2-07-20558/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-20558

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

26. september 2007.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-20558 Tsiviilasi JI hagi AI`i vastu elatise suurendamiseks Asja läbivaatamine

29. august 2007.a, avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JI(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja: AI (isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada elatise suurendamise hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AI`ilt igakuine elatis 2 000,00 (kaks tuhat) krooni tema XXX sündinud poeg DI`i ülalpidamiseks alates üks aasta enne elatise suurendamise hagi esitamist, s.o 29.05.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o XXX JI kasuks.

3. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus 2 000,00 krooni ulatuses viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud (sh riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) jätta AI`i kanda.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

2-07-20558

2 Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXX

Hageja nõue ja selle põhjendused 29.05.2006.a. esitas JI kohtule hagi AI`i vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud XXX poeg DI. kohtuotsusega mõistis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2/109-7466/04 kostjalt hageja kasuks välja elatise suuruses 1 240,00 krooni kuus poja DI`i ülalpidamiseks alates 30. augustist 2004.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX Hagejal kulub poja D `i ülalpidamiseks 4 000,00 krooni kuus. Hageja väitel ei täida kostja lapse ülalpidamiskohustust kohtu poolt määratud ulatuses. Lapse ülalpidamiskulud on suurenenud. Seoses eeltooduga palub hageja suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud igakuist elatusraha – s.o mõista kostjalt välja elatis 2 000,00 krooni kuus poja D `i ülalpidamiseks alates maikuust 2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjale on kohtukutse edasiandmiseks allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama sätte lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et elatise suurendamise hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 2 000,00 krooni kuus poja D `i ülalpidamiseks alates üks aasta enne elatise suurendamise hagi esitamist, s.o 29.05.2006.a kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o XXX

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on kohtu hinnangul ühe kuu elatis 2 000,00 krooni.

2-07-20558

3 TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (sealhulgas riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Epp Haabsaar