2-07-7981/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-7981 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

07. september 2007, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi O.G hagi D.G vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O.G Kostja D.G Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul Resolutsioon

1. O.G hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Narva Linnakohtu 18.01.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-863/02 D.G-lt O.G kasuks laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Mõista D.G-lt välja O.G kasuks elatis tütre K ülalpidamiseks alates 09.03.2007 kuni tütre K täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.04.2013, igakuise elatusrahana summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele täies ulatuses. Menetluskulud

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-7981 kannab D.G.

2. Mõista D.G-lt riigituludesse välja riigilõiv 1000 /üks tuhat/ krooni. Anda D.G-le tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ kontole nr 221023778606 Hansapangas või kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136 - 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses

Tsiviilasi nr 2-07-7981

2(6) märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 09.03.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled alates 20.08.1994 abielus. Abielust on alaealine tütar K.G. Narva Linnakohtu 18.01.2002.a otsusega tsiviilasjas nr. 863/02 on kostjalt välja mõistetud elatis tütre ülalpidamiseks suuruses 500 krooni igakuiselt kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.t kuni 25.04.2013.a.

Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 61 lg-tega 2 ja 4, hageja palub mõista kostjalt D.G-lt, välja elatis tütre K.G ülalpidamiseks suuruses 1800 krooni igakuiselt. Kohtukulud mõista kostja kanda.

Hageja nõustus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohtule 03.05.2007 esitatud vastuses hagiavaldusele (tl 33-34) kostja ei tunnistanud hagi. Vastuse kohaselt hageja viitab oma hagiavalduses PkS §-le 61 lg 2, milline sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kuid hageja ei esitanud tõendeid ja põhjendusi, et lapse vajadused on kasvanud, samuti on vaja märkida, et hageja varjab oma varalist seisundit ning sissetulekut.

Hageja märkis, et kostjalt on juba elatis välja mõistetud. Järelikult kostja peab kujunenud varalise seisundiga juba ülal last esimesest abielust, järelikult on hagi esitatud kuritahtlikult asjatuks kohtuvaidluseks.

Kostja varaline seisund ei anna aluseid, et välja mõista kostjalt hagis määratud elatise suurus. Kostja sissetulek on ainult minimumpalk, mis moodustab käesoleval ajal 3600 krooni, millest võetakse maha tulumaks 23%, töötukassa maks 1 % ja pensionifondi maks 2%. Kostjale jääb kätte ainult 3200 krooni. Kostja ülalpidamisel on teine laps V.G, keda ta peab ülal pidama.

Kui võtta arvesse võrdset lähenemist mõlemale lapsele, kostja maksab kummalegi lapsele 500 krooni igakuiselt ja talle jääb 2000 krooni, mille eest kostja tasub korteri eest ja omandab vajalikke teenuseid ning ostab toitu.

Kostja maksab elatist esimesest abielust lapse ülalpidamiseks ja kostjal puudub materiaalne võimalus maksta rohkem.

PkS § 61 lg 5 sätetsab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja sissetulek on 3600 krooni, kui välja mõista kostjalt nii suur elatis, kui nõuab hageja, siis teine kostja laps osutuks elatise väljamõistmisel selles suuruses varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostjal ei ole võimalust maksta lapse ülalpidamiseks seda elatise summat, millise hageja hagiavalduses märkis.

Tsiviilasi nr 2-07-7981

3(6) Elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas ja võttes arvesse kostja varalist seisundit, hageja ei saa saada reaalselt elatist suuremas summas, kuna kehtiv seadusandlus ei luba mõista kostjalt välja elatist, kui kostjal on minimaalne sissetulek ja tema ülalpidamisel on alaealised lapsed.

Seega hageja eesmärki, saada elatist suuremas summas rahalises väljenduses, ei saavutata. Vaja on märkida, et elatis mõistetakse välja lapse igakuiseks ülalpidamiseks, mida hageja käesoleval ajal saab. Elatise suurendamisel ei saa hageja üldse saada elatist lapse ülalpidamiseks.

Nõude rahuldamisel ei ole võimalik saada kostjalt elatist esimesest abielust lapse ülalpidamiseks ajal, kuni kostja palk on minimaalne vastavalt täitemenetluse seadustiku 132 lg 1 ja 2. „Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus". Vaja on märkida, et hageja poolt ei ole esitatud selgeid nõudeid. Ta palub välja mõista elatise, mida juba sisse nõutakse, mis on omalt poolt nõude ebaõige esitamine. On vaja märkida, et kostja peab ülalpidama oma ema.

Kostja ei saa maksta hagiavalduses märgitud elatise suurust, hagi ei ole põhjendatud, on esitamata nõuet kinnitavad tõendid ning palub jätta hagiavalduse rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus tegi 28. juunil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS §

403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu on lahutatud 10.01.2000 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt, kanne nr 4. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0090809 (tl 6)
et pooltel sündis tütar K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0083823 (tl 7)
et Narva Linnakohtu 18.01.2002 otsuse tsiviilasjas nr 2-863/02 alusel D.G peab maksma O.G kasuks igakuiselt elatist tütre K ülalpidamiseks summas 500 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 18.01.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-863/02 (tl 8)
et D.G sündis poeg V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0250495 (tl 35).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

Tsiviilasi nr 2-07-7981

4(6) alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2007 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustab 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Seega ei arvesta kohus kostja väidet sellest, et hageja ei esitanud tõendeid ja põhjendusi, et lapse vajadused on kasvanud. See on üldtuntud fakt, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg 1.

Kohus jätab tähelepanuta ka kostja väite, et ta maksab oma tütre ülalpidamiseks igakuiselt 500 krooni, kuna vastavalt Narva kohtutäituri Krista Järveti 05.03.2007 õiendile nr 52 (tl 31) 2006.a jooksul elatise väljamaksmiseid O.G kasuks D.G poolt ei olnud.

Asjakohatud on kostja väide nagu temalt elatis on juba välja mõistetud, järelikult hagi on esitatud kuritahtlikult asjatuks kohtuvaidluseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist.

Eelnevalt on juba tuvastatud, et elatis summas 500 krooni on ebapiisav poolte lapse ülalpidamiseks ja isegi seda summat maksab kostja ebaregulaarselt, seega hageja poolt vastava avalduse esitamine oli õigustatud lapse huvides.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg

1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Kohus ei ole nõus kostja väitega, et hageja varjab oma varalist seisundit ning sissetulekut.

Tsiviilasi nr 2-07-7981

5(6) Vastavalt O.G füüsilise isiku 2006.a tuludeklaratsioonile (tl 22-28) tema maksustatav netotulu 2006.aastal moodustas 30622 krooni, mis teeb kuus 2551,80 krooni. Hageja poolt esitatud tõendi alusel (tl 29) tema palk ajavahemikul 2006.a oktoobrist 2007.a märtsini (k.a) moodustas keskmiselt 3094,50 krooni (neto) kuus, samuti saab ta igakuiselt lapsetoetus summas 300 krooni (tl 30).

Kostja sissetulekute kohta kohtu hinnangul usaldusväärsed andmed puuduvad. Kostja küll esitas OÜ Strateeg 20.03.2007 õiendi (tl 35 pöördel), mille kohaselt tema palk 2006.a moodustas 3000 krooni ja 2007.a moodustab 3600 krooni, kuid õiend on alla kirjutatud D.G poolt. D. G füüsilise isiku 2006.a tuludeklaratsiooni kohaselt (tl 36-38) tema maksustatav netotulu 2006.aastal moodustas 33256 krooni, mis teeb kuus 2771,30 krooni.

D. G varjas kohtu eest asjaolu, et omab osakut summas 20000 krooni OÜ-s Strateeg ja kohus sai sellest teada alles tehes elektroonilise järelepärimise Äriregistrisse.

Peale selle kostja omab sõiduautot Moskvitš 452, väljalaskeaasta1984, ja sõiduautot Audi A4,väljalaskeaasta1995, millede võõrandamisest võiks kostja tasuda elatist hageja poolt nõutud suuruses. Asjaolu, et kostja pere kasutab 2 sõiduautot ning on võimeline neid ülal pidama, viitab kostja teatud maksevõimele. Samuti omab kostja kinnisasja Karu maaüksuse näol aadressil Vaivara vald, Peeterristi küla.

Kostja poolt esitatud konto väljavõtte (tl 48) kohaselt, kostja tasus 26.04.2006 üksnes Ida-Viru Jahimeeste Seltsile jahimeeste kursuste tasu 2000 krooni, 14.06.2006 ta maksis Ida-Viru Jahimeeste Seltsile liikmemaksu enda eest summas 400 krooni ja veel R.A eest summas 400 krooni. Samuti 17.05.2006 maksis ta relvaloa eest 250 krooni. Isegi kui summeerida summad, mis läksid kostja kontolt välja 2006.a juunis, saab 2800 krooni, seega leiab kohus, et kostja varjas kohtu eest oma tegelikku varalist seisundit, mistõttu pilt kostja tegelikust sissetulekust osutub ebaobjektiivseks.

Ülalnimetatud asjaolud tõendavad kostja majanduslikku võimet tasuda elatist temalt hageja poolt nõutud summas, s.o 1800 krooni kuus.

Kostja on noor ja töövõimeline inimene, kes saab teenida elatist endale ja enda lastele. Kohus ei leia, et elatise suurendamisel 1800 kroonini osutub kostja teine laps halvemas olukorras olevaks, kui elatist saav laps.

Eeltoodu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.

TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 164 lg-st 3 tuleneb, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalüeldust lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma D.G.

Tsiviilasi nr 2-07-7981

6(6) Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 11700 krooni (1800 krooni - 500 krooni) * 9 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 1 (alates 01.01.2007 kehtiv redaktsioon) – 1000 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõivu summas 1000 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik