval kella 10.00 kuni 17.00 pühapäeval. Isa on nõus ka lühemajalisi kohumisi tegema, kuna laps ei ole temaga üle aasta kohtunud. Kui laps ei soovi ikka avaldajaga kohtuda, siis ta selleks ka last ei sunni.

Puudutatud isikud kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutsed on nad kätte saanud.

Lapse ärakuulamine

Kohus kuulas lastekaitsetöötaja juuresolekul 29. augustil 2007 ära alaealise lapse N S`i.

Lapse selgituste kohaselt kutsub ta kasuisa isaks, vanaema N (avaldaja ema) laps hästi ei mäleta. Oma pärisisa laps unustanud ei ole. Viimane kohtumine toimus, kui laps oli 6 aastane. Laps on isa peale natuke solvunud, kuna viimane ei ole lapsega kontakti võtnud, samuti on unustatud lapse sünnipäev. Isa juures olles veetis laps rohkem aega isa uue abikaasaga, kuna isa ise oli tööl. Lapse kasuisa on nõudlik, nõuab korda, viib teda kooli ning treeningutele.

3 MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PKS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28).

Tähtsaimaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel on lapse huvid (PKS § 58).

Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps N on käesoleval ajal 8 aasta vanune. Laps käib koolis II klassis. Lapse arvamuse kohaselt meeldis talle isa juures olla. Kuid nüüd ta eriti isaga kohtuda ei soovi, kuna on tema peale solvunud, sest isa pole temaga kontakti võtnud.

Puudutatud isik ei oma vastuväiteid sellele, et laps avaldajaga suhtleks, kuid pakub nende kokkusaamiskohaks oma ema korterit. Kohus leiab, et antud ettepanek pole aktsepteeritav, kuna lapse vanemate kooselu on lõppenud ning tõenäoliselt ei ole avaldaja ning puudutatud isiku ema vahelised suhted sellised, mis võimaldaksid avaldajal tema elukohas lapsega vabalt suhelda ja tema kasvatamisega tegelda.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuste arvamused ja puudutatud isikute seisukohad, määrab lapsega suhtlemise korra selliselt, et avaldaja võib lapse enda juurde võtta iga kuu kahel puhkepäeval alates laupäeva kella 10.00 kuni pühapäeva kella 17.00. D S teatab J R igast kohtumisest ette 3 päeva. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal.

Eeltoodud alustel määrab kohus kindlaks lapsega suhtlemise korra avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus märgib D S´ile, et avaldaja on kohustatud lapsega kohtumiste ajal tagama talle vajaliku hoolitsuse ning temaga tegelema, sh abistama teda koolitööde tegemisel, mitte aga jätma teda oma abikaasa hoole. Kohus märgib J R`le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558, 560, 661 lg 2.

Helgi Vinni Kohtunik :