2-07-22163/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-07-22163

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

06. september 2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-22163 Tsiviilasi ExxxVxxxxhagi Kxxxx Vxxx vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Exx Vxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: KxxxxxVxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 27.08.2007.a.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada Kxxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx ja Exx Vxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti 21. novembril 1987.a. Jõgeva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr 255 all.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 06. septembril 2007.a.

Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Jõgeva Maavalitsuse Rahvastikutoimingute talitusele.

Menetluskulude jaotus:

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (3) Exx Vxxx esitas 11.06.2007 kohtule hagi Kxxxx Vxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselu lõppenud. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte iseloomud ei sobinud, abielu muutus võimatuks (füüsiline vägivald, ähvardused ja alkoholi liigtarvitamine kostja poolt). Hagi kohaselt ei ole pooltel ühiseid alaealisi lapsi ja hageja ei taotle koos abielu lahutamisega ühisvara jagamist. Hageja palub kohtul pärast abielu lahutamist taastada tema endine perekonnanimi Exxxxxxx

Kostja teatas 27.06.2007 esitatud vastuses, et ei võta hagi õigeks. Kostja pole abielu lahutamisega nõus

27.08.2007 toimunud kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et asi on võimalik sisuliselt lahendada. Asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära pooled, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohtule esitatud abielutunnistuse (tl.9) põhjal tuvastas kohus, et Kxxxx Vxxx ja Exx Vxxx abielu on sõlmitud 21. novembril 1987.a. Jõgeva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas kande nr 255 all.

PkS § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abikaasa nõudel abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.

PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Poolte seletuste kohaselt ei ela nad koos 2007.a. veebruarist alates. Hagejal on uus elukaaslane. Kumbki pool ei pea võimalikuks abielusuhete jätkamist. Kohtu poolt pakutud leppimisaja andmist ei pea kumbki pool vajalikuks. Kostja küll seletas, et tema vabatahtlikult nõusolekut abielu lahutamiseks ei anna ja ta tahab, et teda lahutatakse vägisi. Sisulisi vastuväiteid abielu lahutamise kohta kostja aga ei esitanud.

Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on võimalik nõue rahuldada, abielu jätkamine pole võimalik ja see tuleb lahutada. Vastavalt PkS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. PkS § 29 lg 5 alusel saadab kohus kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Hageja taotlus perekonnanime muutmiseks ei kuulu enam kohtu pädevusse.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohtule teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt tasutud riigilõiv. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 1000 krooni (tl.8). Muid menetluskulusid ei ole teada.

TsMS § 164 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik: