Legislator Case Law & Legislation
2-06-25702/10 AI generated

2-06-25702/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-06-25702/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista X ASi Hansapank kasuks alates 31. augustist 2006.a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

Legislator headnote

AI generated

2-06-25702/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-06-25702

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2007.a Tartu

Tsiviilasja number

2-06-25702

Tsiviilasi

AS Hansapank hagi X vastu 37 298,79 krooni väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Hansapank (registrikood: 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn;

esindaja Kadri Kõressaar, Ülikooli 8, 51003 Tartu);

Kostja X

Kohtuistungi toimumise aeg

03.09.2007.a

Protokollija

Istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Hansapank hagi X vastu 37 298,29 krooni väljamõistmiseks.

Välja mõista X 37 298,29 krooni (kolmkümmend seitse tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa krooni ja 29

senti) AS Hansapank kasuks.

Välja mõista X ASi Hansapank kasuks alates 31. augustist 2006.a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud X kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada

väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva

jooksul (TsMS §-d 415, 416lg 1, 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud

tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid 04.11.2004.a käenduseta väikelaenulepingu nr 04-515267-VL, mille alusel andis

hageja kostja kasutusse laenu summas 40 000 krooni intressimääraga 18% aastas tagastamise lõpptähtpäevaga

05.11.2007.a. Kostja väikelaenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu oli

hageja sunnitud väikelaenulepingu 13.07.2006.a ennetähtaegselt lõpetama. Seisuga 30.08.2006.a on kostja

väikelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 33 683,21 krooni.

14.03.2005.a sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidilepingu nr 05-051127-KP, mille alusel andis hageja kostja

kasutusse arvelduskrediiti limiidiga 4000 krooni intressimääraga 16% aastas kasutamise lõpptähtajaga

14.03.2006.a. Seisuga 30.08.2006.a on kostja arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku

3615,08 krooni.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks väikelaenulepingust tulenev võlgnevus summas

33 683,21 krooni ning viivis alates 31.08.2006.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras (EKP intress +7%, hetkel määr 0,026% päevas). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks

arvelduskrediidilepingust tulenev võlgnevus summas 3 615,08 krooni ning viivis alates 31.08.2006.a kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress +7%, hetkel määr 0,026% päevas).

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kohustas kostjat, X tulema 03.09.2007.a kohtuistungile Tartu Maakohtusse Kalevi 1, Tartus. Toimiku

materjalidest nähtub, et kohtukutse on kostjale edastatud 28. augustil 2007.a. Kostja on kohtule teatanud, et ta on

hagiga nõus, kohtuistungile mitteilmumise põhjusest kostja kohut teavitanud ei ole.

Kohtuistungil hageja esindaja palus hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses rahuldada X suhtes, kuna kostjale

kohtukutse edastatud ning oma mitteilmumise põhjusest kostja kohut teavitanud ei ole.

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus, kui üks pool kohtuistungile ei ilmu, kohale ilmunud hageja taotlusel

tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud väikelaenulepinguga,

laenu tagastamise graafikuga, arvelduskrediidilepinguga.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Hansapank hagi X vastu 37 298,79 krooni

väljamõistmiseks.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik