2-07-22700/5 · 2-07-22700/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

Legislator headnote

AI generated

2-07-22700/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Määruse tegemise aeg ja

koht

07.09.2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-07-22700

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi V K vastu 158 000

krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel Ü -N L (isikukood xxxx).

Kostja: V K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Ee

Eelmenetluses

lmenetluses

07.09.2007.a.

Resolutsioon:

Ra

Rahuldada

huldada

huldada Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi Pank

Pank

Pank AS hagi

AS hagi

AS hagi V K

vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista V K

K

K ’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS (reg.kood

AS (reg.kood

10183757

10183757) ka

) ka

) kasuks ja võlgnevuse katteks

suks ja võlgnevuse katteks

suks ja võlgnevuse katteks 158 00

000 (

(

(ük

ük

ükssada

ssada

ssada viis

viis

viiskümmend k

kümmend k

kümmend kaheksa

aheksa

aheksa tuhat

tuhat

tuhat) ) ) )

krooni

krooni.

Jätta kõik

Jätta kõik menetluskulud

menetluskulud

menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud

kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud

riigilõiv

riigilõivu summas

summas

summas 6 750

750 ( ( ( (kuus

kuus

kuus tuhat

tuhat

tuhat seitse

seitse

seitsesada

sada

sada viis

viis

viiskümmend

kümmend

kümmend) krooni

) krooni

) krooni ja mõista see summa

ja mõista see summa

välja

välja V K ’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS (reg.kood 10183757

AS (reg.kood 10183757

AS (reg.kood 10183757) ) ) )

ka

kasuks ja

suks ja

suks ja menetluskulude katteks.

menetluskulude katteks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul,

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

aja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetl

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

uses

(TsMS § 442 lg.6, § 633 lg

(TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.01.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr.

0600090/45st. Lepingu põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale üle 25 000 krooni

krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 33,56% krediidisummast ühe aasta

jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 9 010 krooni ja 40

senti. 15.02.2006.a. sõlmisid pooled lepingule kokkuleppe nr. 1, millega suurendati

krediidisummat 55 000 krooni ja muudeti lepingutingimusi. Kokkuleppe tulemusena jäi

krediidisummaks 80 000 krooni, uueks intressimääraks 25,1% uuest krediidisummast ja

summaks kogu perioodi eest 197 862 krooni ja 97 senti. Krediidi brutosummaks kujunes

278 162 krooni ja 97 senti. Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed kohustused

täitmata. 21.12.2006.a. ütles hageja lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt 104 756 krooni ja

65 sendi tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustab 79 359 krooni ja 38 senti,

intress 9 016 krooni ja 50 senti, leppetrahv 15 871 krooni ja 88 senti, viivis 8 krooni ja 89 senti

ning võla sissenõudmisega seotud kulud 500 krooni. Hageja hagiavalduses selgitab, et VÕS §

76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole

tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi

nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS §

94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on

sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele

muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava

kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud

tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna ka pärast lepingu

ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 158 000 krooni,

millest krediidisumma 79 359 krooni ja 38 senti, intress 9 016 krooni ja 50 senti, leppetrahv

15 871 krooni ja 88 senti, viivis 9 450 krooni ja 05 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud

900 krooni ning kahju hüvitis 43 402 krooni ja 19 senti. Kõik menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 402, 100, 101 lg. 1 ja lg. 2, 416, 108 lg. 1, 113 lg.

1, 158 lg. 1 alusel.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

maksegraafikud, kokkulepe, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, maksekorraldus

riigilõivu tasumise kohta.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjend

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

used.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse

võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus 21.06.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostja elukoha järgi

ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 06.09.2007.a. Kostja on

hagimaterjali allkirja vastu võtnud 28.07.2007.a. Kostja kohtule vastanud ei ole.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14

päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja

hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele

tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei

toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses ja

hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 6 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja

mõista. Hageja dokumendiärakirjade riigilõivu nõude 27 krooni ulatuses jätab kohus

rahuldamata, kuivõrd see kulu on käsitletav võla sissenõudmisega seotud kuluna, mida hageja

nõuab 900 krooni, väljatrüki tegi aga kohus.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel

tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid ning

juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2,

§ 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 05. juunil 2008.a

05. juunil 2008.a

Nooremreferent I.Golubev

2-07-22700/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text