2-07-1879/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-1879 ÄRAKIRI

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2007.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-1879 Tsiviilasi A.K.`i hagi P.K.´i vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.K. ( isikukood xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja Asta Kukk ( elukoht Paldiski mnt 50-2, Keila linn Harju maakond) Kostja P.K. ( isikukood xxx, elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol (Veljo Viiloli Advokaadibüroo, Suur-Karja 21, Tallinn 10148) Kohtuistungi toimumise aeg 06. september 2007a Istungil osalenud isikud Hageja A.K. Hageja esindaja Asta Kukk Kostja P.K. Kostja esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada A.K.´i ja P.K.´i vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. Määrata K.K ( sündinud xxx.a.) elukohaks ema A.K.´i elukoht.

2. P.K. kohustub tasuma tütre K.K´i ülalpidamiseks elatist 2000 ( kaks tuhat) krooni kuus alates kohtuotsuse tegemisest so 12. septembnrist 2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni so 30. aprillini 2012.a iga kuu 10. kuupäevaks A.K.´i arveldusarvele nr 1104546498 Hansapangas.

3. Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-07-1879

2

III. Lõpetada menetlus A.K.´i hagis P.K.´i vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks.

Menetluskulud

1. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte abielu sõlmiti 02. septembril 1988.a Tartu Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 829. Abielust on sündinud xxx.a tütar K.K, kes on käesoleval ajal täisealine, ja xxxa tütar K K. Alaealine K.K elab koos emaga.

Hageja palub abielu lahutamisel määrata tütre K elukohaks hagejaga ühine elukoht. Samuti palub hageja välja mõista kostjal elatist tütre ülalpidamiseks, kuna kostja peab aitama lapsi kasvatada, toetades materiaalselt ja maksma igakuuliselt vähemalt alaealise tütre K vajadusteks igakuise seadusjärgse elatusraha. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatis summas 1800 krooni, kohtuistungil suurendas ta nõuet ja palus välja mõista 2000 krooni.

KOHTUISTUNG

Kostja nõustus maksma lapse ülalpidamiseks elatist summas 2000 krooni. Samuti puudusid tal vastuväited selles, et tütre elukohaks jääb ema elukoht. Kohtuistungil sõlmisid pooled lapse elukoha määramise ja elatise nõudes kompromissi ning esitasid selle kohtule. Kompromissi tingimuste kohaselt jääb lapse elukohaks ema elukoht ja kostja kohustub tasuma hagejale igakuiselt iga kuu 10.kuupäevaks lapse ülalpidamiseks hageja arveldusarvele Hansapangas elatist summas 2000 krooni alates otsuse tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada, ülalpidamisasjas ja lapse elukoha määramise nõudes menetlus lõpetada ning kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti leppisid pooled kokku, et kummagi poole kantud kohtukulud jäävad tema enda kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUS

Elatise hagis ja lapse elukoha määramise nõudes on pooled sõlminud kompromissi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Tsiviilasi nr 2-07-1879

3 TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 3 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses ülalpidamisasjas menetlus lõpetada. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda.

/allkiri/ Katrin Saar Kohtunik

Ärakiri õige. Kohtunik: