2-06-14341/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XXX.a. tütar MK. Poolte kooselu kestis peale lapse sündi umbes 3,5 aastat. Peale kooselu lõppu kostja esialgu osales lapse ülalpidamises ja suhtles lapsega, kuid viimastel aastatel on tema osavõtt lapse ülalpidamisest olnud väga Kohtuasja number 2-06-14341

Otsuse kuupäev 05.september 2007.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi KR(isikukood XXX) hagi RK(isikukood XXX) vastu elatise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 28.august 2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja advokaat Katri Koitver Kostja esindaja TK

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista RK`lt igakuine elatusraha tütar MK(isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 28.04.2005- 31.12.2005.a. summas 1667,80 krooni, igakuine elatusraha alates 01.01.2006-31.12.2006.a. summas 1845 krooni ja igakuine elatusraha alates 01.01.2007.a. kuni tütar MK täisealiseks saamiseni s.o. XXX.a. summas 2196 krooni KR kasuks. Kohtuotsuse täitmisel arvestada RK poolt alates 28.aprillist 2005 lapse ülalpidamiseks tasutud summasid. KR menetluskulud jätta ½ osas tema enda kanda ja ½ osas RK kanda. RK menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 juhuslik. Poolte tütar õpib XXX. Keeleõpe ja kooriõpe on koolis tasulised. Hageja arvestuse järgi moodustavad tütrele tehtavad kulutused igakuiselt 7362 krooni ning sellest pool moodustab 3681 krooni. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult nõus last ülal pidama palub hageja elatise kostjalt välja mõista. Kuna saadud elatis maksustatakse tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksuga, siis peaks saadava elatise suurus olema vähemalt 4160 krooni. Maksekäsu kiirmenetluses tehti kostjale makseettepanek 17.04.2006 ning ta saiselle kätte 28.04.2006.a. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista 4 700 krooni tagasiulatuvalt alates 24.aprillist 2005.a. kuni 25.03.2011.a. Kohtukulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt on kostja sissetulekud kuus töötasu summas 1320 krooni ja eluruumi üüritulu summas 4000 krooni, mida kostja hakkas saama alates 1.juunist 2006.a. Ajavahemikul 15.09.2005.a.-19.0.2006 oli kostja töötu, otsis tööd. Kostja arvates on tal võimalik maksta 1500 krooni kuus igakuiselt lapse elatusraha. Selle summa tasub kostja alates augustist 2006.a. Hageja poolt nõutav summa on ebareaalne ja pole kostjale jõukohane.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjaga (tlk.31) on tõendatud, et pooltel on tütar Maria Kesküla.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates augustist 2006.a. on kostja lapse ülalpidamiseks tasunud regulaarselt elatist. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole tasutud summa piisav ning sellele eelneval perioodil tasus kostja elatist juhuslikult ning samuti väiksemas määras kui see lapse ülalpidamiseks oleks olnud vajalik.

Hageja on arvestanud lapsele tehtavad kulutused igakuiselt summas 7362 krooni (tlk 30 pöördel). Tulenevalt kuludest palub hageja kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks 4700 krooni. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek on 5 320 krooni (tlk 126). Asja materjalidele lisatud kinnitusest kostja töötamise kohta (tlk 22-23) nähtub, et kostja töötab kokana ja tema palga suuruseks on 40.000 BHD, puudub vaidlus, et see moodustab 1320 krooni. Korteri üüritulu saab kostja 4000 krooni. Kohus leiab, et täiendavate sissetulekute olemasolu kostjal, ei ole tõendamist leidnud. Asjaolu, et äripäeva väljavõtte (tlk 130) kohaselt teenib keskmine eestlane välismaal 21 400 krooni ei tõenda veenvalt asjaolu, et nimetatud sissetulek on ka kostjal. Asjas ei ole tõendamist leidnud ka muud asjaolud, s.h. sõiduauto XXX omamine, millest võiks teha järelduse, et kostjal on suurem sissetulek kui ta väidab. Hageja ei ole enda sissetulekut tõendavat dokumenti esitanud, kuid hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kandnud seni lapsele tehtavad kulud summas 7362 krooni üksinda. Kuna

3 hageja vajab ka enda ülalpidamiseks materiaalseid vahendeid, tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et käesoleval ajal on hageja sissetulekud suuremad kui kostjal. PerekS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PerekS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanaema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja väidete kohaselt kulutab ta igakuiselt lapse ülalpidamiseks 7362 krooni. Asja materjalidele lisatud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et keeltekooli õppemaks (tlk 32) moodustab 4770 krooni aastas s.o. 394, 50 krooni kuus ja kooriõpe 110 krooni kuus (tlk 33). Hoolimata sellest, et kirjalikud tõendid on esitatud ainult keeleõppetasu ja kooriõppe tasu kohta, ei saa kohtu arvates eitada asjaolu, et hageja kannab igakuiselt esiletoodud kulud lapse ülalpidamiseks kogusummas 7362 krooni. Sõnaselgelt pole kostja lapsele tehtavaid kulusid ka vaidlustanud. Asja lahendamisel tuleb aga arvestada asjaoluga, et elatise määramisel ei saa lähtuda ainult võimalikest lapse vajadustest, vaid arvesse tuleb võtta ka vanemate varaline seisund. Kohus leiab, et kostja varaline seisund ei võimalda hetkel määrata elatist suuremana kui seaduses sätestatud alammäär, millele lisandub tulumaksumäär, kuna tulemaksuseaduse järgi maksustatakse kohtuotsusega väljamõistetud elatis tulumaksuga. Tulumaksu tasumise kohustus on hagejal. Kuigi kostja on tugineneud asjaolule, et tal ei ole võimalik elatusraha rohkem tasuda kui 1500 krooni, osutab kohus asjaolule, et kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud ka muud perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla PerekS § 61 lg 4 sätestatud alammäära. Ainuüksi piisava sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PerekS § 61 alusel elatise maksmisest. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida tasuvam töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus lapse ülalpidamiseks tasutav elatis moodustab alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna lapsevanem ei suuda aastate jooksul leida tasuvamat tööd. Seega leiab kohus, et kostjal oli ja on kohustus korraldada oma töötamine viisil, et tagatud oleks lapse ülalpidamiseks hagejale kättesaadav elatis kostja poolt miinimumääras.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtusse 10.04.2006.a. Hageja on palunud elatise välja mõista peaaegu üks aasta tagasiulatuvalt s.o. 28.aprillist 2005.a. Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Asjas puudub vaidlus, et enne hagiavalduse esitamist kostja lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt ei tasunud, 2005.a. on kostja mõnel korral küll elatusraha tasunud, kuid need on olnud juhuslikku laadi, lisaks oluliselt väiksemates summades, kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Seega on tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud. Arvestades asjaolu, et 2005.a. oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni ja 2006.a. 3000 krooni, tuleb kostjalt alates 28.04.2005.a.-31.12.2005.a. välja mõista igakuine elatis lapsele summas (1345 krooni+ tulumaks 24%) 1667,80 krooni ja alates 01.01.2006.a. kuni 31.12.2006 igakuine elatis lapsele (1500 krooni+ tulumaks 23%) 1845 krooni ja alates 01.01.2007.a. igakuine elatis lapsele (1800 krooni+ tulumaks 22%) 2196 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4 Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summasid, mis kostja on alates 28.aprill 2005.a. lapse ülalpidamiseks tasunud. Kostja väidete kohaselt on summad tasutud panga kaudu, seega saab kostja esitada pangakonto väljavõtted tasutud summade mahaarvamiseks elatise võlgnevusest.

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 163 lg 1 leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb ½ osas jätta tema enda kanda ja ½ osas jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Krista Kirspuu Kohtunik