2-07-5337/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-5337 Tsiviilasi JM hagi MM vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JM(ik XXX elukoht XXX), esindaja P T Kostja: MM(ik XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine kohtuistungil 23. augustil 2007. a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja JM, hageja esindaja PT ja kostja MM Resolutsioon

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista MM`ilt JM`i kasuks igakuine elatis 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus AM`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 01. jaanuarist 2007. a kuni AM`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX

3. Välja mõista MM`ilt riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Välja mõista MMilt kohtukulud 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni JMi kasuks.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 12.02.2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus alates jaanuarist 2007. a.

Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXX poeg AM. Käesoleva aasta jaanuaris lahkus kostja perekonnast ja alates sellest ajast kostja lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest osa ei võta. Hageja igakuine sissetulek on brutopalk 3600 krooni. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt: eluasemekuludele (majandamiskulud, Elion, Eesti Energia, STV) 2452 krooni, toidule 2500 krooni, transpordile 90 krooni, kooli spordikuludele 200 krooni, koolikuludele 200 krooni ja mobiiltelefonile, kinole, basseinile

500 krooni. Kokku kulub lapse ülalpidamiseks 6242 krooni kuus.

23. augustil 2007. a toimunud kohtuistungil vähendab hageja oma nõuet 2500 kroonini. Kostja seisukoht Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistab hagi. 23. augustil 2007. a toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus alates jaanuarist 2007. a. Kostja töötab keraamikatehases ja tema brutopalk on 9008 krooni. Kostja maksab iga kuu emale 3000 krooni, kuna maksab emale korteriraha tagasi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni.

23.08.2007. a toimunud kohtuistungil on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et alates jaanuarist 2007. a ei täida kostja poolte ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja seletuste kohaselt on ta nõus maksma alates jaanuarist 2007. a 2000 krooni kuus.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused transpordile 90 krooni, kooli spordikuludele 200 krooni, koolikuludele 200 krooni ja mobiiltelefonile, kinole, basseinile 500 krooni. Kohus ei nõustu eluasemekuludega (majandamiskulud, Elion, Eesti Energia, STV) 2452 krooni. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, hageja on arvestanud lapse eluasemekuludeks ka enda eluasemekulude osa. Seega ei kulu lapsel eluasemekuludele kuus 2452 krooni ning kohus arvestab lapse eluasemekuludeks 1226 krooni. Samuti ei pea kohus mõistlikuks, et 12. aastase lapse toidukulud on 2500 krooni kuus ning kohus vähendab toidukulusid 1500 kroonini. Seega kulub poja ülalpidamiseks kuus 3716 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on AMi vajadused kaetud. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt on lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 3716 krooni igati mõistlikud ja kummagi vanema kanda jääb ülalpidamiskuludest 1858 krooni. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Tulenevalt asjaolust, et hageja palk on 3600 krooni kuus ja kostja palk 9008 krooni, on kostja varaline seisund hageja omast parem ja tema kanda peab jääma suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Kostja ütlused selle kohta, et ta maksab emale iga kuu 3000 krooni korteriraha tagasi on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele 2200 krooni hageja kasuks.

Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel alates jaanuarist 2007. a. a, kuna kostja ei ole sellest ajast lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust nõuda.

Kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile 2100 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud 2100 krooni hageja kasuks.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 800 krooni (9 x 2200 =19 800). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 800 krooni riigilõivu 1250 krooni.

Maie Seppo kohtunik