2-06-26355/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2007.a, Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-26355 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus MZ`le eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, aadress XXX) avaldaja esindaja UU asjast puudutatud isik ZR(isikukood XXX, elukoht XXX) asjast puudutatud isik MZ (isikukood XXX, elukoht XXX) asjast puudutatud isiku MZ esindaja vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov asjast puudutatud isik VT(isikukood XXX, elukoht XXX) 31.08.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud

avaldaja esindaja UU asjast puudutatud isik ZR asjast puudutatud isik VT asjast puudutatud isiku MZ esindaja Eva Tibar-Šuvalov tõlk Ksenia Ess istungit protokollis sekretär Kristi Serva RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus MZ’le eestkostja määramiseks.

2. Määrata MZ (isikukood XXX) eestkostjaks ZR(isikukood XXX).

3. Eestkostja ZR ülesandeks on MZ kõigi asjade ajamine.

4. MZ ei või teha tehinguid eestkostja ZR nõusolekuta.

5. Aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, on kolm aastat, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.

6. Lugeda, et MZ on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Asjaolud Tallinna linn esitas 28.09.2006.a kohtule avalduse MZle eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on MZl tuvastatud sügav puue. Vaskulaarse dementsuse tõttu vajab ta pidevat hooldust ja juhendamist igal ööpäeval. MZ ei ole oma füüsilise seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tehinguid tegema, samuti kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi. MZ elab oma tütre ZR juures, kes hoolitseb tema eest. Avaldaja palus MZ eestkostjaks määrata ZR.

Asjast puudutatud isik MZ ei olnud ise võimeline oma arvamust avaldama. MZ esindaja leidis, et MZle tuleb seada eestkoste. Eestkostjaks tuleks määrata ZR, kes sobib isikuomaduste poolest täitma eestkostja ülesandeid. Ta on senini korraldanud MZ hoolduse.

Asjast puudutatud isik ZR, kes on MZ tütar, leidis, et MZ vajab eestkostet ning nõustus hakkama eestkostjaks.

Asjast puudutatud isik VT, kes on MZ tütar, leidis, et MZ vajab eestkostet, kuid eestkostjaks ei peaks saama ZR.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.

Vastavalt ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktile nr XXX kannatab MZ peaaju veresoonte patoloogiast põhjustatud nõdrameeluse (vaskulaarne dementsus) all, mistõttu ei ole ta kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Ekspertiisi akti kohaselt vajab MZ eestkostet kuni kolmeks aastaks. Eestkostja ülesandeks oleks kindlustada MZ ööpäevaringne hooldus ning järelevalve.

Kohus leiab, et ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga on tõendatud, et MZ vajab eestkoste seadmist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. TsMS § 526 lg 2 p 2 kohaselt märgitakse määruses eestkostjaks määratud isik või asutus. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et ZR on sobiv isik hakkama eestkostjaks. Ta on senini korraldanud oma ema hoolduse. Eeltoodust tulenevalt tuleb MZ eestkostjaks määrata ZR.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvates oleks eestkostja ülesandeks kindlustada MZ ööpäevaringne hooldus ning järelevalve. Avaldaja leidis, et eestkoste tuleb määrata kõigi asjade ajamiseks, samuti leidis avaldaja, et MZ ei võiks teha iseseisvalt tehinguid. MZ esindaja leidis, et eestkoste tuleb seada kõigi asjade ajamiseks. Tema tervislik seisund ei võimalda teha ka pisitehinguid. ZR selgituste kohaselt ei saa MZ ajada iseseisvalt mingeid asju ega teha tehinguid. VT leidis, et MZ ei saa teha tehinguid.

Arvestades MZ tervislikku seisundit, tuleb kohtu hinnangul eestkostja ülesandeks määrata MZ kõigi asjade ajamine. Kõigi asjade ajamine hõlmab muuhulgas ka MZ hooldust ja järelevalve kindlustamist. Kohtu hinnangul ei ole MZ oma tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tehinguid tegema. Seega tuleb määrata, et MZ ei või teha tehinguid eestkostja nõusolekuta.

TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt TsMS § 526 lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Nii avaldaja, MZ esindaja kui ka ekspert olid seisukohal, et eelnimetatud ajaks tuleks määrata kolm aastat. ZR leidis, et eestkoste tuleb määrata elu lõpuni ning VT ei osanud eestkoste aega öelda. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest.

Vastavalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Indrek Soots kohtunik