2-07-14227/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-14227

Tsiviilasi

Tallinna Linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) avaldus TJ

lapse suhtes vanema õiguste määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinna Linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu,

asukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja ÜL

Puudutatud isik TJ(isikukood XXX elukoht kohtule teadmata)

Puudutatud isik JD(isikukood XXX, viibib XXXTallinn)

Puudutatud isiku JD määratud korras esindaja vandeadvokaat

Eva Tibar-Šuvalov

Kohtuistungi toimumise aeg

30. august 2007

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) avaldus.

2. Võtta JD ära TJ vanema õiguste äravõtmiseta.

3. Kohustada Tallinna Linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) korraldama JD elu.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Tallinna Linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Määrus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Asjaolud

Tallinna Linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) esitas 16.04.2007 avalduse TJ lapse JD

äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta. Avalduse kohaselt on TJ kooselust VD(D , surnud

XXX) XXX sündinud poeg JD. Pärast isa surma jäi J oma ema TJ hooldusele ja kasvatusele.

JD, XXX Põhikooli õpilane, elab alates XXX. Koolis oli eelnevalt täheldatud lapse

hooldamatusest tingitud halba väljanägemist, ebameeldivat lõhna, lapse alatoitumust ning

samuti ema järjekindlat eemalehoidmist kontaktidest kooliga. Kooli sotsiaaltöötaja poolt

teostatud kodukülastusel 25.02.2005 selgus, et laps elas koos oma alkoholilembelise ja

asotsiaalset eluviisi harrastava emaga vanas mahajäetud täiesti elamiskõlbmatus vee ja

elektrita kuuris. Kool teavitas kujunenud olukorrast Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonda kui eestkosteasutust, kuna rahvastikuregistri andmetel oli pere

viimaseks registreeritud elukohaks XXX Tallinnas ning kooli sotsiaaltöötaja paigutas

03.03.2005 lapse koheselt XXX.

XXX sotsiaaltöötajad on aastatel 2005-2007 järjepidevalt otsinud kontakti T J , et teha

koostööd – tõstmaks tema toimetulekuoskusi igapäevaelus ja vanemlikku suutlikkust ise

hooldada ja kasvatada oma poega. TJ ei olnud kindlat elu- ega ööbimiskohta, puudusid

dokumendid ja igasugune sissetulek, ta elas erinevate asotsiaalse eluviisiga mees- ja

naistuttavate juures, kellega koos tarbiti ka pidevalt alkohoolseid jooke. Koos sotsiaaltöötajate

abiga suudeti vormistada TJ vajalikud dokumendid nii elamiseks kui ka töötamiseks, abistati

töökoha leidmisel ning oma järjekordse elukaaslasega üüris ta ka sobiliku elukoha.

Alkoholisõltuvuse ja asotsiaalse eluviisi juurde tagasipöördumise tõttu jäi ta 06.11.2006 jälle

kõigest ilma.

VJ on selgunud, et tema lapsepõlv möödus XXX, kus ta elas koos ema ja isaga kahetoalises

vagunelamus. Pärast seda, kui isa kaotas töökoha, hakkasid mõlemad vanemad järjest rohkem

alkohoolseid jooke kuritarvitama. Pärast isa surma XXXX hakkas ema elama koos erinevate

meestuttavatega, kellega koos tarbiti pidevalt alkoholi. Vaatamata ema eluviisile paigutas ta

siiski J XXX Põhikooli õppima. J sõnul ei tulnud ema vaatamata õpetaja kutsetele kordagi

kooli, samuti ei tundnud ema erilist huvi tema õppetegevuse vastu. Kevadest 2005, kui J elas

XXX, ei olnud tema sõnul emal väidetavalt enam kindlat elukohta ning ta elas ja ööbis nn.

tuttavate juures. Neil kordadel kui ema on olnud kaine, on ta aeg-ajalt käinud poega XXX

vaatamas, paraku aga on TJ väga sageli alkoholijoobes ja sel perioodil ei hooli ta kellestki.

Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on püüdnud politseitöötajate

kaasabil 02.08.2005 ja 14.11.2006 leida TJ järjekordset tegelikku asukohta, paraku tulutult.

JD on XXX kasvatajate ja XXX Põhikooli pedagoogide hinnangul väga heasüdamlik,

abivalmis, töökas ning heade õpitulemustega noormees. Koolivälisel ajal osaleb ta nii

jalgpalli kui ka kergejõustiku treeningutel. Positiivselt ja motiveerivalt on J mõjunud XXX

kaudu talle leitud tugipere Norras, kellega tal on tihedad toetavad kontaktid. Sotsiaaltöötajate

sõnul on ema ja poeg vaatamata kõigele väga lähedased ning J tunneb täiskasvanulikku

vastutust oma ema elu-olu eest. 06.11.2006 teatas J järjekordses vestluses Tallinna Kesklinna

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas lastekaitsetöötajale, et ta on väsinud oma ema

pidevast otsimisest, muretsemisest tema toimetuleku ja igapäeva elu pärast ning soovib

edaspidi rahulikult elada oma elu.

Alaealine JD on ema poolt vastutustundetult aastateks jäetud ilma vanemliku hoolitsuse ja

kasvatuseta. Alkoholi kuritarvitamise, asotsiaalse eluviisi, äärmise ükskõiksusega oma poja

igapäevaelu ja tema edasise elukorralduse suhtes on TJ seadnud otseselt ohtu alaealise poja

turvalisuse, emotsionaalse ja sotsiaalse kui ka alaealise edasise üldise arengu võimalused.

Alaealine viibib alates 03.03.2005 kuni käesoleva ajani XXX, ta on nõuete kohaselt

hooldatud,

kindlustatud

on

koolikohustuse

korralik

täitmine,

osavõtt

eakohasest

huvitegevusest, samuti on tagatud järjepidev arstlik järelevalve. Tema edasise elu

korraldamisel arvestatakse J soove ja huvisid.

TJ ei ole aastaid mõjuva põhjuseta täitnud oma vanema kohustusi poja hooldamisel ja

kasvatamisel. Alkohoolsete jookide kuritarvitamisega ja oma asotsiaalse eluviisiga avaldab

ema negatiivset mõju poja edasisele arengule ning ohustab oma poja elu ja tervist kui ka

emotsionaalset ja sotsiaalset arengut. Lähtudes eeltoodust ja toetudes perekonnaseaduse

(PKS) § 53 lg-tele 1 ja 3 palub avaldaja võtta ära alaealine JD oma ema TJ kasvatuselt ilma

vanema õiguste äravõtmiseta, anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise JD edasine

elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale ning jätta menetluskulud TJ kanda.

Kuivõrd TJ elukoha andmed Rahvastikuregistris puuduvad, avaldajale teadaoleval aadressilt

tagastati menetlusdokumendid hoiutähtaja möödumisel, TJ töökoht puudub ning kohtule ei

ole tema elukoht teada, on kohtukutse ja kirjaliku vastuse nõue edastatud TJ väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte

avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris

märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui

dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud

isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohus andis TJ tähtaja kirjaliku seisukoha

esitamiseks. TJ ei ole kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja oma avalduse juurde. TJ ei ilmunud kohtuistungile ega

teatanud mitteilmumise seaduslikust takistusest. JD määratud esindaja toetas avaldust.

JD sünnitunnistusest ja sünniaktist nähtub, et TJ on tema ema (t lk 9-10). JD isa VD on XXX

surnud (t lk 11)

PKS § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel

otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last

on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust

hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest

hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse

seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid,

vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus

vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

TJkohtuistungile ei ilmunud. Seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära

kuulatud.

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas

vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui

lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt

vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on 14-aastase JD telefoni teel ära kuulanud. JD toetab

avaldust.

XXX Põhikooli 20.06.2005 kirjast (t lk 12) nähtub, et J õpib XXX Põhikoolis alates

01.09.2002. Ema lapse arengu vastu koolis huvi ei tunne ning lapse kasvatamisest osa ei võta.

Vaatamata kutsetele ei ole ema kooli tulnud. Kodu on halvas olukorras, J on tihti näljane ja

mustade riietega. Kool ei tea J täpset elukohta, ema ei ole sisse registreeritud ning tal puudub

igasugune sissetulek. Õppenõukogu 25.02.2005 otsusega suunati Ji XXX.

XXX 18.04.2006 kirjast (t lk 13) nähtub, et J elab seal alates 03.03.2005. Lapse kodus, kus ta

elas alates viiendast eluaastast, puudusid vesi ja elekter. Ema on elanud Eestis üle 10 a

seadusliku aluseta, tal puudusid kehtivad dokumendid ja sissetulek. J õppimisega probleeme

ei olnud, õpetajate poolt on lapsele suur toetus. Ema külastab last umbes kolm korda kuus.

Ema ja poeg on väga lähedased, kuigi ema on sageli alkoholijoobes. J on keskuses palju

sõpru, ta on hoolas, abivalmis, heasüdamlik ja töökas.

XXX 06.11.2006 kirjast (t lk 14) nähtub, et peale XXX elama asumist on J muutunud

avatumaks, paranenud on tema eesti keele oskus, ta tegeleb regulaarselt spordiga. Positiivset

mõju on avaldanud tugipere Norras. Negatiivseid muutusi ei ole pärast XXX elama asumist

täheldatud. XXX oli viimane kontakt TJ XXX, mil külastati koos J tema kodu. Elamine oli

räämas ja antisanitaarne, ema ning korteris viibivad kaks meesterahvast olid alkoholijoobes. J

jäi siiski koju ning naases XXX XXX, tema sõnul pidi ema sel päeval üürivõla tõttu

vabastama korteri. Peale seda puudub kontakt emaga. Alkoholisõltuvuse ja sotsiaalsete

oskuste puudumise tõttu ei ole TJ suuteline oma eluolu parandama ning tööd ja elukohta

leidma.

Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 30.10.2006 ümarlaua protokollist

(t lk 15) nähtub, et ümarlaual otsustati JD jäämine edasi elama XXX kuni asjaolude

muutumiseni ning õpingute jätkamine XXX Põhikoolis

Põhja Politseiprefektuuri 14.11.2006 vastusest taotlusele TJ kohta (t lk 19) nähtub, et TJ

viibimiskoht on politseile teadmata.

JD määratud korras esindaja kirjalikust seisukohast nähtub, et ta toetab avalduse rahuldamist

(t lk 45-47). XXX Põhikoolis, kus J.D õpib, märgati lapse hooldamatust, alatoitumust ning

ema huvi puudumist kooliga suhtlemiseks. Kooli sotsiaaltöötaja külastas J.D kodu XXX J

elas emaga elamiskõlbmatus kuuris, kus puudus vesi ja elekter. Ema T.J oli probleeme

alkoholiga. XXX Põhikool teavitas olukorrast Kesklinna Valitsust ning paigutas lapse XXX

se.

XXX töötajad on pidevalt otsinud kontakti T.J , et pakkuda emale abi eluga toimetulekuks.

Sotsiaalkeskuse abiga õnnestus vormistada T.J dokumendid, aidati leida töökoht ning üüriti

T.J korter. T.J töökohta ei pidanud, jätkas asotsiaalseid eluviise ning jäi ilma nii tööst kui ka

korterist. Kuni käesoleva ajani on ema huvi oma poja suhtes pealiskaudne. Sotsiaaltöötajad on

püüdnud toetada ema ja lapse suhtlemist, kuid emal puudub selleks initsiatiiv ning ka tahe,

valdavaks tema elus on alkohol. XXX sotsiaaltöötajate sõnul ei ole T.J oma poja suhtes

pahatahtlik, kuid tal puudub jõud ja tahe eluviise muuta. Sotsiaaltöötajate hinnangul on ema-

lapse suhe toiminud vaid J initsiatiivil, kes käib ema otsimas ja tunneb huvi tema käekäigu

vastu.

27.08.2007. a toimunud vestlusel Jga selgitas esindaja talle kohtumenetluses olevat avaldust

ning selle lahendamise võimalikke õiguslikke tagajärgi. J arvates on avaldus õige ja tuleks

rahuldada. Ta leiab, et ema tema vastu huvi ei tunne ning ei ole suuteline tema elu rahuldavalt

korraldama. Ema ei saa hakkama ka iseendaga.

Viimati kohtus J emaga juuni alguses k.a., kui ta käis rattaga ema otsimas tema arvatavas

elupaigas XXX, kus ema elab mingi mehe juures. J sõnul on ema pidevalt purjus, joobes

ropendab ja on vahelduvalt kuri ja kurb. J on teinud emale etteheiteid tema elukommete

kohta, selle peale hakkab ema nutma ja halama. Enne isa surma oli ema mõnikord ka

vägivaldne, kord haaras rihma ja lõi Jt rihmaga. Laps sai rihma enda kätte ja tegi nagu lööks

emale vastu. Peale seda pole ema last löönud. J ise arvab, et ema saab aru, et ta lööks vastu.

Ema edaspidise elu suhtes Jl suuri ootusi pole, laps ütleb, et tema ei saa ema elu korraldada,

tal tuleb endal hakkama saada. Suhtumine emasse ja tema eluviisidesse on täiskasvanulik ja

pragmaatiline.

J lõpetas kevadel XXX klassi, tunnistusel oli kolm „3“ – inglise keel, vene keel ja kolmandat

ainet ta ei mäleta. J läks kooli 9-aastaselt, oma sõnul ta praktiliselt ei rääkinud kuni 7-nda

eluaastani. Koolis käia ja õppida poisile meeldib. Leiab, et suhted teiste lastega nii koolis kui

ka XXX on head. Aeg-ajalt tuleb ette tavalisi lastevahelisi tülisid. XXX on lastel ette nähtud

taskuraha 100 krooni kuus, mida vastavalt õpitulemustele ja käitumisele võib suurendada või

vähendada. J teatas uhkusega, et tema on saanud peamiselt 120 krooni kuus. Algavast

kooliaastast loodab ta saada ühte tuppa elama koos kahe sõbraga. Sotsiaalkeskuses on lastel

igapäevased eakohased ülesanded, samuti on tagatud järelevalve ning tingimused eakohaseks

arenguks. Jle keskuses väga meeldib.

XXX kaudu on Jl tugipere Norras, kus laps on viibinud 2006. a lõpus ning käesoleval suvel

alates 12.juunist kuni 2.septembrini. Peres on kaks tütart – 10 a ja 7 a , kellega J saab hästi

läbi. Omavahel suheldakse inglise, eesti, norra keeles, mõnikord ka kehakeeles. J nõustub, et

Norras tugiperes elamine on hea ka keeleõppe seisukohalt. Suhted tugipere vanematega A ja S

on väga head, suheldakse ka sel perioodil, kui J Eestis on. Pereema S kinnitas, et J on tubli

poiss, elurõõmus, suhtub hästi pere lastesse, on abivalmis ja heatahtlik.

Arvestades asjas kogutud tõendeid leiab JD esindaja, et avaldus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. T.J on isik, kes mõjuva põhjuseta on jätnud täitmata vanemakohused, ei ole

osalenud lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Lapse vastu ema sisuliselt huvi ei tunne.

PKS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LaKS § 8). Lapse õiguste

konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps

kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda

põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas.

Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud

teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja

riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab

sanktsioonina vanema õiguste äravõtmist.

PKS § 53 lg 1 kohaselt võib kohus eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära

vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde ning lg 3 alusel

korraldab lapse elu eestkosteasutus, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemliku

hoolitsuseta.

T.J puhul ei ole tõendatud mõjuvaid põhjuseid, mis oleks õigustanud tema poolt vanema

kohustuste täitmata jätmist. Vanemana on T.J jätnud lapse hoolitsuseta ning ei ole taganud

talle normaalseid tingimusi. Lapse jätmine või tagasi andmine ema juurde ohustaks lapse

tervist ja arengut.

PKS sätete kohaselt lähtub kohus lapsega seotud vaidluse lahendamisel lapse huvidest. PKS §

50 lg 3 kohaselt ei ole vanemal õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt

vastuolus lapse huvidega. Lapse esindaja leiab, et kasvatusõiguste äravõtmine T.J poja JD

suhtes on lapse huvides ja tema kaitseks. Avalduse rahuldamisel tuleb lapse elu korraldamine

jätta eestkosteasutusele.

Avaldaja seletusega (t lk 5-8), JD määratud korras esindaja seisukohtadega (t lk 45-47) ja

Tallinna Kesklinna Valitsuse esitatud tõenditega (t lk 9-21) on leidnud kinnitust, et TJ asukoht

on politseile, eestkosteasutusele ja kohtule teadmata. Tõendatud on, et TJ ei suutnud J eest

kohaselt hoolitseda, mistõttu elab laps alates XXX. Lapse ema ei suuda ega soovi

võimaldada lapsele kohast kasvukeskkonda. Kuivõrd TJei saa käesoleval ajal kindlustada ja

tagada lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust ning lapsele on hetkel tagatud turvaline

keskkond, leiab kohus, et avaldaja nõue võtta laps T J ära vanema õiguste äravõtmiseta on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. TJ tuleb võtta JD ära vanema õiguste äravõtmiseta. Kohus

asub seisukohale, et avaldajal tuleb tagada JD elukorraldus.

PKS § 53 lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel

otsustada laps tagasi anda.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Viivi Villemson

kohtunik