2-07-2787/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-2787 Tsiviilasi AL`i hagi (tuvastushagi) MV`i vastu tuvastamaks, et MV ei olnud Tallinnas, XXX asuva eluruumi üürnik 28.02.1995.a. ja et AL oli Tallinnas, XXX üürnik eluruumi erastamise ajal 28.02.1995.a.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AL (isikukood XXX) Hageja esindaja: advokaat Martin Traat (Advokaadibüroo XXX Tallinn) Kostja: MV (isikukood XXX, elukoht XXX USA / kostja esindaja Eestis – SV, XXX Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Tuvastada, et hageja AL oli 28.02.1995.a. Tallinnas, XXX asuva eluruumi üürnik.

3. Tuvastada, et kostja MV ei olnud 28.02.1995.a. Tallinnas, XXX asuva eluruumi üürnik.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta AL`i poolt kantud põhjendatud menetluskulud MV`i kanda.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb

2(3) tasuda kautsjon, summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, mõlemal viitenumber XXX.

Asjaolud ja menetluse käik maakohtus 22.01.2007.a. esitas hageja kohtule eelpool nimetatud hagi. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostjaga abielus ning jagas ühist elamispinda Tallinnas, XXX. Hageja oli eluruumi sisse kirjutatud. Poolte abielusuhe lõppes faktiliselt 1991.a., mil kostja lahkus Eestist ning hageja jäi üksi eluruumi üürnikuks, tasudes vastavalt Tallinna Kesklinna Valitsusega sõlmitud üürilepingule, kõiki eluruumiga seotud kulusid. Poolte abielu lahutati XXX. USA-s ning lahutusprotsessil hageja ei osalenud. 28.02.1998.a. esitas hageja Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse Tallinnas, XXX asuva eluruumi erastamiseks. Kuni käesoleva ajani ei ole nimetatud eluruumi erastatud, kuna kohalikul omavalitsusel puudub selgus, kellel on õigus eluruum erastada. Harju Maakohtu 27.11.2006.a. otsusega tuvastati, et 28.02.1995.a. pooled ei elanud koos eluruumis XXX, Tallinnas. Hageja õiguslik huvi käesolevas asjas on korteri erastamine ning seetõttu palub hageja tuvastada, et tema oli eluruumi erastamise avalduse esitamise ajal, s. o 28.02.1995.a. korteri XXX, Tallinnas, üürnik. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja esindaja SV on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 02.06.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud, vastamiseks etteantud aja pikendamist taotlenud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud Eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 4.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg

2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning põhjendatud kulusid tõendavad dokumendid.

3(3) TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Mare Kõlvart Kohtunik