2-05-15731/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

Tsiviilasi nr 2-05-15731

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse avalikuks tegemise aeg ja koht 11. septembril 2007.a. kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-15731 Tsiviilasi J. N. hagi N. T. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapse sünniakti isa kohta tehtud kande muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. N. Hageja esindaja: Aleksandr Kazikov

Kostja: N. T. Kostja nõustaja: Vladislav Kulikov

Kohtuistungi toimumise aeg 03. septeber 2007. a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks A. N. põlvnemine kostjast N. T. ja muuta vastavalt sellele A. N. sünniakti.

3. Menetluskulud mõista välja kostjalt hageja kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest apellatsioonkaebuse esitamisega Viru Ringkonnakohtule.

Hageja nõue ja põhjendus

03.08.2005 esitas J. N. kohtule hagi N. T. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapse sünniakti isa kohta tehtud kande muumiseks.

2 Hagiavalduse kohaselt elas ta koos N. T. alates 1996 vabaabielu. Kooselu kestel jäi hageja kostjalt rasedaks. Saanud hageja rasedusest teada, lõpetas T. hagejaga suhtlemise ning lahkus tema juurest. Hageja palub tuvastada kooselust sündinud lapse A. N. põlvnemist N. T.

Kostja vastuväited

Kostja kohtule kirjaliku vastust ei esitanud.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi hageja pool oma nõuete juurde. Hageja seletas, et tõepoolest elas koos mõni aeg N. T. isaga, kuid see oli tunduvalt hiljem peale lapse A. N. sündi. Praegusel ajal T. ega tema sugulastega ei suhtle.

Kohtuistungil avaldas kostja, et ei tunnista lapse põlvnemist temalt, kuna hageja on elanud koos ka kostja isaga ning laps võib põlvneda ka tema isalt.

Kohtu poolt oli määratud DNA ekspertiisi läbiviimine ja ekspertiisi tulemus oli avaldatud ja ekspertiisi tulemusest tuleneb, et tõenäosus, mille kohaselt N. T. (uuritud mees) saab olla A. N. (uuritud lapse) bioloogiline isa on 99,99999%.

Kohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hageja esindaja ning uurinud tõendeid, leiab, et haginõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja kinnitusel elasid hageja ja kostja koos 1996 aastal ning samal aastal jäi hageja rasedaks. Kostja ei vaidlusta väidet, et ta elas koos hagejaga, kuid seab kahtluse alla, et laps võib põlvneda temast, kuna hageja on elanud ka kostja isaga. Seega puudub vaidlus selles osas, kas hageja ja kostja vahel 1996 aastal olid intiimsuhted.

Menetluse käigus määrati DNA ekspertiis ja selle molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 070347 (t.l. 97-101) kohaselt tuvastati, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada N. T. bioloogilist isadust A. N. suhtes. Tõenäosus, mille kohaselt N. T. saab olla A. N. bioloogiline isa on 99,99999%.

Kohus analüüsides kogumis kõiki tõendeid, eeldades, et ühelgi tõendil või selle puudumisel ei ole ettemääratud jõudu, leiab, et on piisavalt määrava tähtsusega tõendeid kinnitamaks haginõudeid põlvnemise osas. Kohtu poolt on tuvastatud, et poolte vahel olid lähedased suhted, sh intiimsuhted 1996.aastal ja teostatud ekspertiisi kohaselt 99,99999 protsendilise tõenäosusega on kinnitatud, et kostja N. T. on A. N. bioloogiline isa, siis loeb kohus ka tuvastatuks A. N. põlvnemise N. T., rahuldades haginõude täielikult.

TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. PKS § 38 lg 1 järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 42 lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast

3 tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. PKS § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 42 lg 3 järgi põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Võttes arvesse, et hageja J. N. on töötu üksikema, kohus leiab, et õiglane on, et menetluskulud antud asjas kannab kostja N. T., kelle vastu haginõuded rahuldati.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse aluses 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 434-436, 438, 441-442, 452- 453, 456.

Kohtunik Pavel Gontšarov