3-07-788/14 · Tartu Ringkonnakohus

3-07-788

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-788 Haldusasi G.M. i kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti 18.04.2007 ettekirjutuse nr 1012519528 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. mai 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus G.M. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22. august 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – G.M. Vastustaja (haldusorgan) – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindajad Helgi Laanemaa ja Veljo Uustal RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2007 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest, s. o alates 11. septembrist 2007.

2 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. G.M. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Kodakondsusja Migratsiooniameti 18.04.2007 ettekirjutuse nr 1012519528 tühistamist. Kodakondsusja Migratsiooniameti vaneminspektor Marina Fanfora koostas 18.04.2007 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 8 lg 1, § 10 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 , § 11 lg 1, § 14 lg 1 ning § 15 lg 1 alusel ettekirjutuse nr 1012519528. Selles leiti, et Venemaa kodanik G.M. viibib Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta ja tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 6 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 24.04.2007. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud ettekirjutus kaebaja õigust elada koos perega ja taotleda Eestis tähtajalist elamisluba. Kaebaja väitel esitas ta oktoobris 2001 kõik vajalikud dokumendid tähtajalise elamisloa saamiseks, kuid Siseministeeriumi käskkirjaga keelduti selle andmisest. Seejuures on ta viimase 20 aasta jooksul pidevalt Eestis elanud, töötas Narva teatris “Ilmarine”, on alates 2005 abielus L N, ei ole end Kodakondsusja Migratsiooniameti eest varjanud ja on püüdnud perioodiliselt elamisloa taotlusi esitada.

2. Kodakondsusja Migratsiooniamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei teki lahkumisettekirjutuse tühistamisega kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja tal tuleb sellest hoolimata Eestist lahkuda. Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-2-01 tuleneb, et põhiseadus ei anna välismaalasele õigust Eestisse elama asuda ja ebaseaduslikult elama jääda ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on igal riigil õigus otsustada välismaalaste riiki sisenemise, nende viibimise ja riigist lahkumise üle. G.M. on Venemaal sündinud, omab kehtivat Vene Föderatsiooni kodaniku passi ja sissekirjutust Ivangorodis, ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema Eestis viibimine pole seaduslik, sest 10.02.1997 kuni 10.02.2007 oli tal sissesõidukeeld. Ebaõige on mittevarjamise kohta esitatud väide, kuna kaebaja asukoht oli teadmata, 30.01.2007 ei õnnestunud teda abikaasa elukohast leida, telefoni teel kokku lepitud kuupäeval ta välja ei ilmunud ja 18.04.2007 tuli ta ametisse toimetada isiku kinnipidamise määruse alusel. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 31. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on vaidlusalune ettekirjutus oma sisult õiguspärane ja selle tegemisel on järgitud kõiki VSS §-is 11 lg 5 ja 6 sätestatud vorminõudeid, mistõttu puuduvad õiguslikud alused ettekirjutuse tühistamiseks. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja kinnituste kohaselt on G.M. Vene Föderatsiooni kodanik, kes ei oma Eestis viibimiseks viisat, elamisluba ega ka mingit muud seaduslikku alust. Välismaalaste Eestisse saabumise ja Eestis viibimise aluseid reguleerivad välismaalaste seadus ja selle alusel antud õigusaktid. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 9 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus, milleks võib olla elamisluba, viisa või välislepingust, seadusest, Vabariigi Valitsuse otsusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus Eestis viibida. Kohustust Eestist välja sõita reguleerib VSS, mille § 2 lg 1 sätestab samuti, et välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning ilma selleta on tal keelatud Eestis viibida. VMS § 51 lg 2 kehtestab, et kui välismaalane on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, on tema viibimine Eestis seaduslik taotluse läbivaatamise ajal. Kuna G.M. il pole kehtivat viisat või elamisluba, ei oma tema suhtes mingit tähendust asjaolu, et 20.04.2007 on ta koostanud taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks. Tema varasema sarnase taotluse on siseminister oma 04.07.2002 käskkirjaga nr 301 rahuldamata jätnud. Pärast selle haldusakti teatavakstegemist ei olnud

3 kaebajal enam seadusest tulenevat alust Eestisse jäämiseks ega siin jätkuvaks viibimiseks. Seega oli Kodakondsusja Migratsiooniamet kohustatud VSS §-ist 7 lg 1 ja §-ist 11 lg 1 tulenevalt vormistama G.M. ile kui Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Selliste juhtumite puhuks pole seadusandja andnud ametiasutusele mingit kaalumisõigust ja VSS §-is 7 lg 4 sätestatu võimaldab jätta ettekirjutuse tegemata vaid sellisele välismaalasele, kes lahkub Eestist seitsme päeva jooksul pärast viibimisaja lõppemist ning VSS § 171 lg 1 üksnes keelab välismaalase saatmist riiki, kuhu väljasaatmine võib kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemisja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklite 3 tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohtuistungil kinnitas kaebaja esindaja, et tema volitajal pole Eestisse jäämise õigustuseks esitada muid põhjuseid kui perekondlikud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-ist 26 tulenev igaühe õigus perekonnaja eraelu puutumatusele ei ole piiramatu põhiõigus ja samas sättes on sõnaselgelt kehtestatud, et sekkumine on seaduses sätestatud juhtudel lubatud. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on iga riik õigustatud ise otsustama välismaalaste riiki lubamise, riigis viibimise ja sealt väljasaatmise. Neist põhimõtetest ega ka Eesti Vabariigi põhiseadusest ei tulene välismaalasele piiramatut õigust Eestis viibimiseks ja siia elama asumiseks. Kuna lahkumisettekirjutus ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, ei pea ametnik selle tegemisel hindama isiku seotust tema Eestis viibivate perekonnaliikmetega ega saa kaaluda otsustuse mõju isiku perekondlikele ja eraelulistele suhetele. Seepärast ei omanud vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel ega oma ka käesoleva kaebuse lahendamisel vähimatki tähendust need põhjused, mis G.M. väidab endal Eestis viibimiseks olevat ja tema perekondlikud või muud eraelulised asjaolud võivad arvesse tulla vaid lahkumisettekirjutuse tegelikul täitmisel. VSS § 7 lg 3 sätestatu võimaldab tõendatud ja välismaalasest sõltumatu mõjuva põhjuse olemasolu korral lahkumisettekirjutuse sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni mitte kohaldada. Käesolevas kohtuasjas pole aga kaebaja ühtegi arvestatavat põhjust oma Eestist lahkumise võimatuse kohta tõendanud ja tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutust ei saa kuni kohtuotsuse jõustumiseni täita üksnes talle kohtumäärusega antud esialgse õiguskaitse tõttu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. G.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 31. mai 2007 otsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole arvestatud, et G.M. on 20.04.2007 koostanud taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks; 2) on ebaõigesti leitud, et ametnik ei pea lahkumisettekirjutuse tegemisel hindama isiku seotust tema Eestis viibivate perekonnaliikmetega ega saa kaaluda otsustuse mõju isiku perekondlikele ja eraeluliste suhetele; 3) on jäetud arvestamata kaebuse esitaja perekonnaelu olemasolu Eestist lahkumise võimatuse tõendamisena. Samas ei ole kohus ümber lükanud kaebuse esitaja seisukohta, et tal on Eestis perekond ja ta on abielus L Nga alates 2005. 5. Kodakondsusja Migratsiooniamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige halduskohtu seisukoht, et kuna G.M. ei omanud Eestis viibimiseks kehtivat elamisluba, ei oma ka tähendust asjaolu, et ta on 20.04.2007 esitanud taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks. VSS § 2 lg 1 sätestab, et välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema

4 seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestab välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused välismaalaste seadus; 2) on asjakohatud apellandi viited kaalutlusvigadele, kuna VSS § 7 lg 1 sõnastusest nähtuvalt on tegemist rangelt siduva normiga, mis ei näe Kodakondsusja Migratsiooniametile ette kaalutlusõigust. Kui Kodakondsusja Migratsiooniamet ei tuvasta viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase asjas VSS § 9 lg 1 näidatud aluseid seadustamisettekirjutuse tegemiseks, on ta kohustatud tegema lahkumisettekirjutuse. Kaalutlusõiguse puudumine on põhjendatud asjaoluga, et lahkumisettekirjutuse tegemata jätmine ei anna iseenesest Eestis viibimiseks seaduslikku alust ning isikul ei ole seaduslikult võimalik Eestis elada ega töötada. Kui isikul on temast sõltumatuid mõjuvaid põhjusi Eestist lahkumise edasilükkamiseks, saab haldusorgan neid isiku taotlusel arvestada lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele pööramisel (VSS § 7 lg 3). Kodakondsusja Migratsiooniamet on asunud seisukohale, et perekonnaelu Eestis ei ole käesoleval juhul selliseks mõjuvaks põhjuseks ning puuduvad muud mõjuvad põhjused. Perekond luuakse püsivaks kooseluks ning mõistlik ei ole eeldada, et riik lükkab viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase väljasaatmise edasi seniks, kuni perekonnaelu kestab. Perekonnaelu elamist Eestis ei saa lugeda erandi kohaldamist tingivaks mõjuvaks põhjuseks. Seda on leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 29.10.2004 otsuses haldusasjas nr 2-3/628/04. Perekonnaelu on võimalik elada ka väljaspool Eesti Vabariiki, ilma et rikutaks õigust perekonnaelule; 3) on õige halduskohtu seisukoht, et PS §-ist 26 tulenev igaühe õigus perekonnaja eraelu puutumatusele ei ole piiramatu põhiõigus ja samas sättes on sõnaselgelt kehtestatud, et sekkumine on seaduses sätestatud juhtudel lubatud. Põhiseadusest ei tulene välismaalasele piiramatut õigust Eestis viibimiseks ja siia elama asumiseks. Kuna lahkumisettekirjutus ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, ei pea ametnik selle tegemisel hindama isiku seotust tema Eestis viibivate perekonnaliikmetega ega saa kaaluda otsustuse mõju isiku perekondlikele ja eraelulistele suhetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31. mai 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. 7. Õige on halduskohtu seisukoht, et kuna G.M. ei omanud Eestis viibimiseks kehtivat elamisluba, ei oma vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähendust asjaolu, et ta on 20.04.2007 esitanud taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Vaidlustatud ettekirjutus on lahkumisettekirjutus VSS § 7 lg 1 mõttes, s. o G.M. ile kui välismaalasele on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, kuna ta viibib Eesti viibimisaluseta. VSS § 2 lg 1 sätestab, et välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestab välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused välismaalaste seadus.

5 VMS § 51 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on: 1) Eesti elamisluba; 2) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud elamisluba; 3) Eesti viisa; 4) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud Euroopa Liidu ühtne viisa; 5) välislepingust tulenev õigus Eestis viibida; 6) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida; 7) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida; 8) Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi pädeva asutuse poolt antud elamisluba või tagasisõiduviisa. VMA § 51 lg 2 kohaselt kui välismaalane on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, on tema viibimine Eestis seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Asjas on tõendatud, et kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seetõttu tema poolt 20.04.2007 esitanud taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks on esitatud ajal, mil ta puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus ning tema viibimine Eestis ei ole ka taotluse läbivaatamise ajal seaduslik. 8. Halduskohus on õigesti leidnud, et lahkumisettekirjutus ei ole kaalutlusõiguse alusel tehtav haldusakt. VSS § 7 lg 1 sõnastusest nähtuvalt on tegemist rangelt siduva normiga, mis ei näe Kodakondsusja Migratsiooniametile ette kaalutlusõigust. Kui Kodakondsusja Migratsiooniamet ei tuvasta viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase asjas VSS §-is 9 lg 1 sätestatud aluseid seadustamisettekirjutuse tegemiseks, on ta kohustatud tegema lahkumisettekirjutuse. Lahkumisettekirjutuse tegemata jätmine ei annaks isikule iseenesest Eestis viibimiseks seaduslikku alust ning tal ei oleks seaduslikult võimalik Eestis elada ega töötada. Juhul, kui isikul on temast sõltumatuid mõjuvaid põhjusi Eestist lahkumise edasilükkamiseks, saab haldusorgan neid isiku taotlusel arvestada lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele pööramisel (VSS § 7 lg 3), kuid neid ei saa arvestada lahkumisettekirjutuse tegemisel. Samas aga sätestab ka VSS § 7 lg 3, et mõjuvaks põhjuseks ei ole välismaalase viibimisaluse või selle pikendamise taotluse menetlemine. Lähtudes eeltoodust ei saanudki Kodakondsusja Migratsiooniamet lahkumisettekirjutuse tegemisel hinnata kaebaja seotust tema Eestis viibivate perekonnaliikmetega ega kaaluda otsustuse mõju isiku perekondlikele ja eraeluliste suhetele. 9. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole lahkumisettekirjutus kaalutlusõiguse alusel tehtav haldusakt ning VSS § 7 ei sätesta mõjuvaid põhjusi, mis välistaks lahkumisettekirjutuse tegemise viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase suhtes. Seetõttu on halduskohus õigesti jätnud hindamata kaebuse esitaja väite, et tal on Eestis perekond ja lahkumisettekirjutuse tegemine tema suhtes on sellest lähtuvalt ebaõige. Õige on halduskohtu seisukoht, et PS §-ist 26 tulenev igaühe õigus perekonnaja eraelu puutumatusele ei ole piiramatu põhiõigus ja samas sättes on sõnaselgelt kehtestatud, et sekkumine on seaduses sätestatud juhtudel lubatud. Põhiseadusest ei tulene välismaalasele piiramatut õigust Eestis viibimiseks ja siia elama asumiseks. Kuna lahkumisettekirjutus ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, ei saa ametnik selle tegemisel hinnata isiku seotust tema Eestis viibivate perekonnaliikmetega ega kaaluda otsustuse mõju isiku perekondlikele ja eraelulistele suhetele.

6 10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson