2-06-30167/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03. oktoobril 2007

Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13

Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-30167

Kohtuasi

KÜ hagi OÜ A vastu 15 891.07 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KÜ (registrikood: xxx, asukoht: xxx), esindaja

Ljubov Rudjak

Kostja: OÜ A(registrikood: xxx, asukoht: xxx), esindaja

Reimo Mets

Kohtuistungi toimumise aeg

05. september 2007

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista OÜ-lt A13482,85

(kolmteist tuhat nelisada kaheksakümmend kaks krooni ja 85

senti) KÜ kasuks

Kohtukulude jaotus

Jätta kohtukulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud

osaga

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt haldab Xxx Tallinnas elamut hageja. Kostja on korteri

nr. xxx omanik alates juunikuust 2004. Korteri omandamisest kuni hagi esitamiseni on hageja

elamu haldamise ja majandamise eest esitanud kostjale tasumiseks arveid kokku 14 568,65

krooni ulatuses, millest kostja on tasunud 3766,00 krooni. Hageja on arvestanud tasumata

arvetelt viivist 0,07% tasumata summalt päevas, kokku 2680,00 krooni. Hageja palub KÜS § 7

lg 3 alusel kostjalt välja mõista ka eelmise omaniku OÜ EI võla 2408,22 krooni

majandamiskulude ja muude maksete eest. Kuna kostja hageja nõudmisele arved tasuda ei

reageerinud, siis pöördus hageja kohtusse, millega seoses kandis menetluskulusid riigilõivu ja

osutatud õigusabi eest tasumisel. Hageja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista

menetluskulud.

Kostja vastuväited

Kostja palus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole

hageja põhistanud, millest koosneb eelmise korteriomaniku võlgnevus seisuga 05.06.2004a

2408,22 krooni ega tõendanud võlgnevuse tekkimist. 2004 aasta juunikuust arvestatud

võlgnevust kostja ei tunnista, kuna ta ei tea mille alusel hageja antud summasid nõuab, mistõttu

ta ei oska hinnata arveid piisavalt tõesteks. Prügiveo eest ei ole temalt põhjendatud tasu küsida,

kuna ta on korduvalt tellinud suurekabariidilisi konteinereid ja lubanud ka majaelanikel nendesse

prügi panna. Kostja leiab, et viiviseid on arvestatud topelt võttes järgneva kuu arve esitamisel

viiviste arvutamise aluseks nii põhivõla kui ka eelmiste kuude eest arvestatud viivised.

Kohtuotsuse põhjendused

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõike 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei

sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse

kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.

Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus

seisukorras

ja

tagatakse

elamu

ümbruse

korrashoid

ning

eluruumi

remondiks

ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist

asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning

paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu ei sätesta teisiti.

KÜS § 51 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või

pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja

kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3

kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud

korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud

majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude

maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07

protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude

maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Hageja palus esitatud hagis kostjalt muuhulgas välja mõista eelmise korteriomaniku OÜ EI võla

2408,22 krooni majandamiskulude ja muude maksete tasumata jätmise eest. Võla tõendamiseks

esitas ta kostjale esitatud arvete koopiad juunikuust 2004 kuni novembrikuuni 2006, millelt

nähtub üksnes eelmise korteriomaniku võlasumma suurus. Hoolimata kostja vastuväidetest, et

esitatud tõenditest ei nähtu, millest koosneb eelmise korteriomaniku võlgnevus seisuga

05.06.2004a 2408,22 krooni, hageja võlgnevuse tekkimise aluseid põhistanud ja tõendanud ei

ole. Seega tuleb 2408,22 krooni nõue jätta rahuldamata.

Kohtule esitatud arvetega perioodil 05.06.2004 kuni 10.11.2006 on tõendatud, et kostjale on

osutatud ja vahendatud teenuste – elamu hoolduse, haldamise, heakorra, prügiveo, remondi,

hoone kindlustuse, elektri, üldelektri, elektrikaitsme püsitasu, vee- ja kanalisatsiooni, maamaksu

eest esitatud arveid kokku 14 568,65 krooni ulatuses. Elektrienergia kasutamise eest on esitatud

kostjale arveid kuni 2005 aasta veebruarikuuni, 2005 aasta märtsikuust on elekter korterist nr. 53

väljalülitatud, misjärel elektrikulu kostjale enam arvestatud ei ole. Kostja ei ole põhistanud ega

tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et ta ei oleks teenuseid, mille eest korteriühistu on arved

esitanud, tarbinud või, et arved oleksid esitatud alusetult või ebaõigesti koostatud. Esitatud

arvetelt nähtub, et viiviste arvestamisel on hageja aluseks võtnud üksnes maksmata jäetud

põhivõla. Seega on kostja vastuväited põhistamata ja tõendamata. Üksnes kostja väide, et ta ei

saa hinnata antud arveid piisavalt tõesteks, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Asjaolu, et

kostja on tellinud suurekabariidilisi prügikonteinereid temale kuuluvate korterite puhastamiseks

ja lubanud oma prügikonteinerisse tassida ka ühispindadel olevat prügi, ei ole ühistu poolt

tellitud prügiveo teenuse eest tasumata jätmise aluseks, kuivõrd kostja on tellinud konteinereid

esitatud arvete kohaselt vaid 2004 aasta juunikuus ja septembrikuus, mitte igakuiselt. Seega

kuulub hagi osaliselt summas 13 482,85 krooni rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1

tuleb kostjal kanda kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Kohtunik: /allkiri/