2-07-1720/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. september 2007 a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-1720 Tsiviilasi VM hagi VM vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja NG Kostja VM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 10. september 2007 a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Muuta Tallinna Linnakohtu 15.05.2000 a. otsust (tsiviilasi nr 2/4/28-7068 1999 a.) ja välja mõista VM elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus VM kasuks tütre MM (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 11.01.2007 a. kuni MM täisealiseks saamiseni ning 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus poja R M (M ; isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 11.01.2007 a. kuni R M täisealiseks saamiseni . kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada VM kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni arvelduskontole nr XXX Hansapangas. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta VM kanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud 11.01.2007 a. esitas VM hagi VM vastu elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud XXX. otsusega. Poolte abielust on XXX sündinud tütar M M ja XXX poeg R M . Tallinna Linnakohtu 15.05.2000 a. otsusega tsiviilasjas nr 2/4/28-7068 1999 a. on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 800 krooni kuus kummagi lapse

2 ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kulutused laste ülalpidamiseks kasvanud ja moodustavad 3 200 krooni kummagi lapse kohta kuus.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja kostja võttis hagi õigeks.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

Tallinna Linnakohtu 15.05.2000 a. otsusega (t lk 6-8) on lahutatud poolte abielu, lapsed jäetud hageja juurde elama, jagatud poolte ühisvara ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 800 krooni kuus M M ülalpidamiseks ja 800 krooni kuus R M ülalpidamiseks alates kuni laste täisealiseks saamiseni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007 a.

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus määrab elatise suuruseks 1 800 krooni kuus, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks tütre M M ülalpidamiseks välja mõista elatis 1 800 krooni kuus alates alates 11.01.2007 a. kuni M M täisealiseks saamiseni ning poja R M ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus alates 11.01.2007 a. kuni R M täisealiseks saamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

VM on tasunud 12.04.2007 maksekorraldusega kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontolt nr XXXHansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, selgitusega „tsiviilasi nr 2-07-1720 kohtutäituri tasu”. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu 295 krooni tuleb hagejale tagastada, kuna kohus jättis kohtutäiturile tasu maksmise taotluse rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

3 jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik