2-06-26692/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-26692

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2007.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-26692 Tsiviilasi O.R.i hagi I.T.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O.R. (isikukood xxxx, elukoht xxx

Kostja I.T. ( isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

04. september 2007.a Istungil osalenud isikud Hageja O.R. Kostja I.T.

RESOLUTSIOON

I. Tuvastada, et 05. detsembril 2005.a sündinud E.R. ( isikukood xxx, sünd registreeritud Anija Vallavalitsuses xxxa akt nr 49) põlvneb I.T.i´ist ( sündinud xxxa, isikukood xxx, elukoht xxxx maakond, töökoht aktsiaselts Horizon, ehitaja).

II. Kinnitada O.R.i ja I.T.i vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. I.T. kohustub tasuma E.R.i (sündinud xxx.a) ülalpidamiseks elatist 2000 ( kaks tuhat ) krooni kuus alates 20. septembrist 2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni so xxx.a. iga kuu 20. kuupäevaks O.R.i arveldusarvele nr 221013338373 Hansapangas. Esimese elatise makse teeb I.T. 20. septembril 2007.a.

2. Kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda.

III. Lõpetada menetlus O.R.i hagis I.T.i vastu elatise saamiseks.

Menetluskulud

2-06-26692

1. Menetluskulud põlvnemise asjas jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sündis hagejal xxx.a tütar E.R.. Hageja palub tuvastada E.R.i põlvnemine kostjast.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis 5000 krooni kuus, kuna kostja lapse ülalpidamisel materiaalselt ei toeta. 17. detsembrist 2006.a lõpeb vanema hüvitise palk ja ta kasvatab last üksinda. Hageja arvestuste kohaselt on kulutused lapse ülalpidamiseks kuus kokku 5300 krooni, millest kulub toidule 1000 krooni, mähkmetele 800 krooni, kommunaalmaksetele 500 krooni, vitamiinidele ja ravimitele 500 krooni, riietele 2000 krooni ja edaspidiseks lasteaiale 500 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses ei tunnista kostja hagi täies ulatuses. Küll on aga kostja nõus maksma ülalpidamiseks 1200 krooni kuus juhul, kui kohus tuvastab, et ta on lapse isa.

KOHTUISTUNG

Hageja jääb hagis toodud nõuete juurde. Palub tuvastada tütre Eliina põlvnemine kostjast ja välja mõista tütre ülalpidamiseks elatis 2000 krooni, mitte aga hagiavalduses märgitud summas 5000 krooni.

Kostja võtab omaks, et ta on hagejal 05. detsembril 2005.a sündinud tütre E.R.i isa ja ta on nõus maksma igakuuliselt lapse ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutud summas so 2000 krooni kuus.

Kohtuistungil sõlmisid pooled elatise hagis kompromissi ja esitasid selle kohtule. Kompromissi tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt iga kuu 20.kuupäevaks lapse ülalpidamiseks hageja arveldusarvele Hansapangas elatist summas 2000 krooni alates 20. septembrist 2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni ja esimese makse teeb kostja 20. septembril 2007.a.

Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja ülalpidamisasjas menetlus lõpetada ning kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti leppisid pooled kokku, et lühendavad apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega 30. päevalt 10. päevale ja et kummagi poole kohtukulud jäävad tema enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

2-06-26692

Perekonnaseaduse (PkS) § 42 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab ja põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Vaidlus puudub selles, et 05. detsembril 2005.a sündis E.R., kelle sünniakti on emana kantud hageja ja isa kanne sünniaktis puudub.

Kostja on õigeks võtnud, et on 05. detsembril 2005.a sündinud E.R.i isa. Lapse põlvnemist kostjast tõendab samuti läbiviidud molekulaargeneetiline ekspertiis. Ekspertiisiaktis nr 060458 olevast eksperdiarvamusest nähtuvalt ei saa eksperdid ühegi uuritud DNA piirkonna alusel eitada I.T.i bioloogilist isadust E.R.i suhtes. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks lapse põlvnemise kostjast.

Vastavalt PkS § 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja PkS § 61 alusel mõistab kohus, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja, nõustudes maksma igakuist elatist, on sellega võtnud omaks, et ta ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

Elatise hagis on pooled sõlminud kompromissi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 3 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses ülalpidamisasjas menetlus lõpetada. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Harju Maakohtu 17. novembri 2006.a määrusega määrati antud tsiviilasjas DNA-ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks ja määrusega kohustati ekspertiisikulude katteks tasuma nii hagejat kui kostjat ettemaksuna 1800 krooni. Kostja tasus 1800 krooni 28.novembril 2006.a kohtu deposiiti, hageja ei ole käesoleva ajani 1800 krooni tasunud ega esitanud kohtule tasumist tõendavat dokumenti. 29.jaanuari 2007.a Harju Maakohtu määruse alusel tasuti Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroole ekspertiisitasu

summas 3600 krooni, millest riigieelarvevahenditest maksti 1800 krooni ja 1800 krooni kostja I.T.i poolt 28. novembril

2-06-26692

2006.a Harju Maakohtu tagatise kontole tasutud 1800 kroonist. Hageja tuleb tasuda 1800 krooni riigituludesse ja kanda menetluskuluna ekspertiisitasu summas 1800 krooni..

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. TsMS § 661 lg 2 järgi on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. TsMS § 632 lg 4 kohaselt saab poolte kokkuleppel apellatsioonitähtaega lühendada. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega 30 päevalt 10 päevale.

Katrin Saar Kohtunik