2-07-8854/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista X ilt AS-i EMT kasuks võlg koos viivisega summas 2509 (kaks tuhat tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Legislator headnote
AI generated2-07-8854/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada sõltumata
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. september 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-8854
Tsiviilasi
AS EMT hagi X i vastu 2509.20 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095,
Tallinn;
hageja esindaja Raido Reinsalu, asukoht Lindorff Eesti AS,
Rävala pst 5, 10143 Tallinn;
kostja X ,
RESOLUTSIOON
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415,
kohus
o t s u s t a s:
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista X ilt AS-i EMT kasuks võlg koos viivisega summas 2509 (kaks tuhat
viissada üheksa) krooni 20 senti.
3. AS-i EMT menetluskulud kannab X .
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu
tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt
menetlusosaliste arvule.
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus
rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv
põhjus või mitte.
Hageja nõue
AS EMT sõlmis kostjaga 01.03.1999 liitumislepingu, mille alusel kohustus pakkuma kostjale
teleteenust. Kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma.
Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast
iga maksmisega viivitatud päeva eest. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud pakutud
teenuseid, arved on tasumata.
Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla saadud teenuste eest summas 1255.10
krooni, viivised hageja poolt vähendatuna summas 1254.10 krooni ning esitada menetluskulude
jaotus.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku
vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha
tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.
Kostja on isiklikult 21.06.2007 vastu võtnud hagimaterjalid koos kohtu määrusega. Kostjat on
hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul
kirjalikult ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud.
Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega.
Hagi on tõendatud liitumislepinguga, võlanõudega ja arvetega. Vastavalt võlaõigusseaduse,
tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-
le 11 kohaldatakse käesolevale võlasuhtele tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. (TsK) §-i 174 kohaselt
ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole
lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja
kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 190 lg-le 1 võidakse
kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Tulenevalt
TsK § 191 lg-st 1 loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud
rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või
mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt TsK § 231 lg-st 1 on
võlgnik rahalise kohustusega viivitamisel kohustatud maksma viivitamisaja eest kas seaduse või
lepinguga kindlaks määratud protsendimäära.
Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja
võla koos viivisega kokku 2509.20 krooni.
Menetluskulude jaotus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab
menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab
kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse
menetlusosaliste vahel.
Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves
ulatuses kanda kostjal.
Kohtunik