2-07-14692/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-14692 Tsiviilasi RV hagi VV vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RV(ik XXX elukoht XXX), esindaja JB Kostja: VV (ik XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine kohtuistungil 29. augustil 2007. a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RV, hageja esindaja JB, kostja VV Resolutsioon

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Muuta Tallinna Linnakohtu 08. detsembri 1998. a otsusega VV`ilt RV kasuks alaealise AV ja täisealise abi vajava töövõimetu lapse VV ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista VV `ilt RV kasuks igakuine elatis 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus AV`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 07. septembrist 2007. a kuni AV`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

4. Välja mõista VV`ilt RV kasuks igakuine elatis 1344 (üks tuhat kolmsada nelikümmend neli) krooni kuus täisealise abi vajava töövõimetu lapse VV`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 07. septembrist 2007. a tähtajatult.

5. Välja mõista VV`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud

19.04.2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja suurendada Tallinna Linnakohtu 08.12.1998. a otsusega välja mõistetud elatise suurust. Tallinna Linnakohtu 08.12.1998. a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja alaealise lapse AVi ülalpidamiseks elatis 750 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja täisealise abi vajava töövõimetu lapse VVi ülalpidamiseks tähtajatult 400 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt on laste vajadused suurenenud. Hageja on 80% töövõimetu ja tema igakuiseks sissetulekuks on pension 2663 krooni. Hageja tasub igakuiselt kommunaalteenuste, elektri, gaasi, televisiooni ja telefoni eest umbes 2500 krooni ning pangalaenu 536 krooni. Hagejal kulub AVi ülalpidamiseks igakuiselt: eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1000 krooni, transpordile 95 krooni, sidekuludele 250 krooni, tervishoiule 400 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuste täitmiseks 100 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni ja muudele vältimatutele püsikulutustele 100 krooni. Kokku kulub 3045 krooni. Täisealise lapse VVi ülalpidamiseks kulub hagejal igakuiselt: eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1000 krooni, transpordile 100 krooni, sidekuludele 250 krooni, tervishoiule 800 krooni, hügieenitarvetele 300 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni ja muudele vältimatutele püsikulutustele 100 krooni, invaliidide päevakeskuse „XXX“ tasu kuus umbes

800 krooni. Kokku on igakuised kulutused 4350 krooni. AV saab invaliidsuspensioni 3006 krooni kuus. Hageja palub suurendada elatist ja kostjalt välja mõista alaealise lapse AVi ülalpidamiseks elatis 2564 krooni (sisaldab tulumaksu 22%) ja täisealise abi vajava töövõimetu lapse VVi ülalpidamiseks tähtajatult 2564 krooni (sisaldab tulumaksu 22%). 29.08.2007. a kohtuistungil vähendab hageja nõuet ja palub välja mõista kahele lapsele kokku 4000 krooni, ühele 2500 krooni ja teisele 1500 krooni. Kostja seisukoht Oma kirjalikus vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt ning ei nõustu elatise suurusega. Kostja sissetulek ühes kuus on umbes 10 000 krooni. Kostja igakuised püsikulutused on: korteri kommunaalkulud 500 krooni, korteri üürikulud 3000 krooni, laenu tagasimaksed kahe laenulepingu alusel 590 ja 600 krooni, toidule 2000 krooni, riietele1000 krooni. Samuti käib kostja igal nädalavahetusel XXX haige ema juures, millele kulub 1040 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Elatusraha muutmisel arvestab kohus, et kostjalt Tallinna Linnakohtu 08.12.1998. a otsusega hageja kasuks alaealise AVi ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 750 krooni kuus ja täisealise abi vajava töövõimetu VVi ülalpidamiseks väljamõistetud elatis 400 krooni kuus ei ole piisav.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud AVi igakuised kulutused eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1000 krooni, transpordile 95 krooni, sidekuludele 250 krooni, tervishoiule 400 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuste täitmiseks 100 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni ja vältimatutele püsikulutustele 100 krooni. Seega kulub lapse vajadusteks ühes kuus kokku 3045 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on AVi vajadused kaetud. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Seega oleks kummagi vanema kanda 1522.50 krooni

Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et PkS §

61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 1800 krooni. Tulenevalt asjaolust, et hageja on töövõimetu ja tema igakuiseks sissetulekuks on invaliidsuspension 2663 krooni ja kostja palk on umbes 10 000 krooni, on kostja varaline seisund hageja omast parem ja tema kanda peab jääma suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt AVi ülalpidamiseks väljamõistmisele 2300 krooni hageja kasuks.

Kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga – arstliku ekspertiisi otsusega nr 271306- on tõendamist leidnud, et VV on töövõimetu, tal on sügav puue mis põhjustab lisakulutusi. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on VVi pensioni suurus 3006 krooni. Täisealise töövõimetu lapse VVi igakuisteks põhjendatuks ja vajalikuks kulutusteks peab kohus eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1000 krooni, transpordile 95 krooni, sidekuludele 250 krooni, tervishoiule 800 krooni, hügieenitarvetele 300 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni ja vältimatutele püsikulutustele 100 krooni. Samuti on põhjendatud kulutus invaliidide päevakeskuse „Käo“ tasule kuus umbes 800 krooni. PkS § 61 lg 6 p 2 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla §-s 61 lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada kui lapsel on piisav sissetulek. Seega kulub täisealise lapse vajadusteks ühes kuus kokku 4350 krooni, millest 3006 krooni on kaetud igakuise invaliidsuspensioniga, katmata kulude 1344 krooni osas vajab ta abi vanematelt Tulenevalt asjaolust, et hageja on töövõimetu ja kostja varaline seisund on parem ja tuleb kostja kanda jätta suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Ning tuleb arvestada ka sellega, et hageja maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele täisealise töövõimetu poja ülalpidamiseks 1344 krooni kuus. Kostja väited selle kohta, et ta peab toetama oma 82 aastast ema on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ema näol ei ole tegemist PkS §-s 64 lg 1 sätestatud abi vajava töövõimetu emaga, kelle ees oleks kostjal ülalpidamiskohustus.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 1500 krooni.

Maie Seppo kohtunik