2-07-13218/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-13218 Tsiviilasi EPhagi V-LKvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EP(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: V-LK(ik XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine kohtuistungil 23. augustil 2007. a Kohtuistungil osalenud isikud hageja EP Resolutsioon

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V-LK`elt EP kasuks igakuine elatis 2650 (kaks tuhat kuussada viiskümmend) krooni kuus MK (ik XXX) ülalpidamiseks alates augustist 2006. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.

3. Välja mõista V-LK`elt EP kasuks igakuine elatis 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni kuus MK (ik XXX) ülalpidamiseks alates augustist 2006. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.

4. Välja mõista V-LK`elt riigilõiv 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Hageja esitas 04.04.2007. a Harju Maakohtule hagi kostja vastu poolte ühistele lastele elatise väljamõistmiseks. Poolte kooselust sündis XXX tütar MK ja XXX a poeg MK. Kostja ei ole alates augustist 2006. a. lastele elatist maksnud. Hageja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 7500 krooni. Hagejal kulub tütre MK ülalpidamiseks igakuiselt: eluasemekuludele 1200 krooni, toidule 3000 krooni, transpordile 400 krooni, sidekuludele 200 krooni, tervishoiule 300 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, koolikohustuste täitmisele 1500 krooni ja riietele ja jalanõudele 1500 krooni. Poja MK ülalpidamiseks kulub hagejal igakuiselt: eluasemekuludele 1200 krooni, toidule 3000 krooni, transpordile 350 krooni, sidekuludele 300 krooni, tervishoiule 300 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, koolikohustuste täitmisele 700 krooni ja riietele ja jalanõudele 1500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 3000 krooni kuus tütre ülalpidamiseks ja 3000 krooni kuus poja ülalpidamiseks. 23.08.2007. a toimunud kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Kostja ei ole alates augustist 2006. a lastele elatist maksnud. Kostja seisukoht Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 30.04.2007. a. Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. 23.08.2007. a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seletuse ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kohtuistungil on hageja seletustega tõendatud, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust alates augustist 2006. a. Seega on kostja jätnud oma ülalpidamiskohustuse laste ees täitmata üle aasta. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Kohus peab mõistlikeks vajalikeks kulutusteks MK ülalpidamiseks kuus: eluasemekuludele 1200 krooni, transpordile 400 krooni, sidekuludele 200 krooni, tervishoiule 300 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni. Kohus vähendab kulutusi koolikohustuste täitmisele 500 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni. Samuti kohus vähendab kulutusi toidule ja peab mõislikuks 1500 krooni kuus. Seega kulub tütre ülalpidamiseks kuus 5300 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on MK vajadused kaetud. MK ülalpidamiseks ühes kuus peab kohus mõistlikuks järgmisi kulutusi: eluasemekuludele 1200 krooni, transpordile 400 krooni, sidekuludele 200 krooni, tervishoiule 300 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni. Samuti kohus vähendab kulutusi toidule ja peab mõislikuks 1500 krooni kuus. Seega kulub poja ülalpidamiseks kuus 5300 krooni. Tulenevalt hageja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei käi MK lasteaias ja seega puuduvad kulutused lasteaiale. Kokku kulub MK ülalpidamiseks ühes kuus 4800 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on MK vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool laste ülalpidamiskuludest. Arvestades laste vajadusi on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tütre MK ülalpidamiseks 2650 krooni kuus ja poja MK ülalpidamiseks 2400 krooni kuus. Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel alates augustist 2006. a, kuna kostja ei ole sellest ajast laste ülalpidamiskohustust täitnud. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

TsMS § lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 45 450 krooni (9 x 2650 = 23 850 ja 9 x 2400 = 21600). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 45 450 krooni riigilõivu 2750 krooni.

Maie Seppo kohtunik