2-07-4550/6 · 2-07-4550/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-4550 Tsiviilasi GL hagi SL vastu abielu lahutamiseks ja vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja GL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja SL(isikukood XXX, elukoht XXX) Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna Linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja Urmas Unt Kohtuistungi toimumise aeg 28. august 2007. a RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada SL ja GL abielu, mis on sõlmitud XXX Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. 3. Määrata PL (isikukood XXX) elukohaks GL elukoht. 4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada GL enamtasutud kohtutäituritasu 5 (viis) krooni arvelduskontole nr XXX Hansapangas. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud abielu lahutamise nõudes jätta poolte endi kanda. 2. Menetluskulud vanema õiguste määramise nõudes jätta GL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

GL esitas 02.02.2007 hagi SL vastu abielu lahutamiseks ja vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on XXX sündinud tütar P. Pooled olid enne abielu registreerimist lühiajaliselt tuttavad. Nende kooselu ei laabunud ning 2006.a detsembris lõppesid pooltevahelised abielusuhted. Hageja leiab, et perekonda säilitada ja taastada ei ole võimalik. Poolte vahel varaline vaidlus puudub. Kostja ei ole soovinud lahutada abielu perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte abielu ning jätta tütar P hageja juurde elama.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Kostja vaidles hagile vastu. Tallinna Linna esindaja toetas lapse jätmist hageja juurde.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud XXX abielu Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas ja selle kohta on koostatud abieluakt nr XXX (t lk 8). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte väitel lõppesid abielusuhted . Kohus andis 08.05.2007 toimunud istungil pooltele leppimise aja. Hageja väiteil on tal uus elukaaslane ja poolte leppimine on võimatu. Kostja seletuse kohaselt on leppimise korral võimalik abielu jätkata. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis kuulub abielu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 550 lg 2 kohaselt võib kohus vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega. TsMS § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul.

PL sünnitunnistustest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 9).

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud. Pooled soovivad, et laps jääks nende juurde elama.

TsMS § 559 lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on PL ära kuulanud. Laps soovib perekonna säilimist, kuid kui see ei toimi, siis avaldas soovi jääda elama hageja juurde.

Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei olnud laps enne eestkosteasutusega vestlust teadlik vanema õiguste määramisest tema suhtes. Laps vanemate abielu lahutust ei soovi, kui vanemad ikkagi lahutavad, soovib P jääda elama emaga, kuna nad on lähedasemad ning isa riidleb P tihti tegemata kodutööde pärast. Eestkosteasutusel ei ole õnnestunud saada kontakti kostjaga, kuna ta ei vasta kõnedele ega pöördu Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonda. Lähtudes eeltoodust on eestkosteasutus seisukohal, et tuleb lähtuda lapse soovist jääda emaga.

Hageja on taotlenud määrata lapse elukohaks hageja elukoht. Eestkosteasutus toetab ema elukoha määramist P elukohaks. Kohus leiab, et PL elukohaks tuleb määrata GL elukoht.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud abielu lahutamise nõude osas poolte endi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulud vanema õiguste määramise nõudes tuleb jätta hageja kanda.

Hageja on 02.04.2007 tasunud arvelduskontolt XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole XXX Hansapangas viitenumbriga XXX kohtutäituritasu 300 krooni selgitusega: 2-07-4550. Kuna tasumisele kuulus kohtutäituritasu 295 krooni, on hageja tasunud kohtutäituritasu 5 krooni enam ning see tuleb hagejale tagastada.

Viivi Villemson kohtunik