2-07-24148/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-24148 Tsiviilasi MP avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MP(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja advokaat KK Puudutatud isik TL (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat TB-J Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik TL (M L V kaudu) esindaja EM Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik T L (T K V kaudu) esindaja ÜL Kohtuistungi toimumise aeg 28. august 2007. a. RESOLUTSIOON Kinnitada MP(edaspidi: ema) ja TL(edaspidi: isa, mõlemad koos: lapsevanemad) vahel vanema õiguste määramiseks MLL (edaspidi: laps) suhtes sõlmitud kompromiss: 1. Lapse alaliseks elukohaks on lapse ema elukoht; isal on õigus lapsega kokku saada iga kalendrikuu paaritu nädala teisipäeval alates kella 16.00-st (või pärast lõuna oodet ja huviringi toimumisel pärast selle lõppemist) kuni 20.00-ni. Eelkirjeldatud juhul läheb isa lapsele lasteaeda isiklikult järele ning toimetab lapse ema elukohta või ema poolt nimetatud kohta Tallinna linnas hiljemalt sama päeva kella 20.00-ks õhtul. Juhul, kui lasteaias toimub samal päeval lastele mõeldud üritus, muudetakse kokkusaamise aega. Perioodil, mil laps ei käi lasteaias, on kohtumiskohaks ema poolt nimetatud koht Tallinna linnas. Lapsevanemad lepivad kokku, et ema annab kokkusaamistel (va juhul, kui isa läheb lapsele lasteaeda järgi) lapse isale üle isiklikult ning võtab lapse vastu isiklikult. 2. Isale võimaldatakse lapsega kokkusaamine ka iga kalendrikuu kahel paaris nädalavahetusel nii, et kalendrikuu esimesel paaris nädalavahetusel on isal võimalik lapsega koos olla reede pealelõunast, s.o. peale lõunauinakut toimuvat einet (alates 16.00) kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni (sh ööbida isa juures) ning kalendrikuu teisel paaris nädalavahetusel on isal võimalik lapsega koos olla laupäeva hommikust (so alates 10.00) kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni (sh ööbida isa juures). Juhul kui isa kasutuses olevasse nädalavahetusse jääb emadepäev, nihutatakse seda kokkusaamist ühe nädala võrra edasi.

2 Samuti on õigus isal muuta tütrega veedetava nädalavahetuse aega selliselt, et isadepäeva veedaks tütar temaga. Lapse haigestumise korral isa juures viibides kohustub isa sellest viivitamatult ema informeerima ja laps transporditakse siis viivitamatult tagasi ema juurde, kui lapse tervis seda võimaldab. Isa kohustub tagama lapsele eakohased tingimused lapse viibimise ajal tema juures. Lapsevanemad lepivad kokku, et kuni uue eluhoone valmimiseni (kus oleks tagatud küte, vesi, lapse ohutus) isa XXX maakodus ei ööbi laps XXX külmaperioodil (so kui ööpäevane keskmine temperatuur on alla 8 kraadi Celsiuse järgi). 3. Suvekuudel (so juuli-august) on isale võimaldatud lapsega kuni nädalapikkune (so kuni 7 kalendripäeva järjest) koosviibimine kahel korral, seega kokku 2 nädalat. Suviste isaga veedetavate nädalate aeg lepitakse kokku pärast ema puhkusegraafiku kinnitamist ning nende toimumiseaega ei muudeta. Ema kohustub isale teatama oma korralise puhkuse ajad jooksva kalendriaasta 1. veebruariks. Talveperioodil (so jaanuar – aprill) on isal õigus veeta lapsega kuni 5-päevane (so kuni 5 päeva järjest) koosviibimine ühel korral. Perioodil, mil emal on korraline puhkus, kohtumisi isal lapsega kuni 2-nädalase perioodi jooksul kalendriaasta kohta ning täiendavalt talvel kuni 5-päevase perioodi jooksul ei toimu. 4. Lapse viibimiskoha jõulupühade ajal (so 24.-25.12) ja aastavahetusel (so 31.12.-01.01.) lepivad lapsevanemad igakordselt eraldi kokku, arvestades et laps veedab jõulud ühe vanemaga ja aastavahetuse teise vanemaga. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel on isal õigus veeta lapsega jõulupühad igal paarisaastal jne. Juhul kui jõulud või aastavahetus langeb teisipäevasele päevale, siis viibib laps selle vanema juures, kelle juures ta peaks viibima konkreetse aasta jõulud või aastavahetuse ning isale ära jäänud teisipäevast päeva ei asendata. 5. Kokkuleppel emaga on isal õigus kohtuda lapsega väljaspool ülaltoodud punktides nimetatud kokkuleppelisi aegu, eelkõige kui toimuvad sugulaste sünnipäevad. Sugulasteks loetakse vanemad, õed-vennad, vanavanemad, onud ja nende lapsed. Juhul kui emapoolse sugulase sünnipäev langeb ajale, mil laps peaks viibima isaga, siis lükatakse kokkusaamine edasi pooltele sobivale päevale. Sünnipäevade toimumise ajad peavad pooled kooskõlastama üksteisega vähemalt 1 nädal enne sündmuse toimumist. 6. Juhul, kui isa ja lapse kokkusaamiseks kokkulepitud ajal esinevad kokkusaamist takistavad mõjuvad põhjused (so lapse või isa haigestumine), lükkub kokkusaamine edasi mõjuva põhjusena esinevate asjaolude kestmise aja võrra. Mõjuva põhjuseta ärajäänud kokkusaamised ei kuulu asendamisele, kui see ei tulene käesolevast kokkuleppest või selles ei lepita eraldi kokku. Lapsevanemad kohustuvad viivitamatult informeerima teist poolt asjaoludest, mis tingivad kokkusaamise ärajäämise. Lapsevanemad kohustuvad kasutama seda õigust heausklikult. Juhul kui isal ilmneb mõni muu oluline takistus, mis ei võimalda lapsega kohtumist (näit. töölähetus), kohustub ta ema selle asjaolu teada saamisest viivitamatult (võimaluse korral 1 nädal) informeerima. 7. Juhul, kui isa või ema soovib minna lapsega reisima välisriiki, kohustub ta informeerima eelnevalt sellest teist vanemat (välisriiki reisimine ei saa olla isaga kohtumiste ärajäämise põhjuseks). XXXriigipiiri ületamist lühiajalisteks viibimisteks (mitte üle kahe tunni) XXX, ajal mil laps viibib isaga XXX maakodus, ei loeta välismaale reisimiseks. Lapse piiriületamine kolmandate isikutega (ilma vanemateta) ei ole lubatud. Lapse reisidokument (ID-kaart ja pass) on ema käes, väljaarvatud nädalavahetustel, mil laps viibib isaga XXX ning punktis 3 nimetatud pikematel suveja talvepuhkustel. Lapse tagastamisel emale tagastatakse ka lapse dokument. 8. Ühe poole välisriiki elama asumise korral (kui see tingib poole elukoha muudatuse) lepitakse lapse suhtlemine ja kokkusaamine eraldi elava vanemaga täiendava kirjaliku kokkuleppega kokku. Välisriiki elama asudes on üks lapsevanem kohustatud teisele

3 teatama lapse viibimise asukoha. 9. Lapse lasteaia vahetus tuleb eelnevalt mõlema lapsevanema poolt kooskõlastada, lähtudes seejuures lapse huvidest ja elukohast. 10. Lapsevanemad kinnitavad, et nad kasutavad suhtluskorda heausklikult ja tegelevad lapsega isiklikult. 11. Käesolev kasvatusja suhtluskord kuulub ülevaatamisele ning muutmisele lapse kooliikka jõudmisel esimese kooliaasta esimese veerandi jooksul, eeldades, et selleks ajaks on teada lapse koolis viibimise ajad, samuti huvialaringide toimumise ajad. Lapsevanemad seavad eesmärgiks ühildada lapse õppetöö ning suhtlusja kasvatuskord lapse huve silmas pidades parimal viisil. 12. Lapsel on õigus vanematega suhelda telefoni teel sõltumata sellest kumma vanema juures laps viibib. 13. Pooled kohustuvad lapse kasvatamisel lähtuma eelkõige lapse huvidest ning kinni pidama ülaltoodud kasvatuskorrast. 14. Käesolevat kasvatuskorda saab muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. 15. Lõpetada menetlus MPavalduses vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud MPesitas 27.06.2007 avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. 28.08.2007 kohtuistungil esitasid MPja TL kohtule kinnitamiseks kompromissi. MPja TL on loobunud edasikaebe õigusest. Kohus leidis 28.08.2007 sõlmitud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku alljärgnevas: 1. Lapse alaliseks elukohaks on lapse ema MPelukoht; TL on õigus lapsega kokku saada iga kalendrikuu paaritu nädala teisipäeval alates kella 16.00-st (või peale lõuna oodet ja huviringi toimumisel peale selle lõppemist) kuni 20.00-ni. Eelkirjeldatud juhul läheb TLLapsele lasteaeda isiklikult järele ning toimetab lapse MPelukohta või ema poolt nimetatud kohta Tallinna linnas hiljemalt sama päeva kella 20.00ks õhtul. Juhul, kui lasteaias toimub samal päeval lastele mõeldud üritus, muudetakse kokkusaamise aega. Perioodil, mil laps ei käi lasteaias, on kohtumiskohaks ema poolt nimetatud koht Tallinna linnas. Lapsevanemad lepivad kokku, et MP annab kokkusaamistel (va juhul, kui TL läheb lapsele lasteaeda järgi) Lapse TL üle isiklikult ning võtab Lapse vastu isiklikult. 2. TL võimaldatakse lapsega kokkusaamine ka iga kalendrikuu kahel paaris nädalavahetusel nii, et kalendrikuu esimesel paaris nädalavahetusel on lapse isal võimalik Lapsega koos olla reede pealelõunast, s.o. peale lõunauinakut toimuvat einet (alates 16.00) kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni (sh ööbida isa juures) ning kalendrikuu teisel paaris nädalavahetusel on lapse isal võimalik Lapsega koos olla laupäeva hommikust (so alates 10.00) kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni (sh ööbida isa juures). Juhul kui TL kasutuses olevasse nädalavahetusse jääb emadepäev, nihutatakse seda kokkusaamist ühe nädala võrra edasi. Samuti on õigus TL muuta tütrega veedetava nädalavahetuse aega selliselt, et isadepäeva veedaks tütar temaga. Lapse haigestumise korral isa juures viibides kohustub TLsellest viivitamatult MP informeerima ja pooled lepivad kokku, et laps transporditakse siis viivitamatult tagasi ema juurde, kui lapse tervis seda võimaldab.

4 TLkohustub tagama lapsele eakohased tingimused lapse viibimise ajal tema juures. Pooled lepivad kokku, et kuni uue eluhoone valmimiseni (kus oleks tagatud küte, vesi, lapse ohutus) TL XXX maakodus ei ööbi laps XXXs külmaperioodil (so kui ööpäevane keskmine temperatuur on alla 8 kraadi Celsiuse järgi). 3. Suvekuudel (so juuli-august) on TLvõimaldatud lapsega kuni nädalapikkune (so kuni 7 kalendripäeva järjest) koosviibimine kahel korral, seega kokku 2 nädalat. Suviste isaga veedetavate nädalate aeg lepitakse kokku peale MPpuhkusegraafiku kinnitamist ning nende toimumiseaega ei muudeta. MPkohustub TL teatama oma korralise puhkuse ajad jooksva kalendriaasta 1. veebruariks. Talveperioodil (so jaanuar – aprill) on Lapse isal õigus veeta lapsega kuni 5-päevane (so kuni 5 päeva järjest) koosviibimine ühel korral. Perioodil, mil MPon korraline puhkus, kohtumisi Lapse isal lapsega kuni 2-nädalase perioodi jooksul kalendriaasta kohta ning täiendavalt talvel kuni 5-päevase perioodi jooksul ei toimu. 4. Lapse viibimiskoha jõulupühade ajal (so 24.-25.12) ja aastavahetusel (so 31.12.- 01.01.) lepivad Pooled igakordselt eraldi kokku, arvestades et laps veedab jõulud ühe vanemaga ja aastavahetuse teise vanemaga. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel on isal õigus veeta lapsega jõulupühad igal paarisaastal jne. Juhul kui jõulud või aastavahetus langeb teisipäevasele päevale, siis viibib laps selle vanema juures, kelle juures ta peaks viibima konkreetse aasta jõulud või aastavahetuse ning isale ära jäänud teisipäevast päeva ei asendata. 5. Kokkuleppel MPon TL’il õigus kohtuda lapsega väljaspool ülaltoodud punktides nimetatud kokkuleppelisi aegu, eelkõige kui toimuvad sugulaste sünnipäevad. Sugulasteks loetakse vanemad, õed-vennad, vanavanemad, onud ja nende lapsed. Juhul kui emapoolse sugulase sünnipäev langeb ajale, mil laps peaks viibima isaga, siis lükatakse kokkusaamine edasi pooltele sobivale päevale. Sünnipäevade toimumise ajad peavad pooled kooskõlastama üksteisega vähemalt 1 nädal enne sündmuse toimumist. 6. Juhul, kui TL ja lapse kokkusaamiseks kokkulepitud ajal esinevad kokkusaamist takistavad mõjuvad põhjused (so lapse või isa haigestumine), lükkub kokkusaamine edasi mõjuva põhjusena esinevate asjaolude kestmise aja võrra. Mõjuva põhjuseta ärajäänud kokkusaamised ei kuulu asendamisele, kui see ei tulene käesolevast kokkuleppest või selles ei lepita eraldi kokku. Pooled kohustuvad viivitamatult informeerima teist poolt asjaoludest, mis tingivad kokkusaamise ärajäämise. Pooled kohustuvad kasutama seda õigust heausklikult. Juhul kui TL ilmneb mõni muu oluline takistus, mis ei võimalda lapsega kohtumist (näit. töölähetus), kohustub ta MP selle asjaolu teada saamisest viivitamatult (võimaluse korral 1 nädal) informeerima. 7. Juhul, kui TLvõi MP soovib minna Lapsega reisima välisriiki, kohustub ta informeerima eelnevalt sellest teist poolt (välisriiki reisimine ei saa olla Lapse isaga kohtumiste ärajäämise põhjuseks). XXX riigipiiri ületamist lühiajalisteks viibimisteks (mitte üle kahe tunni) XXX, ajal mil laps viibib isaga XXX maakodus ei loeta välismaale reisimiseks. Lapse piiriületamine kolmandate isikutega (ilma vanemateta) ei ole lubatud. Lapse reisidokument (ID-kaart ja pass) on ema käes, väljaarvatud nädalavahetustel, mil laps viibib isaga XXXs ning punktis 3 nimetatud pikematel suveja talvepuhkustel. Lapse tagastamisel emale, tagastatakse ka lapse dokument. 8. Ühe poole välisriiki elama asumise korral (kui see tingib poole elukoha muudatuse) lepitakse Lapse suhtlemine ja kokkusaamine eraldi elava vanemaga täiendava kirjaliku kokkuleppega kokku. Välisriiki elama asudes on pool kohustatud teisele poolele teatama Lapse viibimise asukoha. 9. Lapse lasteaia vahetus tuleb eelnevalt mõlema poole poolt kooskõlastada, lähtudes seejuures lapse huvidest ja elukohast.

5 10. Pooled kinnitavad, et nad kasutavad suhtluskorda heausklikult ja tegelevad lapsega isiklikult. 11. Käesolev kasvatusja suhtluskord kuulub ülevaatamisele ning muutmisele Lapse kooliikka jõudmisel esimese kooliaasta esimese veerandi jooksul, eeldades, et selleks ajaks on teada lapse koolis viibimise ajad, samuti huvialaringide toimumise ajad. Lapsevanemad seavad eesmärgiks ühildada Lapse õppetöö ning suhtlusja kasvatuskord Lapse huve silmas pidades parimal viisil. 12. Lapsel on õigus vanematega suhelda telefoni teel sõltumata sellest kumma vanema juures laps viibib. 13. Pooled kohustuvad Lapse kasvatamisel lähtuma eelkõige Lapse huvidest ning kinni pidama ülaltoodud kasvatuskorrast. 14. Käesolevat kasvatuskorda saab muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Avaldaja ja puudutatud isik paluvad kinnitada kohtul kompromiss ning lõpetada seoses kompromissi sõlmimisega tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Eestkosteasutused toetavad sõlmitud kompromissi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus MPavalduses vanema õiguste määramiseks lapse suhtes lõpetada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Viivi Villemson Kohtunik