2-06-29360/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2007.a, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29360 Tsiviilasi LKavaldus lapse elukoha määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: LK(isikukood XXX, elukoht: XXX, XXX TALLINN), tema lepinguline esindaja AA (asukoht XXX OÜ, XXX, XXXTALLINN, telefon XXX Asjast puudutatud isik RS(isikukood XXX, elukoht: Majaka XXX TALLINN XXX) Asjas puudutatud isik LS isikukood XXX, elukoht: XXX, XXXTALLINN), tema lepinguline esindaja PJ (elukoht XXX, TALLINN) Asjast puudutatud isik: VS(isikukood XXX, elukoht: XXX, XXX TALLINN) Asjast puudutatud isik: ES(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX TALLINN), tema lepinguline esindaja määrartud korras vandeadvokaat HLT (Advokaadibüroo , XXX, XXX TALLINN) Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik TLMLValitsuse kaudu XXX, XXX TALLINN, lepinguline esindaja EM Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik TLLLValitsuse kaudu XXX, XXX TALLINN, lepinguline esindaja EV Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik TLPL Valitsuse kaudu XXX, XXX TALLINN, lepinguline esindaja MV

Kohtuistungi toimumise aeg 29. august 2007.a

RESOLUTSIOON 1. Avaldus rahuldada. 2. Määrata XXXsündinud ES elama ema LK juurde. 3. Kohustada LK, RS, LS ja VS kasutama kahe kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest perenõustaja abi ühise seisukoha kujundamiseks lapse E S hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Nõustamiseks lepib aja kokku LK ja teavitab sellest teisi käesolevas punktis nimetatud isikuid.

2 4. Kinnitada advokaat HLT poolt ES’ile osutatud õigusabi eest advokaaditasu suuruseks 5460.00 krooni, millele lisandub 18% käibemaks 982.80 krooni, kokku 6442.80 (kuus tuhat nelisada nelikümmend kaks krooni ja 80 senti) krooni ja hüvitada nimetatud summa Advokaadibüroole XXX riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja taotlus ja põhjendused

Avalduse kohaselt LK ja RS’i abielust sündis XX poeg ES. Rapla Maakohtu 27.11.2003.a otsusega abielu lahutati ja laps ES jäeti tema isa RSi juurde. Avaldaja hinnangul 2003.a tal ei olnud võimalust nõuda Rapla Maakohult poega ESi enda juurde, kuna tollal puudus avaldajal pidev elukoht ja piisav materiaalne sissetulek. Ta oli sunnitud jätma poja RSi juurde ja lootis, et lapse isa võib tagada lapse materiaalse ülalpidamise. Käesoleval ajal RS ei tegele poja kasvatamisega ega ülalpidamisega. Rapla Maakohtu 27.11.2003.a otsuse kohaselt ES on jäetud isa juurde, kuid RS elab eraldi ühiselamus aadressil Tallinn, XXX ja pidevat sissetulekut tal ei ole. Tegelikult elab laps koos isa vanematega, kes ei saa tema kasvatamisega hakkama ja selle näiteks on tema halb õppeedukus XXX. Kui avaldaja poeg tuleb ema juurde vanaema poolt, siis tal on ebahoolitsetud välimus ja ta on näljane. Poja vanaema ja vanaisa viivad harva teda ema juurde, kuna avaldaja ja RSi vanemate vahel on vaenulikud suhted.

Alates 2004 aastast on avaldaja materiaalne seisund muutunud paremaks. Käesoleval ajal on tal pidev sissetulek ja ta on kahe korteri omanik. Lisaks sellele, on avaldaja LK OÜ juhatuse liige. Avaldaja elab elukaaslasega AA koos umbes kaks aastat ja tulevikus nad kavatsevad abielluda. AA on pidev sissetulek ja ta tahaks võtta osa ESi kasvatamist koos tema emaga. Avaldaja on seisukohal, et 2003.a. lapse ESi jätmine isa juurde oli õige, sest 23.11.2001.a ta sai seljatrauma ja ei saanud kaua töötada. Samas on käesolevaks ajaks olukord muutunud ning LK palub ESi elukohaks määrata avaldaja so lapse ema LK elukoht.

Avalduse täienduse kohaselt elasid lapsed E ja poolte vanem tütar J pärast abielu lahutamist koos emaga, laps E elas koos emaga sügiseni 2006. Lapse isapoolne vanaema LS elas avaldaja ja tema lastega perioodiliselt so 2003.a -2005.a koos. 2007.a asjast puudutatud isik LS võttis põhjendamatult E dokumendid XXX välja ja viis lapse õppima XXX ega teatanud sellest lapse emale. Avaldaja andmetel lapse isa RS ei tööta.

Puudutatud isikute seisukohad

Puudutatud isik ES avaldas 19.02.2007.a ärakuulamisel kohtule, et ta ei ole ema juures juba ammu külas käinud. Vanaema küll lubab tal emale külla minna, kuid laps ise ei taha. Ema tahab, et ta ütleks ema elukaaslasele on A „isa“. A on E löönud. Ükskord A tahtis E lüüa, kui laps avaldas, et ta läheb vanaema juurde. Ema ei olnud nõus E löömisega. E sõbrad on kõik vanaema juures ja E

3 tahab elada koos õega. 06.06.2007.a. ärakuulamisel ütles E , et tal ei ole midagi ema juurde külla minemise vastu, kuid tahab elada vanaema juures. E ütles, et lõpetas klassi 4 ja 5-tega ja et vanaema aitab teda õppimises. Samuti rääkis E , et isal on korter peaaegu remonditud, et vahetatud on aknad ja panna on veel ainult tapeet ning värvida laed.

Puudutatud isiku ES määratud korras lepingulise esindaja arvates on tõendamist leidnud, et E elab vanavanematega, kes ei ole tema seaduslikeks esindajateks. Vanavanemad korraldavad lapse elu lapse ema tahte vastaselt ning laps on vanavanemate juures õigusliku aluseta. Kuna isa omaksvõtuga on tuvastamist leidnud, et isa juures laps tegelikult ei ela, siis tuleb lapse esindaja hinnangul otsustada selle üle, kas lapse üleandmine emale on ilmses vastuolus lapse huvidega või mitte. Lapse esindaja hinnangul sellist ilmset vastuolus lapse huvidega ei esine. Laps on jäänud täiskasvanute omavahelise võimuvõitluse vahendiks, ja oma valikutes ei lähtu mitte niivõrd enda huvidest kuivõrd hetkesoovidest ja tahtest mitte olla allutatud tugevale kontrollile. Avaldaja kinnitusel elas laps emaga kuni 2006.a. sügiseni. Seega ei saa rääkida ka lapse pikaajalisest ja stabiilsest kasvukeskkonnast ja väljakujunenud harjumustest vanaema-kodus, mille ema juurde tagasi kolimine segi lööks. Käesoleval ajal on emal oma kodu, milles on piisavalt ruumi E , samuti töökoht, sissetulek ja stabiilne elukorraldus. Samad tingimused võivad olla ka lapse vanavanematel, kuid lapse esindaja hinnangul ei saa vanavanemate erahuvi lapselapse elu korraldamiseks kaaluda üles avalikku huvi lapse kasvamiseks oma bioloogilise vanema juures. Lapse esindaja toetab avaldust ja palub selle rahuldada.

Puudutatud isik RS avaldusega ei nõustu. Ta kasvatab oma lapsi ise, lapsi aitavad tal kasvatada tema vanemad. Ta kasvatab lapsi, kui ta ei ole tööl. Praegu ta koos lastega ei ela, kuna tema korteris Majaka tänaval on remont. Lapsed elavad küll tema vanemate juures aga pärast tööd ja vabadel päevadel läheb ta oma ema juurde ja suhtleb lastega, vajadusel aitab E õppimisel.

Puudutatud isikud L ja V S on seisukohal, et nende juures on lapsel paremad tingimused ning laps tahab nende juures elada. Vanavanemad on arvamusel, et laps vajab elukeskkonda, mis mõjuks talle hästi. Ema elukaaslane ei suhtu lapsesse hästi ning on last löönud, seega peaks laps jääma elama vanavanemate juurde. Vanavanemate hinnangul laps ei taha elada koos emaga. Lapse koolivahetus XXX XXX toimus sellepärast, et laps palus, et talle otsitaks parem kool. Lapse vanaema ei ole oma sõnul takistanud last emaga suhtlemast. Vanavanemate hinnangul ei ole avaldaja E materiaalselt toetanud, talle asju ostnud, või tema ülalpidamiseks raha andnud, mõned maiustused lapsele ei ole tema materiaalne toetamine.

Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku TL (M L V ja P L V kaudu) on seisukohal, et lapse elukoht tuleks määrata ema juurde, kuna lapse teine seaduslik esindaja, isa R. S poja kasvatamisega ei tegele. Lapse isapoolne vanaema L. S on isik, kes faktiliselt kasvatab avaldaja last, hoolimata asjaolust, et kohus oma otsusega lapse isa kasvatada määras. L. K väitel isa last ei kasvata, käib vaid vahel külastamas ning isal ei pidavat ka kindlat töökohta ja sissetulekut olema, mistõttu ka tema vajavat emapoolset toetust. Ema sõnutsi olevat poisil koolis probleeme, sest laps on mustalt riides ja pesemata, mistõttu kaasõpilaste seas teda tõrjutakse. Avaldaja teatas, et pesemisvõimalused lapse vanavanemate juures on kesised ja lapse pesu ei pesta ka niisugusel määral nagu seda vaja oleks. 17.01.2007 toimunud kodukülastusel selgus, et L. K elab Tammsaare tee 143-3 kolmetoalises kõigi mugavustega korteris, kus on piisavalt ruumi ka E jaoks. Lapsel on võimalik elada omaette toas. Hetkel kasutatakse seda ruumi kodukontorina. Pesemistingimused on head, olemas nii dušinurk kui ka saun. Korter väga heas korras, remonditud ja sisustatud. Kõik vajalik olemas selleks, et lapsel oleks garanteeritud igakülgne areng. LS kasvatas lapselast peale vanemate lahutust enda sõnul lapse isa ja ema nõusolekul. Vanaema on alati osalenud lapselapse kasvatuses, kuna tema poeg ei ole sellega piisavalt toime tulnud ning lapse ema oli tihti kodust ära ning vahetas sageli mehi. Kohilas elades oli LS sõlmitud perekonnas hooldamise leping lapselapse hooldamiseks. Vanaema enda sõnul ei tee ta E takistusi emaga suhtlemiseks, samuti soovib ta, et laps jääks elama tema juurde. 13.04.2005 suunas P L V linnaosa vanema korraldusega lapselaste

4 ESi ja JSi peretoetused LS arveldusarvele kuna lapsed elasid reaalselt vanaema juures. Vesteldes ESiga rääkis alaealine, et elab praegu vanaema juures XXX. Ema juures olevat ka hea olla, aga sealt on pikk tee kooli käia. Praegu õpib E XXX 3. A klassis. Lapsele meeldib, et ema juures on kass. Ema elukaaslast A peab E lahkeks inimeseks, rohkem ei iseloomustanud. Laps ütles, et tahab elada vanaema juures, sest vanaema on sõber. Samuti mainis E , et soovib elada koos õega. Lapsega vesteldes jäi mulje, et ta küll soovib elada vanaema juures, aga kui peaks minema ema juurde, siis see suurt traumat ei tekitaks, eriti kui vanaemaga edasi suhelda saaks.

M L V täiendava arvamuse kohaselt pöördus käesoleva aasta jaanuari kuus ES'i vanaema XXX XXX sooviga võtta E dokumendid koolist välja, et viia ta üle XXX. Vanaema põhjendas oma teguviisi väitega, et E tahab elada oma vanaema juures. Dokumente vanaemale ei antud, kuna lapse dokumente saab koolist välja võtta lapsevanem. Selle tõttu tuli kooli E isa RS ning lapse dokumendid võeti koolist välja. E klassijuhataja LA kohtuski lapsevanem RSiga esimest korda alles siis, kui poja dokumendid oli vaja koolist välja võtta. Selle ajani ei olnud RS oma poja käekäigu vastu koolis huvi tundnud. E vanavanemad ja isa lapse koolivahetus e teemal Ljudmila Kuznetsovaga aru ei pidanud ning teda sellest ei teavitanud. 2006.a novembri ja detsembri kuus oli samuti olukordi, kus E vanavanemad kokkuleppeid Ljudmila Kuznetsovaga rikkusid, võttes E koolist ära, kui seda pidi tegema E ema, viimast sellest eelnevalt teavitamata. LK suhtles E klassijuhatajaga tihti, et hoida ennast kursis poja õpitulemustega. Vajalike õppevahendite või kooliväliste ürituste eest maksis LK. XXX õppides ei olnud E õppeedukus hea, suhtumine õppetöösse oli pealiskaudne. L L V hinnangul on RS’i elamispind aadressil XXX, Tallinnas elamiskõlbmatu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ja palus määrata ESi elukohaks avaldaja elukoht. Puudutatud isikud RS, LS ja VS vaidlesid avaldusele vastu. Eestkosteasutuste esindajad jäid varem avaldatud kirjalike seisukohtade juurde. Alaealise ESi esindaja on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada.

Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isikute seisukohad, eestkoste asutuste arvamused, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada.

TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 51 kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PKS § 50 lg 3 kohaselt vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. PKS § 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et avaldaja ja RSi abielust XXX sündinud poeg E elab vanavanemate juures, kes ei ole tema seaduslikeks esindajateks. Kohus nõustub lapse esindaja arvamusega selle kohta, et vanavanemad korraldavad lapse elu lapse ema tahte vastaselt. Nii võtsid vanavanemad ema nõusoluta, kasutades isa RS abi, kes esitas koolile vastava taotluse, kui vanavanematele keelduti lapse dokumentide väljastamisest., lapse ära XXXja viisid üle XXX.

5 Kohus leiab, et menetluses on üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et vanavanemad on lapse ema vastu negatiivselt meelestatud ja kohtu hinnangul püüavad vältida ema ja lapse kohtumisi, leides, erinevaid põhjendusi selleks, et lapsel ei oleks võimalik emaga koos olla. Lapse ärakuulamisel kohtus märkis E, et tahab elada vanaema juures ja käia emal külas. Samas nähtub asja materjalidest, et E on ka olnud nõus ema juurde elama asuma. Laps on avaldanud erinevaid arvamusi ema ja ema elukaaslase A kohta, märkides kord, et onu A on lahke inimene, seejärel aga, et lööb teda ja on kuri. Seega ei saa lapse ärakuulamisel avaldatust teha ühest järeldust tema soovi ja arvamuse kohta. Samas ei lähtu kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel mitte lapse kui ebaküpse ja väljakujunemata isiku soovist, mis võib olla mõjutatud erinevatest faktoritest, eriti täiskasvanute arvamusest, kelle juures laps elab ja kellest sõltub tema elukorraldus ja heaolu, vaid lapse huvist. Kohus on seisukohal, et lapse huvides on eelkõige kasvada oma bioloogilise vanema juures ja kohus ei tagasta last vanemal üksnes juhul, kui see on ilmses vastuolus lapse huvidega. Vaidlus puudub selles, et PkS § 50 lg-e 3 tähenduses on laps vanavanemate juures ilma õigusliku aluseta. Rapla Maakohtu 27.11.2003.a. otsusega, millega lahutati avaldaja ja RSi abielu, jäeti laps E isa RSi kasvatada, kuid tegelikult seda kohtuotsust täidetud ei ole. Kuna isa RSi omaksvõtuga on tuvastamist leidnud, et isa juures laps tegelikult ei ela, siis tuleb kohtu hinnangul otsustada selle üle, kas lapse üleandmine emale on ilmses vastuolus lapse huvidega või mitte. Kohus leiab, et sellist ilmset vastuolu lapse huvidega käeolevas asjas ei esine. Kuna laps elas veel 2006.a. sügisel ema juures, ei ole lapsel kujunenud pikaajalist ja stabiilset kasvukeskkonda vanaema juures. Ka ei ole niisuguses vastuolus lapse huvidega asjaolu, et Ei 17-aastane õde J jääb elama vanaema juurde, kuivõrd laste eraldi elama asumine Tallinna piires ei ole väikeste vahemaade tõttu oluliseks probleemiks. Lastel on võimalus ka edaspidi piisavalt omavahel suhelda ja soovi korral koos aega veeta, kuivõrd J on avaldaja seletuse kohaselt alati oodatud avaldaja koju ning avaldaja nõusolekul on Eil võimalik õega suhelda ka vanavanemate juures ja ühiselt väljas käia. M L V kodukülastusel on tuvastatud, et lapse ema koduks on 3-toaline korter Tallinnas XXX. Lapse kasutada jääks omaette tuba. Korter on väga heas korras, remonditud ja sisustatud. Pesemistingimused on head, olemas nii dušinurk kui ka saun. Kõik vajalik on olemas selleks, et lapsel oleks garanteeritud igakülgne areng. L.K ja tema elukaaslane AA omavad logistikateenust pakkuvat OÜ-d , mistõttu on neil kindel ja piisav sissetulek selleks, et tagada lapsele normaalne ja tema vajadustele vastav areng. Samad tingimused võivad olla ka lapse vanavanematel, kuid kohus leiab, et vanavanemate soov lapselapse elu korraldada ei saa kaaluda üles avalikku huvi lapse kasvamiseks oma bioloogilise vanema juures. Lapse isa RS kohtule nõuet lapse määramiseks tema juurde esitanud ei ole. Samas on kohtumenetluses tõendamist leidnud ka asjalolu, et lapse kasvatamisega isa faktiliselt ei tegele ja tal ei ole ka pakkuda lapsele nõutavaid kasvutingimusi. Lapse isa elab ühetoalises ühiselamutoas Tallinnas XXX. L L V poolt esitatud andmetel ei ole tegemist elamiseks kõlbuliku ruumiga, kuhu võiks majutada last. Isa ja alaealise Ei kirjeldused korteri olukorrast lahknevad. Kui isa väitis kohtuistungil, et korteris on vaja teha põhjalik remont ja vahetatud on vaid välisuks, siis vestluses lapsega kinnitas ta, et peaaegu kõik on tehtud, s.h. vahetatud aknad, jäänud on vaid panna tapeet ja värvida laed. Eestkosteasutuse kodukülastusel selgus, et tegemist on väga räpase ja täiesti amortiseerunud hoonega, mille põhilise kontingendi moodustavad asotsiaalse eluviisiga elanikud, mistõttu ei ole kohane elamiseks lapsele. Korter on elamiskõlbmatu ja must. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele ja lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht.

TsMS § 561 lg 1 alusel peab kohus igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Menetluse käigus juhtis kohus menetlusosaliste tähelepanu korduvalt eeltoodule ja menetlusosalised lasksid ennast ka nõustada, kuid ühist seiskohta ei suudetud kujundada. Kuivõrd menetlusosalised on lapsele lähimad täiskasvanud, kelles ühiste arusaamade kujundamine lapse kasvatamisel, samuti üksteist austavate suhete kujundamine on lapse edasisele emotsionaalsele ja vaimsele arengule ning heaolule äärmiselt

6 oluline, peab kohus vajalikuks kohustada menetlusosalisi jätkama perenõustaja abi kasutamist 2 kuu vältel eeltoodud eesmärkide saavutamiseks.

Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. ESit esindas Harju Maakohtu 29.05.2007 määruse alusel advokaat HLT. kes on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks. Esindaja esitas taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks - asja ettevalmistamise eest ja kohtuistungil osalemise eest kokku 6442.80 krooni (26*210.00 krooni so 5460.00 krooni + käibemaks 18% 982.80 krooni).

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane.

Kohtu hinnangul on advokaadi poolt märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt RÕS § 23 lg 1. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isikute ESi esindaja tasudeks riigi õigusabi eest vastavalt 5460 krooni millele lisandub käibemaks. 982.80 krooni, kokku 6442.80 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg 2. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda.

Tiia Mõtsnik Kohtunik