2-07-19091/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohus

Kohus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Piret Landberg

Määruse

Määruse

Määruse

Määruse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

koht

koht

koht

14.09. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

2-07-19091

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Rakvere Linna avaldus vanemate õiguste äravõtmiseks

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

esindajad

esindajad

esindajad

esindajad

Avaldaja: Rakvere Linn

esindaja Rakvere Linnavalitsus, reg.kood 75025064,

asukoht Tallinn tn. 5, Rakvere linn 44306, Lääne-Virumaa,

seaduslik esindaja linnapea A J ,

volitatud esindaja, lastekaitsespetsialist K P . Puudutatud

isikud:

A S , isikukoodxxxx, elukoht xxxx

U V , isikukood xxxx, elukoht xxxx, tegelik elu- ja asukoht

teadmata.

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungi toimumise aeg

11.09.2007.a.

Kohtuistungil osales

Kohtuistungil osales

Kohtuistungil osales

Kohtuistungil osales

avaldaja esindaja.

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

avaldus

avaldus

avaldus

avaldus rahuldada

rahuldada

rahuldada

rahuldada tervikuna

tervikuna

tervikuna

tervikuna.

Võtta ära vanema õigused

Võtta ära vanema õigused

Võtta ära vanema õigused

Võtta ära vanema õigused A S

S

S

S ’lt ja U

’lt ja U

’lt ja U

’lt ja U V

V

V

V ’lt nende

’lt nende

’lt nende

’lt nende lapse

lapse

lapse

lapse H V

V

V

V (i(i(i(isikukood

sikukood

sikukood

sikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx, sünd.

sünd.

sünd.

sünd.

xxxx

xxxx

xxxx

xxxx.a

.a

.a

.a. . . . Rakvere

Rakvere

Rakvere

Rakvere linnas, sünd registreeritud

linnas, sünd registreeritud

linnas, sünd registreeritud

linnas, sünd registreeritud Rägavere

Rägavere

Rägavere

Rägavere Vallavalitsuses Lääne

Vallavalitsuses Lääne

Vallavalitsuses Lääne

Vallavalitsuses Lääne-Virumaal

Virumaal

Virumaal

Virumaal xx

xx

xx

xxxx

xx

xx

xx.a.,

.a.,

.a.,

.a.,

sünniakt nr.

sünniakt nr.

sünniakt nr.

sünniakt nr. xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) suhtes.

suhtes.

suhtes.

suhtes.

Jätta alaealise

Jätta alaealise

Jätta alaealise

Jätta alaealise H V

V

V

V (isikukood

(isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

Kohtu

htu

htu

htumäärus

määrus

määrus

määrus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 1

tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 1

tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 1

tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 14.09

09.200

.200

.200

.2007.a.

.a.

.a.

.a.

Määrus tehakse teatavaks

Määrus tehakse teatavaks

Määrus tehakse teatavaks

Määrus tehakse teatavaks Ametlikes Teadaa

Ametlikes Teadaa

Ametlikes Teadaa

Ametlikes Teadaannetes ja loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt

netes ja loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt

netes ja loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt

netes ja loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt

avalikult kättetoimetatuks

avalikult kättetoimetatuks

avalikult kättetoimetatuks

avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel määruse

0 päeva möödumisel määruse

0 päeva möödumisel määruse

0 päeva möödumisel määruse väljavõtte

väljavõtte

väljavõtte

väljavõtte ilmumise päevast.

ilmumise päevast.

ilmumise päevast.

ilmumise päevast.

Kohtu

Kohtu

Kohtu

Kohtumä

mä

mä

määruse

äruse

äruse

äruse ärakiri saadetakse 10 päeva jooksul

ärakiri saadetakse 10 päeva jooksul

ärakiri saadetakse 10 päeva jooksul

ärakiri saadetakse 10 päeva jooksul määruse

määruse

määruse

määruse jõustumisest

jõustumisest

jõustumisest

jõustumisest Lääne

Lääne

Lääne

Lääne-Viru

Viru

Viru

Viru

Maavalitsusele

Maavalitsusele

Maavalitsusele

Maavalitsusele ja

ja

ja

ja Rägavere

Rägavere

Rägavere

Rägavere Valla

Valla

Valla

Vallavalitsusele.

valitsusele.

valitsusele.

valitsusele.

Edasikaebamise kord

Edasikaebamise kord

Edasikaebamise kord

Edasikaebamise kord

Kohtu

Kohtu

Kohtu

Kohtumääruse

määruse

määruse

määruse peale on õigus esitada

peale on õigus esitada

peale on õigus esitada

peale on õigus esitada määruskaebus

määruskaebus

määruskaebus

määruskaebus Viru Ringkonnakohtule

Viru Ringkonnakohtule

Viru Ringkonnakohtule

Viru Ringkonnakohtule Rakvere

Rakvere

Rakvere

Rakvere

kohtumaja kaudu 10

kohtumaja kaudu 10

kohtumaja kaudu 10

kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul k

päeva jooksul k

päeva jooksul k

päeva jooksul kohtu

ohtu

ohtu

ohtumääruse

määruse

määruse

määruse kättetoimetamise

kättetoimetamise

kättetoimetamise

kättetoimetamise päevale järgnevast

päevale järgnevast

päevale järgnevast

päevale järgnevast

päevast arvates.

päevast arvates.

päevast arvates.

päevast arvates.

I. Asjaolud.

I. Asjaolud.

I. Asjaolud.

I. Asjaolud.

Avalduse kohaselt on puudutatud isikutel A S ’l ja U V ’l ühine laps H V , isikukood

xxxx, elukoht elanikeregistri andmetel xxxx, , tegelik elukoht alates 22.02.2007.a. MTÜ Kirilill

Rakvere Lastekodu.

H V on sündinud oma ema neljanda lapsena. H sünnihetkel oli A S seaduslikult abielus T S

'ga (abielu sõlmitud xxxx), isikukood xxxx, abielu on kehtiv. Abikaasade xxxx.a. ühise

avalduse alusel ei ole H V T S poeg. H isaks on avalduses märgitud U V , mis on

tõendatud Rägavere Vallavalitsuses koostatud H V sünniaktiga nr. xxxx.

H V õppis alates 01.09.2006.a. Rakvere Põhikooli esimeses klassis. Alates 2006.a. sügisest

hakkas H V koolist puuduma, hulkus linnas ja käis kooli ajast ema töö juures. H pärast

mures olnud H klassijuhataja R U kutsus mitmel korral H ema kooli, et H käitumise

põhjusi arutada, kuid H ema A S olla käitunud väga kummaliselt, nt. lastevanemate

koosolekul 07.09.2006.a. ei võtnud lapsevanem klassis toimuvast osa vaid luges ajakirja ning

naeris endamisi, koosoleku lõppedes ei võtnud lapsevanem talle antud pabereid, mis

puudutasid lapse ja koolivahelist suhtlust. R U tähelepanekute kohaselt käis H külmade

saabudes endiselt suviselt riides ning lapsele muretses soojad riided kooli majandusjuhataja.

20.02.2007.a. käis lapsevanem A S poega koolis otsimas, kuna temale teadaolevatel andmetel

pidi Heikko koolis olema ning olnud koolis ka eelneval päeval kella 8st hommikul kuni õhtul

kella 21.30. Kui lapsevanem kuulis, et laps on koolist juba pikemalt puudunud, tormas sõnagi

lausumata minema. Järgmisel hommikul läks A S H klassijuhatajale teatama, et H oli enne

koolimaja metsa poole keeranud ja et tema ei kavatse lapsele järele minna, sest tal on kiire

tööle. Enne veel kui lapsevanem koolist lahkus, tundis ta ära ühe H sõbra ja hakkas teda

süüdistama erinevates asjades, mille peale klassijuhataja R U viis lapsevanema

õppealajuhataja juurde vestlusele. Klassijuhataja R U 28.02.2007.a. seletuskirjast nähtub, et

vestluses õppealajuhataja ja klassijuhatajaga vastas A S küsimusele, kas te armastate oma

poega, et mingu oma joodikust isa juurde, mul ükskõik.

Rakvere Põhikooli õppealajuhataja A B selgitab oma 27.02.2007.a. seletuskirjas, et tema

kokkupuude lapsevanem A S e’ga on olnud probleemne, lapsevanem ei tule toime lapse

kasvatamisega ning teda suunates jäi lapsevanem seisukohale, et tema ei ole hall hunt, kes

peab last mööda metsa taga ajama. Samuti tunnistas A S A B ’ile, et temal on ükskõik ja et

teda ei huvita lapse edasine käekäik.

Rakvere Põhikooli pikapäevarühma õpetaja J L ’i sõnul jäi H V alati hea meelega

pikapäevarühma ja lapse käitumisest võis järeldada, et H kodu ei taga lapsele ei vajalikul

määral toitu ega vajalikku turvalisust koolis hästi hakkama saamiseks.

Rakvere linn sai 22.02.2007.a. Rakvere politseiosakonnast informatsiooni, et 21.02.2007.a.

viidi H V politseiga varjupaika, kuna laps keeldus koju minemast ja oli hirmul. Politsei viis H

V esialgu siiski koju, kuid A S teatas politseile, et tema ei saa poisist jagu, tema ei jõua

poisiga võidelda ning tal ei ole midagi selle vastu, kui politsei poisi endaga kaasa viib.

22.02.2007.a. hakkas lapse elu korraldama lastekaitsespetsialist K. P . Kuna laps keeldus

kooli minemast, viibis ta päeva Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste päevakeskuses. H olid

riided määrdunud, käes hoidis kotikest saiakestega, mis talle eelneval päeval keegi võõras

tädi oli ostnud, kui H ühe krooni kaupa inimestelt söögiraha küsis. Vestluses

lastekaitsespetsialistiga selgitas H , et ta ei saa kodus korralikult magada, kuna ema

elukaaslane Margus pidevalt joob seal oma sõbra Arturiga. Hommikul ei ärata H keegi, kui ta

ärkab, siis on tunnid juba alanud, mistõttu ta ei julge enam kooli minna ja läheb õue

hulkuma. H hulgub hiliste tundideni, sest tal pole võtit ja tuppa ta ise ei saa. H ei ole emale

rääkinud, et ta linnas võõrastelt söögiks raha küsib, kuid ka ema pole huvi tundnud, kus või

kuidas laps päeval süüa saab. Kui õhtul mehed joovad, siis saab H ka vahel süüa (natuke

meeste sakummist). H ise selgitab, et ega tal igal õhtul süüa ei olegi vaja, sest tal on koera

seedimine ja on täiesti normaalne süüa üle päeva. Vahel harva, kui M kaine on olnud, on H

palunud M mitte juua. H sõnul on ta vanematele üks suur mure.

H V paigutati ajutiselt MTÜ Kirilill Rakvere Lastekodusse. Järgnevatel päevadel püüdis

lastekaitsespetsialist lapsevanematega mitmel korral ühendust saada, kuid kodus ei avanud

keegi ust ning A S telefon küll kutsus, kuid ei vastanud.

26.02.2007.a., kui laps oli juba viis ööd kodust ära olnud, ilmus lastekaitsespetsialisti

vastuvõtule lapse isa U V , kes selgitas, et pole seni lapse pärast muretsenud, kuna arvanud

siiani, et kõik on korras. U V sõnul olla H talle kunagi öelnud, et tahab tema juurde elama

minna, kuid U ei pidanud lapse juttu piisavalt tõsiselt võetavaks, et küsida selle soovi

põhjust. Viimati kontakteerus isa perega 29.12.2006.a., siis olla kõik korras olnud. Isal ei ole

kombeks ka telefoni teel lapsele helistada või tema järele küsida. Isa ei osale lapse kasvatuses

ja talle tuli uudisena, et probleemid lapsega on juba pikemalt kestnud. Vastuvõtule ilmudes oli

U V kas alkoholijoobes või tugevate jääknähtudega, mis väljendus tugevates

alkoholilõhnades ning samuti U V olekus. U kinnitas lastekaitsespetsialist KP le, et tal on

närvid nii läbi, et öösel magada ei saa ning sellepärast on ta mitu päeva järjest joonud. U V

sõnul ta joob, kuid olukord on kontrolli all. A kohta ütles U , et A on psüühilised häired ja ta

ei ole adekvaatne last kasvatama. U V avaldas suuliselt soovi hakata last ise kasvatama.

Lastekaitsespetsialist informeeris lapsevanemat vestlusest, kus H kinnitas mitmel korral, et

ta ei taha minna isa juurde elama ja et talle meeldib lastekodus. Lapsevanem keeldus seda

uskumast ja soovis pojaga kokku saada. Lastekaitsespetsialist lubas pojaga kokkusaamise

organiseerida, kui H on sellega nõus, ning tingimusel, et lapsega kokkusaamise ajal oleks isa

kaine. U V hetkeks ägestus, et temal ei ole aega oma jalgu kulutada, pandagu siis laps

lastekodusse, kuid siis rahunes ja oli valmis kokkulepitud ajal H kokku saama. Kokkulepitud

ajal oli U V endiselt alkoholi lõhnadega K.P vastuvõtul. H kohtumisele ei olnud võimalik

tuua, sest H keeldus isaga kokku saamast. Isa oli endiselt seisukohal hakata last ise

kasvatama. K.P palus lapsevanemal kirjutada sellekohane avaldus, lapsevanem võttis

avalduse blanketi ning lubas sellega samal päeval tagasi tulla, kuid pole seda teinud.

26.02.2007.a. õnnestus K.P A S ’ga tema töökohas xxxxx (Rägavere tee 44 Rakvere) vestelda.

A tegi üllatunud näo ja ei saanud aru, miks lastekaitsespetsialist on ta üles otsinud. Aive

rääkis väga ebaadekvaatselt ja ei saanud esitatud küsimustest aru. A S oli kusagilt kuulnud,

et laps on ära paigutatud, mistõttu pole ta ka ühendust võtnud. Samuti olevat tal töö tõttu

kiire. K.P tegi lapsevanemale ettepaneku saada H kokku, et selgitada lapsele olukorda ja

anda emale võimalus lapsega suhtlemiseks. Lastekaitsespetsialisti välja pakutud ajad (enne

tunde koolimajas) ei sobinud A . A oli nõus lapsega rääkima ainult kodus xxxx. Kui

lastekaitsespetsialist selgitas, et laps ei taha sinna minna, siis ütles ema, et siis ta lapsega

kokku ei saa. Lastekaitsespetsialist leppis lapsevanemaga kokku kodukülastuse. Samal õhtul

läbiviidud kodukülastusel ilmnesid järgmised asjaolud: pere elab 2-toalises ahiküttega üüritud

majas. Korteris pole vett, tualett on õues. Elamine oli külm. H toas puudus elekter ja A

sõnul polegi H toas elektrit olnud. A ei näinud meeste joomises tema kodus probleemi, leidis,

et kui H magada tahab, siis ka magab. A rääkis palju meeste joomistest ja naabrist, kes neid

tüütab, H . Asja tõsidust ta justkui ei osanud hinnata ega püüdnud kordagi aru saada, miks

laps oli perest eemaldatud või mis ta selleks tegema peaks, et laps koju tagasi toodaks. A

Saade on veendunud, et H probleemides on süüdi lapse vaimsed kõrvalnähud ning H kool,

kes lapsevanema sõnul neid taga kiusab. A S ükskõikne suhtumine avaldus ka elukaaslase M

suhtes. M viidi politseiga ära samal päeval kui H , ega ole tagasi tulnud. A.S ei tea, miks viidi

või millal tagasi tuleb. Ta oli ka ükskõikne, kui kuulis, et laps linnas söömiseks raha käib

kerjamas. Küsimusele, kas Te soovite, et laps tagasi tuleb, vastas A S , et tal on "paje patt".

Ainuke, mille vastu lapsevanem huvi tundis, oli tema rahaline seis ja mure maksmata üüri

pärast. Kodukülastuse kohta on koostatud akt nr. 12-6.4/07/06.

Rakvere Linnavalitsus on seoses perega esitanud järelpärimise ka Ida Politseiprefektuuri

Rakvere politseiosakonnale. Vastusest nähtub, et A S on kahel korral avaldajana kaevanud

oma naabri peale ja H isa U V peale, kes püüdis 29.12.2000.a. A S koju tungida. U V on

rikkunud A S kodurahu ka A S eelnevas elukohas xxxx. Samuti on politseile teada, et

06.05.2006.a. lamas U V alkoholijoobes Jõgeva maakonnas. Lähtuvalt Rakvere

Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti kokkupuutest U V ’ga ning võttes arvesse Vihula

Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku E V 'i arvamuse, millest nähtub, et U V ’l puudub kindel

elukoht ning töökoht, samuti on U V ’l probleeme alkoholiga, on linnavalitsus veendunud, et U

V ei ole sobilik isik oma alaealist last ise kasvatama. Samuti puudub U V vanema-lapse

vaheline side ning isa ei ole käesoleva ajani lapse vastu mingit huvi üles näidanud.

Lastekaitsespetsialistil ei ole võimalik U V ’ga ise kontakti saada, kuna tal puudub

telefoninumber. U on lubanud ise lastekaitsespetsialistiga kontakteeruda, kuid pole seda

teinud.

Alates 22.02.2007.a. ajast alates viibib H V MTÜ Kirilill Rakvere Lastekodus. H on

lastekodus kohanenud, on õppinud regulaarselt sööma ja käib korralikult koolis. H õpib alates

26.03.2007.a. Rakvere Gümnaasiumi esimeses klassis. Uues koolis on H samuti harjunud

ning talle meeldib uus klassijuhataja. H tahab elada Rakvere lastekodus ja oma ema ja isaga

ei soovi ta mingit kokkupuudet. H lastekodus oleku ajal ei ole A S ega U V kordagi

lastekoduga ühendust võtnud, ka mitte lapse sünnipäeval 30. märtsil. Mõlemaid

lapsevanemaid on informeeritud, et H viibib Rakvere lastekodus ning lapsevanematele on

antud piisavalt aega oma isiklik elu korraldada selliselt, et lapsel oleks võimalik naasta

bioloogilisse perekonda.

Tulenevalt eeltoodust avaldaja leiab, et A S ja U V ei ole võimelised ega ole ka näidanud üles

tahet oma last H V t kasvatada. Lapsevanemad ei ole loonud lapsele turvalist ning stabiilset

keskkonda, H V on korduvalt jäetud hooletusse ning laps on kannatanud tühja kõhu all, mis

on ohtu seadnud nii lapse tervise kui elu.

Tuginedes laste hoolekandekomisjoni 22.03. 2007.a. protokollile nr. 3, Rakvere Linnavalitsuse

16.04. 2007.a. korraldusele nr. 394, PKS § 53 lg. 2-3, § 54 lg. 1 p. 1, § 60 lg. 1, § 61 lg. 1 ja lg. 4,

§ 62, RLS § 22 lg. 2 p.4 ning lähtudes lapse huvidest palub avaldaja ära võtta vanema õigused

A S lt ja U V lt nende alaealise lapse H V suhtes.

II.

II.

II. II. Asja kohtulik arutelu.

Asja kohtulik arutelu.

Asja kohtulik arutelu.

Asja kohtulik arutelu.

Avaldaja

Avaldaja

Avaldaja

Avaldaja esindaja

esindaja

esindaja

esindaja kohtuistungil palub avalduse rahuldada, sest vanemate suhtumises

pole midagi muutunud, kumbki vanem pole last vaatamas käinud. H V elab endiselt

lastekodus, on rahul ja soovib seal jätkuvalt elada. Esindaja leiab, et on põhjendatud vanema

õigused ära võtta mõlemalt vanemalt, sest laps vajab pidevalt hoolitsust, mida lapsevanemad

ei taga. See on asja materjalidega tõendatud.

Puudutatud isikud

Puudutatud isikud

Puudutatud isikud

Puudutatud isikud kohtuistungile ei ilmunud. A S on andnud kohtule allkirja, et talle on

istungi toimumise aeg teada. U.V ’le edastati kohtukutse avaliku väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu, kuid U.V kohtusse ei ilmunud.

Eelistungil A S leidis, et ta ei mõistnud, kuidas on võimalik väita, et tema lapse eest ei

hoolitse. Ta on ennegi lapsi kasvatanud, keegi pole huvi tundnud, kuidas ta hakkama saab.

Kõikjal aina valetatakse, tegelikke asjaolusid ei tea keegi. Ta on küll püüdnud lapsega

kohtuda, kuid see pole õnnestunud, lastekodusse ega ka vanglasse ta oma jalga ei tõsta.

III. Maakohtu

III. Maakohtu

III. Maakohtu

III. Maakohtu määruse

määruse

määruse

määruse põhjendused.

põhjendused.

põhjendused.

põhjendused.

Kohus leidis, et avaldus on põhjendatud rahuldada avalduses esitatud asjaoludest ja

avaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest lähtuvalt. TsMS § 550 lg. 1 p. 2 kohaselt

vanema õiguste määramine lapse suhtes lahendatakse hagita menetluses.

PKS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtub nii eestkosteasutus

kui kohus lapse huvidest. Lastekaitseseaduse § 63 kohaselt on lapse abistamisel eestkoste ja

hoolduse vormis eestkoste- ja hooldusorganiks kohalik omavalitsus ning sotsiaalhoolekande

seaduse § 24 järgi korraldab laste hoolekannet kohalik omavalitsus. Avalduse vanema õiguste

äravõtmiseks on esitanud eestkosteasutus.

Vastavalt PKS §-le 54 lg. 1 p. 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema

õigused, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus

ei pea mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

PKS § 58 järgi tuleb tagada laste huvid.

Kohus tuli järeldusele, et lapse huvides on avaldus rahuldada, sest lapse ema ei soovi

oma last kasvatada ega tema eest hoolitseda. Mingeid mõjuvaid põhjusi tal oma kohustuste

mittetäitmiseks pole. Lapse isa kuritarvitab alkoholi, tal puudub kindel elu- ja töökoht,

mistõttu ta oma lapse eest ei hoolitse. Seega pole lapsevanemad midagi teinud selleks, et

lapsel oleks turvaline elukoht, kus oleksid lapse igapäevaeluks ja arenguks vajalikud

tingimused, oleksid tagatud harmooniline keskkond kodus, armastus ja hellus ning

vastastikune lugupidamine üksteise poolt. Lapse ema ei väljendanud soovi ega tahet last

kasvatada ja tema eest hoolitseda, mistõttu pole võimalik last jätta ema juurde lapse

sellekohasest igatsusest hoolimata.

PKS § 54 lg. 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust

hoolitsusest, korraldab tema elu eestkosteasutus.

TsMS § 478 lg. 1 järgi „hagita menetluse lahend on määrus“ ja lg. 3 järgi „määrus kuulub

viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“.

TsMS § 478 lg. 2 kohaselt määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele,

kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti.

TsMS § 479 lg. 1 kohaselt hagita asjas tehakse määrus avalikult teatavaks üksnes

seaduses ettenähtud juhul. TsMS 56. peatüki 2. jagu ei sätesta eestkostja kohta tehtud

määruse avalikustamise kohustust, seega ei kuulu määrus avaldamisele kohtu veebilehel ega

arvutivõrgus.

Lähtudes eeltoodust kohus kohaldas PKS 54 sätteid ning juhindus TsMS §-de 464-465,

550 lg. 1 p. 3, 558, § 661 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige S.Tooming /kohtunik/