2-07-6635/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-6635

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2007.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-6635 Tsiviilasi M.T.´a hagi A.K. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.T. (isikukood xxxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja Tiit Eenmaa Kostja A.K. ( isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

04. september 2007.a Istungil osalenud isikud Hageja M.T. Hageja esindaja Tiit Eenmaa Kostja A.K.

RESOLUTSIOON

I. Tuvastada, et xxx.a sündinud G.T. ( isikukood xxx, sünd registreeritud Saue Vallavalitsuses 13. veebruril 2006.a akt nr x) põlvneb A.K.´ist ( sündinud xxx xx.a, isikukood xxx, elukoht xxxx

II. Kinnitada M.T´a ja A.K.´i vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. A.K. kohustub tasuma G.T.´a (sündinud xxxx.a) ülalpidamiseks elatist 1800 ( üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ( so 01. oktoobrist 2007.a) kuni lapse täisealiseks saamiseni so xx xx.a. iga kuu

15. kuupäevaks M.T.´a arveldusarvele nr xxxx Hansapangas.

2. Kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda.

III. Lõpetada menetlus M.T.´a hagis A.K. vastu elatise saamiseks.

Menetluskulud

2-07-6635

1. Menetluskulud põlvnemise asjas jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus jõustub otsuse pooltele kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sündis hagejal xxx.a tütar G.T.. Hageja palub tuvastada G.T.´a põlvnemine kostjast.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 19. veebrurist 2006.a kuni lapse täiseliseks saamiseni. Kostja ei ole osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Hageja ettepanekule maksta tütrele elatist kostja ei ole reageerinud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUISTUNG

Kostja võtab omaks, et ta on hagejal xxx.a sündinud tütre G.T.´a isa ja ta on nõus maksma igakuuliselt lapse ülalpidamiseks elatist. Samuti on ta nõus maksma elatist nõutud summas.

Hageja loobus elatise nõudest tagasiulatuvalt ja palus elatise välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtuistungil sõlmisid pooled elatise hagis kompromissi ja esitasid selle kohtule. Kompromissi tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt iga kuu 15.kuupäevaks lapse ülalpidamiseks hageja arveldusarvele Hansapangas elatist summas 1800 krooni alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja ülalpidamisasjas menetlus lõpetada ning kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti leppisid pooled kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest ja et kummagi poole kohtukulud jäävad tema enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Perekonnaseaduse (PkS) § 42 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab ja põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Vaidlus puudub selles, et xxx.a sündis G.T., kelle sünniakti on emana kantud hageja ja isa kanne sünniaktis puudub.

2-07-6635

Kostja on õigeks võtnud, et on xxx.a sündinud G.T.´a isa.. Kuna kostja on oma isaduse lapse suhtes omaks võtnud, loeb kohus tõendatuks lapse põlvnemise kostjast.

Vastavalt PkS § 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja PkS § 61 alusel mõistab kohus, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja on võtnud omaks, et ta ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

Elatise hagis on pooled sõlminud kompromissi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 3 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses ülalpidamisasjas menetlus lõpetada. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hageja poolt esitati hagi põlvnemise tuvastamiseks. Põlvnemise tuvastamise hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 200 krooni.

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. TsMS § 661 lg 2 järgi on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. TsMS § 632 lg 4 kohaselt saab poolte kokkuleppel apellatsioonitähtaega lühendada. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebamisest.

2-07-6635

Katrin Saar Kohtunik