3-07-929/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2007 Tallinn

Haldusasja number

3-07-929

Haldusasi

OÜ Saunamaailm kaebus AS Ühisteenused 05.04.2007

viivistasu otsuse nr VTO 174342 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja OÜ Saunamaailm;

Vastustaja AS Ühisteenused;

Vastustaja esindaja Paavo Paas.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Mõista OÜ-lt Saunamaailm AS-i Ühisteenused kasuks

välja menetluskulu 500 (viissada) krooni;

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse AS-i Ühisteenused 05.04.2007 viivistasu otsuse nr

VTO 174342 tühistamiseks.

2. Sõiduauto registreerimisnumbriga 653MDZ kuulub OÜ-le Saunamaailm. 05.04.2007 oli

nimetatud sõiduk pargitud Müürivahe tänavale. Enne parkimist oli esiklaasile pandud välja

parkimiskell. Selle alusel oleks kaebaja pidanud saama parkida 15 minutit tasuta. Sellest

hoolimata kirjutati kaebajale välja viivistasu otsus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja

põhjendused on järgmised.

4. Mootorsõiduk HONDA registreerimismärgiga 653 MDZ oli 05.04.2007 pargitud Tallinna

linna avalikul tasulisel parkimisalal ning selle eest ei olnud tasutud parkimistasu. Sõidukile oli

küll paigutatud liikuvate seieritega parkimiskell, kuid sellise parkimiskella kasutamine ei anna

õigust parkida 15 minutit tasuta. Vastustaja on esitanud nimetatud väite kinnituseks fotod (tlk

14-18), mis on tehtud 05.04.2007 sündmuskohal ning mis näitavad, et parkimiskella seierid on

erinevatel ajahetkedel erinevates asendites – parkimiskella seierid on liikunud. Samuti on

käesolevale vastusele lisatud foto (tlk 19), mis näitab, kuidas juht lahkus sündmuskohalt,

mistõttu jäi talle üleandmata kohapeal koostatud eksemplar viivistasu otsusest.

5. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas kaebajal tekkis õigus parkida 15 minuti jooksul alates

parkimise alustamisest ilma parkimistasu maksmata või mitte. Käesoleval juhul kaebajal sellist

õigust ei tekkinud, sest mootorsõidukile paigutatud parkimiskella seierid liikusid. Liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 501 lõige 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või

vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või

parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti

möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud

pikemat tähtaega. LS § 501 lõike 4 tähenduses ei saa parkimisaja teatavakstegemiseks lugeda

olukorda, kus mootorsõidukile on pargitud liikuvate seieritega parkimiskell, kuna selline kell ei

näita parkimise alguse aega.

6. Eespool toodust tulenevalt tekkis kaebajal parkimistasu maksmise kohustus alates parkimise

alustamisest. Kuna kaebaja omandis oleva mootorsõiduki eest parkimistasu makstud ei olnud,

kuulus määramisele parkimise viivistasu LS § 501 lõike 1 punkti 1 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja menetluskulu tuleb kaebajalt osaliselt välja

mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.

8. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Mootorsõiduk Honda registreerimismärgiga 653 MDZ

oli 05.04.2007 pargitud Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal ning selle eest ei olnud tasutud

parkimistasu, ja et sõiduki oli sinna parkinud kaebaja ja et sõiduki armatuurlauale oli paigaldatud

parkimiskell.

9. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas asjaolu, et kaebaja oli paigaldanud auto armatuurlauale

parkimiskella, oli parkimise alguse tähistamine LS mõttes. Vastustaja väidetel oli sõidukile

paigutatud liikuvate seieritega parkimiskell.

11. Vastavalt LS § 501 lõikele 41 peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või

vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või

parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti

möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud

pikemat tähtaega. Linnavolikogu määruse punkti 4.1. kohaselt kui sõiduki juht on parkimise

algusaja kirjalikult või parkimiskella abil fikseerinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15

minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega ka juhul, kui on kehtestatud tasuta

parkimiseks teatud ajavahemik, on selle arvestamine võimalik vaid sõiduki parkimisaja alguse

kirjaliku fikseerimise korral.

12. Kohus leiab, et tõendatud on vastustaja väide, mille kohaselt kaebaja paigaldatud

parkimiskellal liikusid seierid. Vastustaja on esitanud nimetatud väite kinnituseks fotod (tlk 14-

18), mis on tehtud 05.04.2007 sündmuskohal ning mis näitavad, et parkimiskella seierid on

erinevatel ajahetkedel erinevates asendites. Seega on parkimiskella seierid on liikunud. Selline

parkimiskell ei fikseeri parkimise algusaega ja sõiduki juhil tekkis vastavalt LS § 501 lõikele 41

parkimistasu tasumise kohustus hiljemalt vahetult pärast parkimise alustamist. Kaebaja aga

parkimise eest ei tasunud.

13. Vastavalt LS § 502 lõikele 1 teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse

(viivistasu otsuse), kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise

parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust

tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS § 501 lõikes 41 sätestatule. Seega on

vaidlustatud viivistasu otsus koostatud õiguspäraselt.

Menetluskulud

14. Kohus leiab, et menetluskuluna tuleb mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu

500 (viissada) krooni. Kohtu põhjendused on järgmised.

15. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Seega jääb kaebaja kanda käesolevas asjas tema tasutud riigilõiv.

16. Vastavalt HKMS § 93 lõikele 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja

tema poolt kantud kohtukulud. Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulu summas 1770

krooni kaebajalt väljamõistmiseks. Kaebajal menetluskulude suurusele vastuväiteid ei olnud.

HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi

kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult

mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv

HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad

ka õigusabikulud). Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et

menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga. Taotlusele lisatud arve kohaselt on

õigusabikulude suuruseks 1500 krooni, millele lisandub käibemaks summas 270 krooni.

17. HKMS § 83 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Lõike 4 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83 järgi

lubatav. Vastustaja esindaja (OÜ Aksum Konsult juhataja) on esitanud kohtule ka kirjaliku

kinnituse selle kohta, et AS Ühisteenused on kandnud OÜ Aksum Konsult arvele 10.07.2007

õigusabikulu eest tasu 1770 krooni. Seega on kohtu hinnangul tegemist reaalselt kantud

menetluskuluga.

18. Kohus on seisukohal, et tasutud käibemaksusummat (270 krooni) ei tule käsitleda

menetluskuluna käsitleda. Vastavalt HKMS § 5 lõikele 1 kohaldatakse haldus-kohtumenetlusele

HKMS-ga reguleerimata osas tsiviilkohtumenetluse hagimenetluse sätteid. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on leidnud oma 19.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06 ja 03.10.2006

määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lõikest 3

tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Vastustaja seda

kohtule kinnitanud ei ole. Kahtlust ei ole selles, et vastustaja on käibemaksukohustuslane ja tal

on võimalus riigilt tasutud käibemaksu tagasi taotleda. Seega lähtub kohus asjaolust, et

vastustajal on võimalik õigusabikulult tasutud käibemaks hiljem riigilt tagasi taotleda. Seega on

õigusabikuluna käsitletav summa 1500 krooni.

19. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et vastustaja kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud

osaliselt. Arvestades asjaolu, et haldusasi lahendati kirjalikus menetluses, ei pidanud vastustaja

esindaja kandma ajalisi kulutusi seoses kohtuistungiga. Ka ei olnud haldusasi õiguslikult

keerukas (vastustaja vastus oli sisuliselt kaks lehekülge pikk). Arvestades vastustaja ja tema

käesolevas haldusasjas tegutsenud esindaja varasemat koostööd ei saanud vastuse koostamine

kohtu hinnangul võtta aega rohkem kui pool tundi. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et

põhjendatud kulu õigusabile oli käesolevas asjas 500 krooni.

Kadriann Ikkonen

kohtunik