3-06-2255/28 · Tartu Ringkonnakohus

3-06-2255

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2007 Tartu

Haldusasja number

3-06-2255

Haldusasi

V.L.

i

kaebus

Tervisekaitseinspektsiooni

Virumaa

Tervisekaitsetalituse

peale

20.10.2006

tehtud

mõõtmise

tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. mai 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.L. i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. august 2007

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – V.L.

Vastustaja (haldusorgan) – Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa

Tervisekaitsetalitus, esindajad Marianna Selivanova ja Tõnu

Kaur

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 3. mai 2007 otsus muutmata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest,

s. o alates 12. septembrist 2007.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.L. esitas halduskohtule kaebuse Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalituse

peale 20.10.2006 tehtud mõõtmise tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt hakkas novembris 2001 kaebuse esitaja elukohaks olevas X majas tööle

gaasikatlamaja, mis põhjustas kogu kütteperioodi kestel tugevat müra. 15.11.2002 tehti müra

taseme määramiseks mõõtmised, 19.10.2004 tehti uued mõõtmised ja ettekirjutus korteriühistule,

kuid Virumaa Tervisekaitsetalitus pole täitnud oma rahvatervise seaduse (edaspidi RTerS) §-ist

16 lg 1 p 1 ja 3 tulenevaid kohustusi ega andnud tähtaegu müra kõrvaldamiseks, ei kontrollinud

ettekirjutuse täitmist, ei vastanud avaldustele ja ei peatanud gaasikatlamaja ebaseaduslikku

tegevust. 20.10.2006 mõõtmised tehti ühes režiimis ilma küttesõlme kontrollimise ja ekspertiisi

tegemiseta

ning

kandsid

tegevusetuse

õigustamise

eesmärki.

Seega

on

Virumaa

Tervisekaitsetalitus rikkunud V.L. i põhiseaduse (edaspidi PS) §-idest 18 ja 28 tulenevaid õigusi

ning ta soovib 20.10.2006 teostatud mõõtmistulemuste kehtetuks tunnistamist, Virumaa

Tervisekaitsetalitusele ettekirjutuse tegemist ja 1 570 000 krooni suuruse mittevaralise kahju

hüvitamist.

2. Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalitus vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on läbiviidud mõõtmiste tulemustega tõendatud, et kaebuse esitaja

eluruumides esinev müra jääb lubatud normi piiridesse. Kaebaja on eksinud tühistamisnõude

adressaadiga, pole tõestanud mürataseme ületamist ega selle seost talle tekitatud kahjuga.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 3. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on V.L. oma kaebuses esitanud kolm erinevat nõuet - tühistamise, kohustamise

ja kahju hüvitamise nõuded. HKMS §-is 6 lg 2 p 1 sätestatu võimaldab tühistamisnõude esitada

ainult haldusakti peale. Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labori poolt 20.10.2006

teostatud müra mõõtmine on Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna tellimusel

teostatud menetlustoiming ja 27.10.2006 koostatud protokoll selle tulemusi fikseeriv dokument.

Kuna pole tegemist avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse haldusaktiga, ei saa

halduskohus mõõtmise tulemusi ega neid fikseerivat dokumenti tühistada, vastav taotlus tuleb

rahuldamata jätta ning puudub vajadus ka toimingute õiguspärasuse hindamiseks.

Sotsiaalministri 20.12.2001 määrusega nr. 141 kinnitatud “Virumaa Tervisekaitsetalituse

põhimääruse” § 7 kohaselt on selle talituse üheks tegevusvaldkonnaks müra taseme

terviseohutus. Sama põhimääruse §-is 8 p 8 ja §-is 9 p 4 sätestatuga on talitusele pandud elanike

tervisekaitsega seonduvate kaebuste lahendamine ning antud õigus teha rikkumiste avastamisel

ettekirjutusi nende kõrvaldamiseks, kontrollida täitmist, määrata trahve ja rakendada muid

riikliku sunni vahendeid. Põhimõtteliselt sama tuleneb kaebaja poolt viidatud RTerS §-is 16 lg 1

loetletud järelevalveametnike õigustest ja kohustustest. Kõige varasem kaebusele lisatud

V.L. i pöördumine Virumaa Tervisekaitsetalitusse kannab kuupäeva 02.02.2005. Kaebusele

antud vastuse kohaselt kaebas ta müra üle juba 08.10.2004. Kohtule esitatud dokumentaalsetest

tõenditest nähtub, et 27.04.2005 on Virumaa Tervisekaitsetalitus koostanud otsuse, mille

kohaselt ületas müra kaebaja elukohas lubatud norme. Selle ja muude mõõtmistulemuste alusel

on palutud korteriühistult teavet müra vähendamiseks rakendatud meetmetest ning koostatud

ettekirjutusi. Samuti on talitus V.L. it mõõtmiste tulemistest ja rakendatud meetmetest

teavitanud, korteriühistule pandud ülesannete täitmist kontrollinud, seda kinnitavaid dokumente

kogunud ning korteriühistule trahvihoiatuse teinud. Seega ei vasta tõele kaebaja väited selle

kohta, et Virumaa Tervisekaitsetalitus on olnud tema kaebuste lahendamisel tegevusetu ja pole

täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi.

Eespool juba viidatud põhimääruse § 9 p 5 kohaselt võib talitus kohustada avalik- ja

eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja

käsutamisel piirama, peatama või lõpetama tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese

tervist ja mitte lubada ehitiste, tehnoloogiate ja masinate rakendamist ning nende objektide

kasutuselevõtmist, kui nad ei vasta tervisekaitse nõuetele, samuti tühistada selleks varem antud

kooskõlastuse, kui rakendamise käigus on sellised asjaolud ilmsiks tulnud. Virumaa

Tervisekaitsetalituse kinnituste kohaselt ei ole temalt KÜ X paigutatud gaasikatlamaja

kasutusloale kooskõlastust palutud ja ta pole seda andnud. Eelnevalt juba viidatud dokumentidest

nähtuvalt

tegi

talitus

31.03.2005

toimunud

mõõtmiste

kohta

04.04.2005

Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklaboris koostatud protokolli alusel KÜ X kaks

ettekirjutust ja tuvastas seejärel, et tema nõudmised on täidetud. 05.10.2005 kinnitas müra

puudumist oma allkirjaga ka V.L. ise. Kohtuistungil väitis vastustaja, et järgneva kütteperioodi

jooksul nad V.L. ilt müra kohta enam kaebusi ei saanud ja kaebaja möönis seda. Kaebusele lisatu

tõendab pöördumisi ainult õiguskantsleri ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

poole. Viimatinimetatust tulenevad mõõtmised 20.10.2006 kaebaja eluruumis ja 25.01.2007

naaberkorteris müra taseme kohta kehtestatud normatiivide ületamist ei kinnita. Seega ei olnud

Virumaa Tervisekaitsetalitusel põhjust oma põhimääruse §-ist 9 p 5 tulenevate kohustamiste

ja keelamiste rakendamiseks ning alus kohustava ettekirjutuse tegemiseks puudub ka

halduskohtul.

Lisaks juba käsitletud nõuetele soovib V.L. oma tervisele tekitatud varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise

alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses (edaspidi RVastS). RVastS § 7 lg 2

kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi

õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS §-

is 9 lg 1 sätestatu annab isikule võimaluse nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ainult

väärikuse süülise alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab kohus

kahju hüvitamise nõude lahendamisel kontrollima, kas toimunu üldse saab anda alust kahjunõude

esitamiseks, kas kaebajale on tekkinud tema poolt väidetud kahju, kas kahju tekitajana nimetatud

haldusorgan on toiminud õigusvastaselt ja rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid subjektiivseid

õigusi ning, kas just see on olnud kahju tekkimise põhjuseks.

Eespool juba esitatud kohtu järelduste kohaselt ei ole Virumaa Tervisekaitsetalitus olnud kaebaja

kaebuste menetlemisel tegevusetu ning tema käitumine oli vastavuses sellega, mida vastav

põhimäärus ette näeb. Kaebuse väidetest nähtuvalt moodustavad V.L. i poolt nõutava varalise

kahju talle erinevatel aegadel osutatud meditsiiniteenuste ja õigusabi eest tasutud summad ning

mittevaralise kahju müra tagajärjel toimunud tervise halvenemine. Samas ei kinnita miski, et

need kulud ja väidetav tervise halvenemine on seotud Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevusega

müra kohta esitatud kaebuste menetlemisel ja kohtuistungil väitis kaebaja hoopis, et vajab

kahjuhüvist selleks, et sõita Euroopasse uuringutele ja saada sealt reaalset hinnangut oma

tervisele. Samuti möönis kaebaja, et ta on juba aastast 1990 invaliid ja tema töövõime kaotuse

protsent pole selle aja jooksul muutunud. Seda kinnitavad ka talle 28.12.1998 välja antud

pensionitunnistuse kanded. Asjaolu, et pooled haiglas viibimistest ja arsti vastuvõtul käimistest

langevad kütteperioodi välisele ajale, on vastuolus kaebaja enda kohtuistungil ja tema perearsti

tõendis esitatud väitega, et tervis halveneb sügis-talvisel kütteperioodil ega kinnita põhjuslikku

seost müra, sellest väidetavalt tekkinud tervise halvenemise ja Virumaa Tervisekaitsetalituse

tegevuse vahel. See seos on üks kahju hüvitamise kohustuslikest eeldustest ja tuleneb otseselt

RVastS §-ist 12, mille kohaselt peab kahju seda kandnud isikule hüvitama üksnes see isik, kelle

õigusvastase tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. V.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 3. mai 2007 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada kehtetuks 20.10.2006 mõõtmiste

tulemused ning nõuda sisse Virumaa Tervisekaitsetalituselt summa 1 570 000 krooni.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõigesti loetud müra puudumine tõendatuks mõõtmistega, mis viidi läbi 14.02.2005 ja

25.01.2007. Apellandile ei teatatud mõõtmiste toimumisest;

2) on jäetud tähelepanuta korterite nr 163 ja 166 elanike pöördumine Tervisekaitsetalituse poole

oktoobris 2002, 15.11.2002 läbiviidud mõõtmine ja protokoll nr 24/g. Tervisekaitsetalituse

tulemused näitasid müra normi ületamist;

3) ei ole arvestatud kõiki asjaolusid ning on ebaõigesti jäetud arvestamata apellandi tervise

halvenemine sügis-talvisel perioodil.

5. Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalitus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu

ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. mai 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) näitavad läbiviidud mõõtmised, et kaebuse esitaja eluruumides esinev müra jääb lubatud

normi piiridesse. Mõõtmised on korduvalt läbi viidud Tervisekaitseinspektsiooni laborite poolt.

Mõõtmistulemuste juures on kirjeldatud mõõtmiste ja arvutustulemuste hindamise käiku, mis

vastab kehtestatud õigusaktidele. Kaebuse esitaja ei ole tõestanud mürataseme ületamist

eluruumis ega ole tõestanud, et on mingi seos tema arvates eksisteeriva müra ja temale tekitatud

kahju vahel;

2) ei saa Virumaa Tervisekaitsetalitus tühistada kaevatava mõõtmise tulemusi, sest pole neid

mõõtmisi sooritanud ega oma pädevust tühistada Tervisekaitseinspektsiooni laborite koostatud

akte. Sellega on kaebuse esitaja V.L. eksinud vastustaja subjektis. Virumaa Tervisekaitsetalitus

tegeleb elanikelt saabunud müra kaebuste lahendamisega RTerS § 8 lg 2 p 17 ning

sotsiaalministri 04.03.2002.a. määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ alusel. 20.10.2006 teostati

müra mõõtmisi V.L. i korteris (müra mõõtmise protokoll nr IL2006/16, 27.10.2006), müratase ei

ületanud lubatud normatiive. Täpsemate tulemuste hindamiseks (mõõtmise protokollis ära

näidatud mõõtmised 1/3 oktaavriba kesksagedusel) Virumaa Tervisekaitsetalitus tellis

Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklaborilt, millest teavitati V.L. it 23.11.2006 kirjaga

nr 4/10-1/316. Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori poolt aadressil X Narva teostatud

mürataseme mõõtmise põhjal müratase eluruumides ei ületanud lubatud normatiive (müra

mõõtmise protokoll nr 6/4-6-1/018, 08.02.2007). Mõõtmised teostati korteris nr 165, sest

25.01.2007 V.L. iga eelnevalt kokkulepitud ajal kaebajat ennast kohal ei olnud. Vastus kaebajale

anti 21.02.2007 kirjaga nr 4/10-1/28.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

3. mai 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete

piires.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Halduskohus on õigesti määratlenud kaebuses esitatud nõuded (tühistamise, kohustamise ja

kahju hüvitamise nõuded) ning lähtuvalt kaebuse nõuetest hinnanud tõendeid ja tuvastanud

asjaolusid.

Tühistamiskaebuse esemeks on Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labori poolt 20.10.2006

teostatud müra mõõtmise kohta koostatud protokoll nr IL2006/16 (tl 48).

HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel

avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt.

Kaebaja poolt vaidlustatud Kohtla-Järve labori poolt 20.10.2006 teostatud müra mõõtmine ja

selle kohta koostatud protokoll ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, vaid on vaadeldav

toiminguna. Seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et kuna on vaidlustatud toiming, mitte aga

haldusakt, siis ei ole tühistamiskaebuse rahuldamine võimalik.

Samuti on halduskohus õigesti jätnud hindamata nimetatud toimingute õiguspärasuse, sest asjas

puudub tuvastamiskaebus ja lisaks sellele oleks tuvastamiskaebuse korral Virumaa

Tervisekaitsetalitus mittevastav vastustaja.

8. Halduskohus on õigesti tõendeid hinnates asunud seisukohale, et Virumaa Tervisekaitsetalitus

ei ole V.L. i kaebuste lahendamisel olnud tegevusetu ning on täitnud oma seadusest tulenevaid

sellealaseid kohustusi ja seetõttu puudub alus kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kuna

halduskohus on põhjalikult oma vaidlustatud otsuses käsitlenud Virumaa Tervisekaitsetalituse

tegevust 2005-2007 V.L. i kaebustele vastamisel ning RTerS §-is 16 sätestatud õiguste

realiseerimisel, siis ringkonnakohus ei korda siinkohal halduskohtu põhjendusi ning leiab nagu

halduskohuski, et Virumaa Tervisekaitsetalitus ei ole olnud kaebustele vastamisel tegevusetu

2005-2007. Asjaolu, et apellandi väitel ta ei olnud teadlik 25.01.2007 müra mõõtmisest (Virumaa

Tervisekaitsetalituse väitel oli kaebaja teadlik, kuid kokkulepitud ajal ei olnud kohal ja seetõttu

teostati mõõtmised teises korteris), ei tõenda Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevusetust.

Apellatsioonkaebuses on apellant väitnud, et halduskohus on jätnud tähelepanuta korterite nr A

ja B elanike pöördumise Tervisekaitsetalituse poole oktoobris 2002, 15.11.2002 läbiviidud

mõõtmise ja protokolli nr 24/g. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole

tõendatud ka see asjaolu, et Virumaa Tervisekaitsetalitus oleks olnud tegevusetu 2002. aastal.

Virumaa Tervisekaitsetalituse poolt on 15.11.2002 koostatud protokoll nr 24/g müra mõõtmise

kohta korterites 163 ja 166 ning see asjaolu juba iseenesest näitab, et vastustaja ei olnud

tegevusetu. Apellant ei ole täpsustanud, milles väljendus Virumaa Tervisekaitsetalituse

tegevusetus 2002 (milline konkreetne haldusakt jäi andmata või toiming sooritamata) ning milles

väljendus see, et Virumaa Tervisekaitsetalitus ei kasutanud 2002 talle RTerS §-is 16 antud

õigusi.

Virumaa Tervisekaitsetalituse seletuse kohaselt ei ole temalt KÜ X paigutatud gaasikatlamaja

kasutusloale kooskõlastust küsitud ja ta ei ole seda ka andnud, seetõttu on alusetu apellandi

väide, et ametnike omavoli tõttu sai võimalikuks gaasikatlamaja ekspluatatsiooni võtmine ilma

kasutusloata ja müra normide ületamisega. Gaasikatlamaja kasutavad siiski korteriomanikud

korteriühistu

vahendusel

ning

Virumaa

Tervisekaitsetalitus

ei

ole

gaasikatlamaja

ekspluatatsiooni võtja.

RTerS § 16 lg 1 p 3 kohaselt on järelevalveametnikul õigus kohustada avalik- ja eraõiguslikke

juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama,

peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha

ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja

kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist.

Asjas olevatest tõenditest nähtuvalt tegi Virumaa Tervisekaitsetalitus 31.03.2005 toimunud

mõõtmiste kohta 04.04.2005 Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklaboris koostatud

protokolli alusel KÜ X kaks ettekirjutust ja tuvastas seejärel, et tema nõudmised on täidetud.

05.10.2005 kinnitas müra puudumist oma allkirjaga ka V.L. ise. Kohtuistungil väitis vastustaja,

et järgneva kütteperioodi jooksul nad V.L. ilt müra kohta enam kaebusi ei saanud ja kaebaja

möönis seda. Mõõtmised 20.10.2006 kaebaja eluruumis ja 25.01.2007 naaberkorteris müra

taseme kohta kehtestatud normatiivide ületamist ei kinnitanud. Seega ei olnud Virumaa

Tervisekaitsetalitusel alust kohustava ettekirjutuse tegemiseks ning halduskohus on õigesti

jätnud kohustamiskaebuse rahuldamata.

9. Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõude ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kahju hüvitamise nõude

rahuldamisele.

Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on

sätestatud riigivastutuse seaduses.

Vastavalt RVastS §-ile 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ning sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on tegevusetusega tegemist siis, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata

või toiming õigeaegselt sooritamata.

Seega lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju

tekkinud, kas kaebaja poolt nimetatud avaliku võimu kandja tegevus (tegevusetus), millega talle

väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb vältimatu põhjuslik seos väidetavalt

tekitatud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel.

Kaebaja väitel moodustavad varalise kahju meditsiiniteenuste eest tasutud summad ning

mittevaralise kahju tema tervise halvenemine müra tagajärjel.

Kuna on leidnud tuvastamist, et puudub Virumaa Tervisekaitsetalituse õigusvastane tegevusetus,

siis ei ole kaebajale ka avaliku võimu kandja poolt õigusvastase tegevusetusega kahju tekitatud

ning puudub vajadus analüüsida seda, kas kaebaja väidetava kahju ja avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusetuse vahel on põhjuslik seos.

10. Apellandi väide, et talle saadeti vastus kaebusele eesti keeles ja kohtuistungil ei olnud tõlki

ning kohtunik ise tõlkis, ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

Vastavalt TsMS §-ile 32 lg 1 toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Seega esitas vastustaja õigesti vastuse kaebusele eesti keeles ja ka kohus ei pidanud seda

edastamisel kaebajale tõlkima.

TsMS § 34 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või

omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi; tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise

avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad.

Antud juhul ei ole kaebaja esitanud kohtule taotlust kaasata menetlusse tõlki. Nähtuvalt

24.04.2007 kohtuistungi protokollist (tl 186-191) olid menetlusosalise avaldused kohtule ja

teistele menetlusosalistele arusaadavad ning seetõttu ei olnud ka tõlgi kaasamise kohustust.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson