2-06-21914/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-21914

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 24. septembril 2007. a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-21914 Tsiviilasi HASi hagi IOa vastu elatise saamiseks laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HAS (elukoht XXX, isikukood XXX) ning tema volitatud esindaja LL; kostja IOa (elukoht XXX, isikukood X) volitatud esindaja advokaat VP. Kohtuistungi toimumise aeg 30. augustil 2007.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt HASi hagi IOa vastu elatusraha saamiseks laste ülalpidamiseks summas 2 843 krooni kuus kummagile lapsele ning tagasiulatuvalt ajavahemikul XXX. elatis summas 58 232 krooni.

Mõista välja IOalt HASi kasuks elatusraha poolte alaealiste laste – tütar LOa ja poeg AOa ülalpidamiseks summas 4 600 (neli tuhat kuussada) krooni kuus kuni tütar L täisealisuseni XXX ja edasi summas 2 300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus kuni poeg A täisealisuseni XXX alates XXX

Mõista välja IOalt HASi kasuks elatusraha tagasiulatuvalt perioodi eest XXX kuni XXX summas (55 200 krooni – 10 500 krooni) 44 700 (nelikümmend neli tuhat seitsesada) krooni ühekordselt.

Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta IOa kanda ning mõista temalt välja riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 21.09.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 21.08.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud kaks last – XXX tütar LO ning XXX poeg A O . Lapsed jäid peale poolte kooselu lõppu elama hageja juurde. Hageja sissetulek ei võimalda väidetavalt katta kõiki laste ülalpidamisega seonduvaid kulutusi. Lapsed käivad koolis ja seega on vajalik neile osta koolitarbeid, maksta toiduraha, osta riideid jne. Lastel on teatud huvialad, millega tegelemine on samuti seotud kulutustega (lapsed osalevad prantsuse keele tundides). Kuivõrd tegu on lapsi arendava tegevusega, leiab hageja, et pole mingit põhjust seda neile keelata. Igakuised kulutused lastele hõlmavad hageja arvestuse kohaselt mõlema lapse osas kokku 6 740 krooni. Lisaks eeltoodule on hageja oma arvestusele lisanud eluasemega seotud väljaminekud summas 1 090 krooni kuus ning igaaastased väljaminekud summas 17 000 krooni (riietele, jalatstele 15 000 krooni, suvelaagrile 1 000 krooni ning laste sünnipäevadele 1 000 krooni). Kokku hindab hageja kulutusi lastele kuus 9 246 krooni. Käesoleval ajal aitavad hagejal kanda kulutusi lastele hageja vanemad. Ajavahemikus XXX- 31.07.2006.a. on kostja toetanud lapsi alljärgnevalt: 16.09.2005.a. summas 1 000 krooni, 22.10.2005.a. summas 2 000 krooni, 07.12.2005.a. 1 500 krooni. 27.01.2006.a. summas 1 000 krooni, 24.03.2006.a. summas 5 000 krooni ning kokku 10 500 krooni. Makstavad summad ei ole olnud kunagi stabiilsed ega ka piisavad lastega seotud kulutuste katmiseks. Samuti on hageja pidanud iga kord kostjalt rahalist toetust paluma. Hageja on üritanud kostjaga elatise küsimuses mõistlikult ja mõlemaid pooli rahuldaval viisil kokku leppida, kuid alati tulutult. Hagejale teadaolevalt töötab kostja jalgpallitreenerina ning tal peaks olema võimalik lapsi igakuiselt vastavalt nende vajadustele toetada. Kostja on hiljuti ehitanud maja, selle kasumi saamise eesmärgil maha müünud ning omab sõiduautot. Kostja sissetulekud ei ole hagejale teada. Hageja palub kohtul kostjalt mõista välja elatis summas 5 686 krooni (2 843 x 2) kuus 2 lapsele alates augustist 2006.a. kuni laste täisealisuseni ning mõista välja kostjalt ajavahemiku XXX – XXX eest tagasiulatuvalt elatis summas 58 232 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile. Kostja on kirjalikus vastuses võtab hagi osaliselt õigeks, tunnistades tema vastu esitatud hagi kummalegi lapsele nõutava igakuise elatusraha summat üksnes 1 500 krooni ulatuses. Muus osas kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt töötas ta 2005.a. XXX Põhikoolis jalgpallitreenerina ning tema palk XXX kokku oli 10 184.60 krooni. Hageja väide maja kasumliku müügi kohta ei ole õige. Kostja tõepoolest ostis elamukrundi emalt laenatud raha eest eesmärgiga ehitada oma perekonnale sinna maja. Ehituseks võttis kostja pangast laenu, kuid raha puudumise tõttu jäi ehitus seisma ning kostja oli sunnitud selle pooleliolevana müüma. Kostja kinnitab oma vastuses, et mingit kasumit ta sellest müügist ei saanud. Müügist saadud rahaga ta üksnes tagastas maja ehituseks võetud laenu ning maksis oma võlad. Kostja kinnitab kohtule, et ta ei oma sõiduautot. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja poolt hagis märgitud kulutused lastele ebatõenäolised, s.h. riietele 15 000 krooni aastas, hügieenitarvetele 4 800 krooni aastas ning meelelahutusele 7 200 krooni aastas. Samuti on kostja arvates ebatõenoline, et laste toidule kulub ühes kuus 1 500 krooni lapse kohta. Nii palju võib süüa ainult täisealine

meesterahvas. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kui suured on igakuised kulutused lastele tegelikult. Hageja on arvestanud lastele tehtavate kulutuste hulka ka oma eluasemekulud. Kostja arvates ei ole õige lugeda eluasemekulusid lastele kantavate kulutuste hulka, sest eluasemega kantavad kulutused kannaks hageja sõltumata laste olemasolust. Kostja kinnitab, et tema praegune varaline seisund ei võimalda maksta lastele elatist hageja poolt nõutavas ulatuses. Lisaks eeltoodule puudub kostjal praegu töökoht, seega peab kostja tegema kulutusi ka iseenda ülalpidamiseks. Praktiliselt elab kostja hetkel võlgu, sest teda toetavad tema vanemad. Kostjal on kooselu MU ning neil on ühine majapidamine. Sisuliselt peab kostja ülal ka MU varasemast kooselust sündinud last. Kostja vaidleb osaliselt vastu ka hageja nõudele saada lastele elatist tagasiulatuvalt alates XXX – XXX Kostja on nõus maksma osundatud ajavahemiku eest tagasiulatuvalt 25 500 krooni vastavalt järgmisele arvestusele – 3000 x 12 – 10 500 (hagejale juba makstud rahasumma) = 25 500 krooni. Kostja märgib siinkohal, et ta on lapsi ülal pidanud ka muul viisil kui eelnimetatud rahasumma, näiteks ostnud lastele asju. Vastavaid tõendeid kostjal kohtule esitada pole võimalik. Eeltoodut aluseks võttes on kostjal võimalik maksta kummalegi lapsele 1 500 krooni elatusraha kuus ning hageja tagasiulatuvat elatisenõuet tunnistab kostja summas 25 500 krooni.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning mõlemal vanemal on sama seaduse § 49 sätte kohaselt oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväidetes esinevate seisukohtadega hagiavalduses laste toidule, hügieenivahenditele, meelelahutusele ning riietele ja jalatsitele tehtavate kulutuste osas, mis on ka kohtu arvates mõnevõrra põhjendamatult suured. Samas aga tuleb arvestada, et laste kasvades need kulutused pidevalt suurenevad. Hageja igakuist töötasu (ca 10 000 krooni kuus) aluseks võttes on üksinda 2 alaealise lapse ülalpidamine kohtu arvates materiaalselt küllaltki keeruline. Kostja osalus lastele tehtavate kulutuste kandmises pole olnud seni just märkimisväärne – 10 500 krooni elatusraha kalendriaastas 2-le alaealisele lapsele. Kostja antud asjaolu asjas vaidlustanud ei ole. Seega on hageja põõrdumine oma elatisenõudega kostja vastu kohtusse igati õigustatud. Hageja alaealiste laste seadusliku esindajana on vanemana kohustatud kaitsma oma laste seaduslikke õigusi ja huve, seega tagama oma lastele nende ülalpidamiseks vajalike elatusvahendite olemasolu vajadusel ka õiguslike vahenditega. Kohtu arvates on õiglaseks ja põhjendatud elatise suuruseks 4 600 krooni kuus kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, aluseks võttes laste vanust ja nende aina kasvavaid vajadusi. Kostja puhul on tegemist noore teotahtelise mehega, kellel on vastava soovi korral ilmselt võimalik leida ka tulusamat teenistust, kindlustamaks oma laste ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite olemaolu. Kohtule teadaolevalt kostjal teisi alaealisi lapsi uuest kooselust sündinud ei ole ning tema elukaaslase lapse ülalpidamine ei ole kostja seadusest tulenev kohustus. Kohtu arvates nähtub kostja pangakonto väljavõttest (vt. tlk. 43 – 57) veenvalt asjaolu, et perioodil XXX– XXXo n kostja deebetkäive olnud 1 717 134.56 krooni ja kreeditkäive samal ajavahemikul 1 534 592.03 krooni. Kostjal on vaadeldava perioodi jooksul olnud võimalik anda äriühingutele ja füüsilistele isikutele erinevaid arvestavaid rahasummasid laenuks, kanda rahasummasid oma elukaaslase MU arvele, teha ühes päevas (XXX.) kulustusi summas 40 000 krooni jne. Samal ajal oma lastele on kostja maksnud elatusraha summas 10 500 krooni kalendriaasta jooksul. Kostja väide, et tema sissetulek töötasuna

2005.a. oli kokku 10 184.60 krooni, ei ole kostja pangaväljavõtet aluseks võttes kohtu arvates usaldusväärne, sest kostja väidetavad sissetulekud töötasu näol ei ole ilmses vastavuses tema tegelike materiaalsete võimaluste ja tema eluviisiga. Seega kostja väide, et ta elab võlgu, kuna tal puudub sissetulek, on kohtu arvates ainetu. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatis summas 4 600 krooni kuus kahele alaealisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista alates 01.08.2006.a. ning tagasiulatuvalt perioodi eest XXX– XXX kogusummas 55 200 krooni, millest tuleb arvata maha kostja poolt tasutud 10 500 krooni, so. summas 44 700 krooni. Tulenevalt seaduse mõttest on mõlemad vanemad vastutavad oma alaealiste laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise kohustuse täitmise eest ning lastest lahus elaval vanemal on eelkõige just materiaalselt võimalik osutada igakülgset hoolitsust ja abi oma kasvavatele lastele, tagamaks omalt poolt vajalikud eeldused nende igakõlgseks arenguks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seonduvalt asjaoluga, et hageja maksab saadavalt elatusrahalt kui tulult ka tulumaksu seaduses sätestatud määras, jääb hagejale kostjalt väljamõistetavast rahasummast laste ülalpidamiskulude kandmiseks reaalselt (4 600 krooni – 22 % tulumaksu summas 1012 krooni) 3 588 krooni kohtuostsuse tegemise aja seisuga. Kõike eeltoodut aluseks võttes hindab kohus kostja vastuväiteid osaliselt kui asjasse mittepuutuvaid ja jätab need tähelepanuta kui õiguslikult põhjendamatud. Kostja vastuväidetes sisalduvad seisukohad annavad kohtule pigem alust arvata, et kostja soovib igati kõrvale hoida talle kui vanemale seadusega pandud kohustusest ülal pidada oma alaealisi lapsi. Kostja kanda tuleb jätta kohtukulud riigilõivuna ning välja mõista need riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2. Hagi rahuldatud osaliselt. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 24.09.2007.a.