Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-32648/1 AI generated

2-07-32648/1 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-07-32648/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Anda H Rle õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määrata riigi õigusabi osutajaks Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaat Natalia Suvorova, asukoht Rapla, Sauna 10, telefon 4855480.

Legislator headnote

AI generated

2-07-32648/1 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Keywords

AI generated
correspondent bank fraudulent use of cheque cards banking law bank charges right to higher insurance cover credit union
AI generated
2-19-20522/27
R. H. esitas 20.12.2019 Viru Maakohtule hagi O. H. vastu, milles palus tuvastada, et korteriomand asukohaga: xxx on hageja lahusvara. Hagi asjaolude kohaselt elasid pooled koos perioodil alates 16.12.2000 kuni 2017. Enne abielu registreerimist oli hageja omanduses korter asukohaga: xxx. KorteR.dina kanti korter kinnistusraamatusse 03.01.2001, so peale abielu sõlmimist. Tsiviilasjas 2-17-4417 jagasid pooled ühisvara, kuid korteriomand asukohaga: xxx, jäi jagamata.
2-23-113192/21
Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 42 korteriühistu esitas 24.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A.
2-14-2347/70
17. jaanuaril 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt 18.12.2008 sõlmisid AS SEB Pank, S P ja M L laenulepingu nr L080042034, mille kohaselt hageja väljastas kostjatele laenu summas 19 185 eurot. Laenulepingu punkti 3.3 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarbeks xxxx, korteri köögimööbli ja garderoobisüsteemide ost.
2-11-7467/12
Mõista kostjalt TM`ult hageja KÜP kasuks välja 1419 (üks tuhat nelisada üheksateist) eurot ja 24 senti, millest 1053,08 eurot on põhivõlgnevus ning 366,16 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Mõista kostjalt TM`ult hageja KÜP kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07% põhinõude summalt 1053,08 eurot päevas alates hagiavalduse esitamisest 22.02.2011.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
2-07-7799/3
Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas XXX Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX korteri üürnik juba enam kui 30 aastat. XXX tagastati XXX asuv elamu KR. Peale tagastamist on elamu mitmeid kordi omanikku vahetanud. XXX jagati elamu korteriomanditeks. XXX, mille üürnik on hageja, omanikuks sai kostja. XXXmüüs kostja korteri ER. XXX kanti viimane korteriomanikuna kinnistusraamatusse. Hageja leiab, et tal oli korteri ostueesõigus ja et kostja pidi esitama temale kui ostueesõigusega isikule ostu-müügilepingu ärakirja. Kuivõrd kostja seda ei teinud, nõuab hageja sellega põhjustatud kahju hüvitamist summas 1’387’200.- krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2007, Rapla

Tsiviilasja number 2-07-32648

Tsiviilasi H R avaldus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja H R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxxx x-xx

Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus

Resolutsioon Rahuldada H R taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Anda H Rle õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Määrata riigi õigusabi osutajaks Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaat Natalia Suvorova, asukoht Rapla, Sauna 10, telefon 4855480.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud Avalduse esitaja H.R taotleb riigi õigusabi saamist esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, s.o vara ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. H.R ei ole võimeline enda õigusi kaitsma seoses raske majandusliku olukorraga. H.R sissetulek on ca 6600.- kr. H.R omab kaks korteriomandit Kehtnas väärtuses a’150 000.-kr. Ühes korteris elab H.R, teises tema endine elukaaslane lastega. Avaldaja omab pangaarve, millel rahalised vahendid puuduvad. Väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara avaldaja ei oma. H.R püsikuludeks on: kulutused toidule 500.- kr, eluasemekulud mõlema korteriomandi eest 2700.- kr. Lisaks tasub avaldaja elatist kahe lapse ülalpidamise eest 2800.- kr ning pangalaenu igakuiselt 1098.- kr.

Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

H.R on isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest. Tema sissetulek on 6600.- kr. H.R on kaks korteriomandit, milles ühes elab avaldaja ise ja teises endine elukaaslane kolme lapsega. H.R ei oma mootorsõidukeid ega hoiuseid. H.R kulutused elamiseks on väga minimaalsed. H.R on õigusabi vajalik seoses vara ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. Kuna taotleja sissetulek on väike, s.o alla keskmise palga, ning avaldaja suudab selle eest rahuldada esmased vajadused, siis kohus leiab, et taotlejal ei ole vaja riigile saadud õigusabi hüvitada.

Kohtunik: